Sirvi Autor "Velling, Siiri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Energiaallikas biomass
(Tartu Ülikool, 2013-05-14) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate biomassi rakendusvõimalustest; selgitab biomassi muundamisprotsesse; analüüsib biokütuste eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb biomassi tootmise erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab põlemisreaktsioonide arvutusi; annab ülevaate energiakultuuridest, mida saab kasvatada Eestis. Õpiobjekti maht on 0.15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.
Energiaallikas kivisüsi
(Tartu Ülikool, 2013-11-12) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt kirjeldab söe tekkimist ja omadusi; annab ülevaate söe leiukohtadest ja kasutamisviisidest; selgitab söe koostist ning kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale; analüüsib söe kütteväärtust; toob välja söe kasutamise eelised ja puudused; sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Energiaallikas maagaas
(Tartu Ülikool, 2013-06-21) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjektis selgitatakse, mis on maagaas, kuidas on see tekkinud, kus leidub, milline on selle koostis, omadused ja kütteväärtus, samuti selle kasutusvaldkondi. Õpiobjekt analüüsib maagaasi kasutamise eeliseid ja puudusi.
Energiaallikas päikeseenergia
(Tartu Ülikool, 2012-11-28) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate päikeseenergia arengutest Eestis ja kogu maailmas; käsitleb päikeseenergia erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja sisaldab illustreerivaid materjale nende kohta; analüüsib päikeseenergia eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; sisaldab küsimusi ja arvutusülesandeid materjali kinnistamiseks.
Energiaallikas põlevkivi
(Tartu Ülikool, 2012-10-19) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjektis antakse mitmekülgne ülevaade Eesti tähtsaimast maavarast - põlevkivist ehk kukersiidist, mis on ühtlasi meie energiatööstuse alustala. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks, kuna see sisaldab lisaks mineraalsele osale ka orgaanilisi ühendeid (kerogeeni). Põlevkivi töötlemise ja põletamise käigus tekib märkimisväärses koguses tahkeid ja vedelaid jäätmeid, mistõttu kaasneb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tuntav mõju keskkonnale.
Energiaallikas tuuleenergia
(Tartu Ülikool, 2012-11-05) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate tuuleenergia arengutest Eestis ja kogu maailmas; analüüsib tuuleenergia eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb tuuleenergia erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab lihtsaid tuulikute võimsusarvutusi; sisaldab viiteid tuuleenergia organisatsioonide kodulehtedele.
Energiaallikas tuumaenergia
(Tartu Ülikool, 2013-06-18) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate tuumaenergia olemusest; selgitab aatomituumade lõhustumisprotsesse energia saamisel, tuuma- ja ahelreaktsioone; annab ülevaate kasutatavast tuumkütusest – uraanist; kirjeldab tuumkütusetsüklit ja tuumareaktorite tüüpe; käsitleb tuumaohtust ning klassifitseerib radioaktiivsed jäätmed; kirjeldab radioaktiivsete jäätmete käitlemis- ja ladustamisvõimalusi ning sellega kaasnevaid probleeme; toob välja tuumaenergia rakendamise eelised ja puudused ning sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Environment and Measurement
(Tartu Ülikool, 2011) Velling, Siiri
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Keskkond ja mõõtmine" õppematerjalid. Kursusel antakse ülevaade keskkonna objektide iseloomustamisel kasutatavatest analüüsi meetoditest. Praktiliste tööde käigus teostatakse analüüsid keskkonna objektidelt toodud proovidega ning saadud tulemuste põhjal esitatakse uuritava objekti keskkonnaseisundi iseloomustus koos teostatud mõõtmiste mõõtemääramatuse hinnanguga.
Keskkonna analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Velling, Siiri
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Keskkonna analüüs" õppematerjalid. Kursusel antakse ülevaade keemilistest ja ökotoksikoloogilistest meetoditest keskkonna analüüsil, käsitletakse bioakumuleeruvate ainete määramise viise ja ainete biodegradeeruvuse määramise meetodeid. Samuti käsitletakse objekti analüüsi eripära, proovide võtmist ja ettevalmistamist analüüsiks ning analüüsitulemuste interpreteerimise võimalusi. Tutvustatakse rahvusvahelisti standardmeetodeid keskkonnaseisundi hindamiseks.
Keskkonnakeemia üldised alused II
(2010-06-11T12:28:30Z) Velling, Siiri
Õppematerjalid aines „Keskkonnakeemia üldised alused II“ on mõeldud bakalaureuseõppe üliõpilaste süvendatumaks õppeks tutvumisel keskkonnas toimuvate protsesside keemiliste alustega, sh orgaaniliste ühendite keemiaga eesmärgiga uurida ja paremini mõista keskkonna saastamise ulatust ning saaste mõjude vähendamise võimalusi. Õppematerjalis keskendutakse orgaanilistele ainetele, nende liikuvusele looduskeskkonnas, toimele ja võimalikele reaktsioonidele. Probleemipüstistused, küsimused ja ülesanded on aluseks diskussioonile orgaaniliste ainete omaduste ja sellest tulenevate protsesside kohta looduses.
Microbial BOD biosensor for wastewater analysis
(2011-03-04) Velling, Siiri
Üheks oluliseks näitajaks vesikeskkonna saastumise hindamisel on summaarne parameeter biokeemiline hapnikutarve (BHT), mis iseloomustab orgaaniliste biolagunevate ühendite sisaldust vees. Traditsioonilise BHT analüüsiga mõõdetakse hapniku kontsentratsiooni vähenemist orgaaniliste ühendite biokeemiliseks lagundamiseks vesilahuses 5- või 7-päevase inkubatsiooniperioodi jooksul, mis on liiga pikk aeg reoveepuhastite operatiivseks juhtimiseks ning saastatud vesi võib jõuda looduslikku suublasse juba enne analüüsitulemuste selgumist. Käesolevas töös uuritud biokeemilise osisena immobiliseeritud mikroorganisme sisaldavast membraanist ja signaali detekteerijana amperomeetrilisest hapnikuandurist koosneva BHT biosensoriga saadakse analüüsitulemus kuni 1 tunni jooksul. Lisaks sellele on BHT biosensori eelisteks kompaktsus, kaasaskantavus ja suhteline lihtsus kasutamisel mõõteseadmena. Koostatud BHT biosensori väljundsignaali uurimise tulemusena töötati välja matemaatiline mudel mittestatsionaarsete protsesside iseloomustamiseks, mille väljundparameetreid saab kasutada biolagunevate orgaaniliste ühendite kontsentratsiooni määramiseks ning samaaegselt ka BHT biosensori väljundsignaali ajalise stabiilsuse hindamiseks. BHT biosensori väljundsignaali saab kalibreerida ja selle tulemusi saab vastavalt kasutada proovide BHT7 määramiseks kolme erineva meetodiga – väljundsignaali statsionaarsete muutuste järgi, signaali muutuse maksimaalse kiiruse järgi ja matemaatilise mudeli parameetri alusel. Nimetatud meetoditega uuriti BHT biosensori väljundit olmereovee ja raskeltlaguneva reovee, st toiduõli tööstuse väljavoolu ja olmereovee segu BHT7 sisalduse määramiseks.
Struviidi sadestamise tehnoloogia fosforiärastuseks reoveepuhastis
(Tartu Ülikool, 2025) Seidelberg, Kaarina; Tenno, Taavo; Viirlaid, Edith; Velling, Siiri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Bakalaureusetöös uuriti fosforiärastuse võimalusi reoveepuhasti setteveest, rakendades struviidi (MgNH₄PO₄·6H₂O) sadestamise tehnoloogiat. Uurimus keskendus pilootseadme tööparameetrite optimeerimisele, sealhulgas sissevoolu pH ja P:N:Mg moolsuhte reguleerimisele, samuti seadme tõusuvoolukiirusele ja hüdrauliline viibeajale, mis avaldavad mõju fosfaatfosfori (PO₄³⁻–P) eemaldamise efektiivsusele vedelfaasist. Uurimistöö laiem eesmärk on toetada toitainete taaskasutust ning tõsta reoveepuhasti ressursitõhusust, pakkudes samal ajal võimalust väärtusliku väetisetoorme – struviidi – tootmiseks.