Sirvi Autor "Vihalemm, Triin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 67

Adidase kui massibrändi retseptsioon elustiilirühmades
(Tartu Ülikool, 2005) Popova, Anastassia; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Alkoholivastase kampaania “Palju sina jood?” meediasisendite raamistamine ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2011) Pauklin, Birgit; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor's thesis is to find out how Estonian mainstream media frames the messages of anti-alcohol social campaign "Palju Sina jood?" organized by the National Institute Of Health Development in 2009. The research covers 23 articles from Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress and Äripäev that appeared between 9.November 2009 and 1.June 2010 in order to analyse message framing during and after the campaign. To determine how newspapers wrote about Estonians' drinking problems and also the campaign (how the messages of the campaign were interpreted, sent to audience) the framing theory was implemented. According to the framing theory of public opinion, journalists and news agencies construct frames that reflect cultural narratives in the whole society. Journalists are fundamental influencers when news' readers interpret the world and social problems around them. To determine the frames that media was using when writing about Estonians' binge drinking and the anti-alcohol campaign, the author used framing analysis according to William A. Gamson's approach - the author read all the articles at least twice and determined frame's signature elements – i.e. framing devices (metaphors, depictions, exemplars, catch-phrases, visual images) and reasoning devices (problem's roots, consequences, principles). Generalizing all the frame's signature elements the author found 4 following frames: "binge drinking as cultural, social and psychological inevitability" (with 3 sub-frames), "alcohol and the state" (with 2 counter-frames), "health risks of abusing alcohol" and "pseudoproblem". The author also determined all the possible solutions for solving Estonia's binge drinking problem that could be found from the articles. When comparing frames detected from the media with messages of the campaign, it appears that media has a negative influence on campaign's key message - the message of Estonians drinking more than they think, consuming 11,9 litres of pure alcohol a year and taking second place in European alcohol consumption rankings. Media frames are therefore trying to marginalize statistical results, blaming Finnish tourists and certain social groups to explain shocking statistics. The frames also try to normalize heavy alcohol consumption when explaining these tendencies with Estonia's regional culture (Estonians have always drunk much), psychological aspects (drinking is a result of boredom, ignorance and habits) and social aspects (certain groups of society e.g. heavy drinkers from small villages are used to drink and that is considered normal). The only message the media frames fully support is "health risks of alcohol consumption" that also influences Estonia's economy and social sphere. When trying to find solutions for Estonians' binge drinking problem, it appears that professionals, anti-alcohol activists, scientists and doctors think the state is fully responsible and should take steps to toughen laws concerning selling, buying and advertising alcohol. While professionals blame the state, journalists, bloggers and writers find that the state shouldn't restrict buying and consuming alcohol as much as it currently does because it is considered to be the reason why Estonians drink at home and stock a home bar with alcohol. The only suitable solution for the state is to get involved in prevention of binge drinking instead of dealing with consequences. The state should also offer more opportunities for the citizens to spend their free time. In conclusion, the research shows that the anti-alcohol campaign should find more positive approach addressing and explaining the problem and should also try to not criticize and shock their target group because of the tendency to block receiving new information which can be actually very useful in order to reduce alcohol consumption. While organizing the following campaigns National Institution Of Health Development should also consider media's tendency to simplify the problem, to have certain biases and attitudes towards alcohol related topics.
Apteekri rolli muutumine – elanike ootused ja hoiakud
(Tartu Ülikool, 2010) Kask, Tiina; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Arutelu kujundamine uudisteportaalide arvamuskülgedel tselluloositehase juhtumi näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kull, Maria Johanna; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Communication of alcohol consumption practices and situational abstinence as a basis of prevention: a study of Estonian adolescents
(2020-05-27) Parder, Mari-Liisa; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti teismeliste alkoholitarvitamine on ühiskonnas olnud pakiline teema, eriti 2012. aastal, mil 93% 15-aastastest noortest oli vähemalt korra elus alkoholi tarvitanud, 13-aastastest oli vastav number 75% ning 11-aastastest 41% (Aasvee & Minossenko, 2011). Eesti teismelised usuvad, et peavad alkoholi proovimisega alustama enne 14-aastaseks saamist ning hiljemalt 9. klassi lõpupidu on tärmin, mil alkoholi proovida ning purju joomist katsetada, et astuda täiskasvanuellu eneseteadliku ja kompetentse alkoholitarvitajana (Parder, 2011). WHO peab teismeliste alkoholitarvitamist probleemiks ning on koostanud teadusliku ülevaate alkoholitarvitamise kahjude vähendamise ja ennetusstrateegiate kohta, rõhutades näiteks kättesaadavuse piiramise vajadust (WHO, 2009). Erinevad keelavad strateegiad aga isoleerivad, marginaliseerivad või suruvad alla praktikat ennast või praktika elluviijaid ilma, et keskendutaks küsimusele, mis põhjusel selline praktika eksisteerib või tema elluviijatele oluline on. Teismeliste puhul jäävad seetõttu varju põhjused, miks on alkoholi tarvitamine neile oluline, mis rolli see nende elus mängib, miks see on nende pidudel tähtis element ja miks nad sellistel pidudel üldse osalevad. Seetõttu on antud doktoritöö eesmärk mõista teismeliste alkoholitarvitamist ja sellega seotud praktikaid, eriti teismeliste pidusid, nende rolli ja tähendust Eesti teismeliste jaoks ning vaadelda võimalusi praktikate ja nende kommunikatsiooni mõjutamiseks. Oma doktoritöös pakun välja kontekstipõhise alkoholist hoidumise mõiste, mis viitab käitumisele, kus teatud kontekstides ei tarvitata alkoholi või tarvitatakse seda kaaslastest palju vähem, samal ajal teistes kontekstides alkoholi siiski tarvitades. Praktilistest tulemustest selgub, et Eesti teismeliste seas eksisteerib mittejoomise ja olukorrapõhise hoidumise kultuur, mistõttu võiks ennetusprogrammide ja lähenemiste väljatöötamisel sellele suuremat rõhku panema, eriti kahjude vähendamise lähenemiste raames.
Development of a computer vision-based privacy-preserving automatic observation method for measuring physical activity in school
(2023-05-24) Hõrak, Hans; Vihalemm, Triin, juhendaja; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas vaadelda inimesi ilma neid nägemata? Öeldakse, et ei ole viisakas jõllitada. Õigus privaatsusele on lausa inimõigus. Siiski on inimkäitumises palju sellist, mida teadlased tahaksid uurida inimesi vaadeldes. Näiteks tahame teada, kas lapsed hakkavad vahetunnis rohkem liikuma, kui koolis keelatakse nutitelefonid? Selle välja selgitamiseks peaks teadlane küsima lapsevanematelt nõusolekut võsukeste vaatlemiseks. Eeldusel, et lapsevanemad annavad loa, oleks klassikaliseks vaatluseks vaja tohutult palju tööjõudu – mitu vaatlejat koolimajas iga päev piisavalt pikal perioodil enne ja pärast nutitelefoni keelu kehtestamist. Doktoritööga püüdsin lahendada korraga privaatsuse probleemi ja tööjõu probleemi, asendades inimvaatleja tehisaruga. Kaasaegsed masinõppe meetodid võimaldavad luua mudeleid, mis tuvastavad automaatselt pildil või videos kujutatud objekte ja nende omadusi. Kui tahame tehisaru, mis tunneb pildil ära inimese, tuleb moodustada masinõppe andmestik, kus on pilte inimestest ja pilte ilma inimesteta. Kui tahame tehisaru, mis eristaks videos madalat ja kõrget kehalist aktiivsust, on vaja vastavat videoandmestikku. Doktoritöös kogusingi andmestiku, kus video laste liikumisest on sünkroniseeritud puusal kantavate aktseleromeetritega, et treenida mudel, mis eristaks videopikslites madalamat ja kõrgemat liikumise intensiivsust. Koostöös Tehonoloogiainstituudi iCV laboriga arendasime välja videoanalüüsi sensori prototüübi, mis suudab reaalaja kiirusel hinnata kaamera vaateväljas olevate inimeste kehalise aktiivsuse taset. Just see, et tehisaru suudab tuletada videost kehalise aktiivsuse informatsiooni ilma neid videokaadreid salvestamata ega inimestele üldsegi näitamata, võimaldab vaadelda inimesi ilma neid nägemata. Väljatöötatud meetod on mõeldud kehalise aktiivsuse mõõtmiseks koolipõhistes teadusuuringutes ning seetõttu on arenduses rõhutatud privaatsuse kaitsmist ja teaduseetikat. Laiemalt vaadates illustreerib doktoritöö aga raalnägemistehnoloogiate potentsiaali töötlemaks visuaalset infot linnaruumis ja töökohtadel ning mitte ainult kehalise aktiivsuse mõõtmiseks kõrgete teaduseetika kriteerimitega. Siin ongi koht avalikuks aruteluks – millistel tingimustel või kas üldse on OK, kui sind jõllitab robot?
Eesti elanike hoiakud reklaami suhtes 1993-2008
(Tartu Ülikool, 2008) Kaal, Esta; Vihalemm, Triin, juhendaja
Eesti ettevõtja sotsiaalne portree 21. sajandi algul
(Tartu Ülikool, 2007) Kaurson, Signe; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eesti panganduse areng päevalehtede juhtkirjade põhjal 1993-2005
(Tartu Ülikool, 2006) Kluge, Andrus; Vihalemm, Triin, juhendaja
Eesti ühiskondliku kokkuleppe representeerimine ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Postimees
(Tartu Ülikool, 2005) Nurk, Gerli; Vihalemm, Triin, juhendaja
Eesti vähemuste kodakondsusküsimuste representatsioon päevalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht
(Tartu Ülikool, 2005) Lindmäe, Maris; Vihalemm, Triin, juhendaja
Eesti venekeelsete meediakanalite suhtlemine venekeelsete elanikega ja neile sõna andmine COVID-19 vaktsineerimise teemal 2021-2022
(Tartu Ülikool, 2023) Razguljajeva, Tatjana; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti venekeelsete noorte meediakogemused ja avalik eneseväljendus Ukraina sõja kontekstis
(Tartu Ülikool, 2024) Vunš, Marta; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elundidoonorlusega seotud arusaamad Eesti ühiskonnas aastal 2020 ja kampaania "Elupäästev kingitus“ vastuvõtt
(Tartu Ülikool, 2020) Kask, Helen; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eratarbijate elektritarnija valimise protsess
(Tartu Ülikool, 2013) Vikson, Timo; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Antud töö eesmärgiks oli elektrituru avamise kontekstis jälgida inimeste infotarbimist ning meediainfo mõju arusaamadele ning sealt omakorda otsuste langetamistele elektripaketi valikul või valimata jätmisel. Läbi elektriturgu ja pakette puudutava info tähelepanemise, tõlgendamise ning kasutamise otsuste tegemisel oli uuritavate meedia praktilist kasutust võimalik sedamoodi lähemalt uurida. Vaatlesin infoallikate valikut, info tõlgendamist ja põimimist erinevate praktikatega ning selle kasutamist majandusliku otsuse langetamisel (elektripaketi valimisel). Lisaks jälgisin seda, et millist rolli mängisid otsustamisprotsessis teised praktikud, muud ressursid ning kuidas seostati praktilised arusaamad üldisemate nägemustega elektrituru avamisest ning sellega kaasnevast. Selle eesmärgi täitmiseks viisin läbi uuringu viie inimesega, kes olid valitud varieeruvate tunnuste alusel, et saada objektiivsem pilt töö tulemustest. Uuringu viisin läbi kahes etapis, enne turu avanemist ning avatud turu situatsioonis, ning kogu uuring kestis 19. novembrist 2012 kuni 27. märtsini 2013, mille sees oli ka kahekuuline paus, et jätkata juba avatud turult saabunud esimeste tulemuste põhjal veebruaris. Viisin iga uuritavaga läbi kaks intervjuud ning kaks päeviku-uuringut vastavalt eelpool mainitud uuringu etappidele. Uurimuse alguses, novembri keskpaigas, olid uuritavate teadmised võrdlemisi kesised ning nendel puudus ka selgem arusaam kogu temaatikast. 10. detsembri lähenedes hakati küllaltki aktiivselt erinevat infot koguma. Üldine arusaam tegutsemiskavast oli kõigil uuritavatel ühine – oodata ja vaadata, mis vahetult enne viimast tähtaega lepingu sõlmimiseks saama hakkab. Sarnast soovitust levitas ka meedia, mis mõneti läbi selle survestas otsustama ainult elektri hinnast lähtuvalt, jättes kõrvale lepingutingimused ja muu seonduva, mis lisaks põimus ka uuritavate enda sooviga valimise protseduuri kaugemale edasi lükata. Osadel juhtudel realiseerus see alles uuel aastal. Ringles ka palju vastuolulist infot, mistõttu oli kindlaid otsuseid raske vastu võtta. Otsustamisprotsessides võis täheldada ka tuttavate ja sõprade mõju, kuid see ei saanud enamasti määravaks. Pigem tehti otsuseid meediainfo, tuttavate soovituste ja väikeste uurimistööde koosmõjul, millele lisaks arvestati ka enda võimaluste ja soovidega praktikutena. Uuringu teisel perioodil segadus turul jätkus, mida kajastas aktiivselt ka meedia, kuid vaatamata sellele olid reaalsed tulemused olemas, mille põhjal ka uuritavad said oma eelnevaid otsuseid hinnata ning muutma hakata. Kuigi meedia rääkis ka konkreetsemalt nii-öelda parimatest lahendustest, ei võetud neid siiski tõepähe, sest eelnevalt oli meedia jaganud soovitusi, mis ei pidanud päris mitmel juhul paika. Mistõttu need, kes oma otsuseid muutma tõttasid, suhtusid vastavasse sisusse kriitilisemalt ning võtsid selle pigem lähteks enda võimaluste uurimisel. Sarnaselt nendele, kes esimesel perioodil ennast mõne elektrimüüja lepinguga olid sidunud, põhinesid ka nüüd muutusi läbiviivate uuritavate otsused meediainfole, teiste praktikute kogemustele ja enda võimalustele ning omal käel läbiviidud taustauuringutele. Uuringu lõpuks oli kõikide uuritavate praktikasse juurdunud turu jälgimise oskus, mille puhul tugineti peamiselt meediainfole. Tekkis arusaam, et kuna turg on muutlik, siis uus praktika nõuab enda võimaluste hindamist ja vastavalt sellele ka aeg-ajalt valikute muutmist. Meedias kajastatud segadusest hindade ja erinevate arvamusliidrite ebaratsionaalsetest seisukohtadest turu avamise kohta kinnistasid uuritavate arusaama turu avamise rutakusest ja kahtlastest tagamaadest. Uuritavate seas levis ka konkreetsemalt Eesti Energia negatiivne kuvand ning nii-öelda halba, mis avatud elektriturg endaga kaasa tõi, seostati tihti riikliku edasimüüjaga, sest meediakajastused Eesti Energia osas olid enamasti negatiivsed ning lisaks oli mitmel uuritaval ka esialgne arusaam Eest Energiast kui omavolitsevast monopolist. Läbi Eesti Energia poolt sisse viidud agressiivse hinnapoliitika avaldati kahtlust elektrituru avamise põhjuste üle ka riiklikul tasandil, kuna otsus turg avada tuli just sealt ning tekkis küsimus, et miks laseb riik Eesti Energial kui rahva omanduses oleval ettevõttel sellist hinnapoliitikat omaenda omanike peal rakendada. Ei välistatud ka võimalust, et selle kõige taga on kellegi soov saada pealtnäha möödapääsmatu ja hädavajaliku otsuse varjus suuremat kasu, sest Eesti Energia kui kõige suurema klientide arvuga ettevõte saab sellest otsusest tõenäoliselt kõige suuremat tulu. Samas võib öelda, et segadus ja küsimused üldisemal tasandil üritati kõrvale jätta ning erineva info põhjal taheti pigem võimalikult kasulikke otsuseid langetada. Mõisteti, et universaalseid lahendusi ei eksisteeri ja tuleb olla ise aktiivne ning oskuslikult tegutseda. Kokkuvõtteks võib öelda, et meedial oli tähtis roll teiste praktikute teadmiste, praktilise info ja üldiste arusaamade vahendajana. See kõik mõjutas rohkemal või vähemal määral uuritavate teadmisi, arusaamu ning oskuste õppimist. Vaatamata mõningasele segadusele, aitas meedia vastu võtta edasisi otsuseid elektrienergia ostmisel, kuid ei olnud ainukeseks määravaks mõjutajaks. Kuigi uuringust selgus, et infot uue situatsiooni muutuste kohta levis küllaltki palju, siis ametlikul tasandil oleks võinud olla selgemad ja põhjalikumad seletused sellest, mis on elektrituru avamise põhjused peale eurodirektiivide täitmise ning millisel viisil on antud otsus riigile pikemas perspektiivis kasulik. Selgemalt oleks pidanud kehtestama ka reeglid edasimüüjate jaoks, et vältida segadusi elektrimüüjate hinnapoliitikates ja seeläbi tarbijate õiglustunde riivamist. Uuringust selgus, et kuigi praktiline kohanemine toimus kokkuvõttes uuritavate jaoks edukalt, siis üldisemal tasandil tekitas avatud elektriturg ikkagi arusaamatusi.
Erektsioonihäire ravimite kommunikatsioon: retseptiravimite kommunikatsioon erektsioonihäirete ravimite näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Kingsepp, Eike; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eurole üleminek – igapäevapraktikate muudatused ja eelteavituse vastuvõtt
(Tartu Ülikool, 2011) Tootsi, Eelika; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this Bachelor’s thesis “Changeover to the Euro - Changes in Everyday Practices and the Reception of Eurocommunication” is to study how changes, reinventions, continuity in everyday practices can be brought on by the transition in the monetary system, i.e. the changeover from kroons to euros. In addition, the present thesis analyses if and how eurocommunication that uses mass media can help people to adapt with the transformation. Although the communication of euro was aimed to the hole society, the focus of this analysis concentrates on two distinctive groups: working women and pensioners, precisely two middle-aged women with children and two single pensioners in the city of Tartu. Data for the present study was obtained through qualitative interviews and diaries. The respondents had to keep a diary during a period of three weeks in November 2010 and January 2011 with the aim to map possible changes in consumption, expenses and to give them a chance to immediately reflect upon emotional aspects that come with the adoption of the euro. As Plaza (1999) marks, it is a fact of life that most people live firmly ensconced in a personal environment ruled by habit, order, convenience, routine, etc., change makes people anxious. The human aversion to change leads people to behave timidly, to cling on to the familiar. And so this study aims to discuss, how people cope with these changes that are not voluntary. The results of this study showed the need for implementing new practices and modifying the old routine ways of behavior. For instance, lots of small change and the fear of forgery made people avoid using cash and prefer to pay with card. So cognitive uncertainty was resolved by avoiding strategies and technical means. Other difficulties were seen in keeping the balance of income and expenditures, implementing bank cards and ATM-s into the new discourse of handling money. As the adaption process takes time, the biggest complications firstly emerged with understanding the new prices and the value of the new currency. People felt the need to calculate new euro-prices or the overall cost of goods into kroons and that in turn forced them to spend more time in consumption situations to thinking, estimating and calculating in mind. There could be seen a lack of supporting trace of euro in mental structures. The eurocommunication planning is based on the Estonia's National Changeover Plan – strategy that is aimed toward ensuring smooth transition. What happened at the grassroots pointed that the communication was too universal, general to be the center of the changes in everyday life. Respondents knew the facts (official rate from kroon to euro, exchange procedure etc.), instructing information, but there was a need toward educating and adjusting information, because the euro was perceived as a forced phenomenon. Internalizing information received critical and negative reception, the support and image of euro was low. Measures offered by the state – calculator, displaying prices in two currencies – did not have an obvious positive impact in helping the respondents of this study.
Hoiatavate reklaamide vastuvõtt noorte seas
(Tartu Ülikool, 2008) Höglund, Inga; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013–2014
(2021-01-12) Nedozhogina, Olena; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Selles väitekirjas vaatlen olukorda Ukrainas pärast 2013. – 2014. aasta ärevaid sündmusi, mis viisid konfliktini Venemaaga. Uuringu peamine küsimus on: kas neil sündmustel oli mingit mõju sellele, kuidas venekeelsed ukrainlased end kodakondsuse ja etniliste rühmade esindajatena näevad? Kas muutus nende arusaam sellest, mida tähendab olla ukrainlane või venelane ja kui jah, siis kas saame teha järeldusi selle kohta, kuidas konflikt mõjutab identiteediküsimusi keerulise kontekstiga riikides? Olen kogunud Krimmis elavatelt inimestelt materjale nende annekteerimiskogemuste kohta, samuti Ida-Ukrainast pärit sisepõgenikelt ja kohalikelt Kiievi elanikelt nende ettekujutuse kohta aastate 2013–2014 sündmustest. Süvenesin inimeste jutustatud lugudesse, mis aitavad neil mõtestada drastilisi muutusi oma elus ja seda, kuidas need lood annavad edasi nende nägemust endast, teistest ja riigist. Üldisemalt püüdsin selle uurimusega käsitleda Ukraina identiteedi uurimise puudumist nii, et see ei ole abstraktne ega pane rahvusrühmi „kastidesse“, vaid asub pigem konkreetses ajas, sotsiaalsetes suhetes, institutsioonilistes tavades ja kollektiivses mälus, mis mõjutavad seda, kuidas rahvusliku identiteedi küsimus üldse tõstatub. Samuti pidasin ma uuringu peamise küsimusega tegelemisel silmas, et rahvuse ja etnilise kuuluvuse küsimused muutuvad kasvava liikuvuse ja piiriüleste infovoogude suurenemise taustal üha hägusamaks.
Integreeritud turunduskommunikatsiooni rakendamise probleemid ja soovitused
(Tartu Ülikool, 2006) Kaarlaid, Kairi; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond