Sirvi Autor "Vilson, Maili, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarsete režiimide lagunemine araabia kevade eel: Tuneesia ja Egiptuse võrdlus
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Heili; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
China’s influence on the quality of democracy in Georgia
(Tartu Ülikool, 2020) Dzamukashvili, Soso; Zubek, Marcin, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Despite the Georgian Dream’s democratic agenda to change Saakashvili’s authoritarian regime and its success in achieving the closest-ever relations with the European Union, the democratic quality in Georgia witnessed a decrease during the six-year period between 2013 and 2019. Georgia thus failed to make a historical move and deliver a genuine democratic system. Simultaneously, China – an external actor promoting authoritarianism – emerged in the region and since 2013 substantially strengthened relations with Georgia. The current scholarship fails to systematically and theoretically explain the Chinese impact on the democratic quality in Georgia. Hence, the aim of the following case study is to fill the existing research gap and analyse how China has affected the quality of democracy in Georgia during the 2013-2019 period. The study is framed under the combined theoretical framework of the neo-Institutionalism and modified Linkage and Leverage analytical model. The dependent variable of the research is the degree of democracy and the independent variable – the degree of leverage. The study assesses the degrees of economic, political, and normative leverage to evaluate China’s impact on democracy in Georgia. Additionally, the analysis evaluates the European Union’s as well as Russian leverages to Georgia to avoid merely looking at correlation and instead to be able to demonstrate the causality between the democratic quality in Georgia and China’s leverage to Georgia. The research employs secondary statistical data collection and directed (deductive) qualitative content analysis to identify specific data and themes for the assessment of economic, political and normative leverages of China, the European Union and Russia to Georgia. The research results show that the Chinese leverage to Georgia has been low throughout the entire 2013-2019 period and has remained considerably lower than that of the European Union. The study reveals that China’s mechanisms of autocracy promotion in Georgia, i.e. socialisation and soft power, have not influenced the quality of democracy in Georgia during the period between the years 2013 and 2019. Thus, China has had no impact (or minimal) on the quality of democracy in Georgia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demokraatia konsolideerimine: Armeenia ja Gruusia viimase kahe parlamendivalimise järel
(Tartu Ülikool, 2014) Lill, Mari; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kaitseväe harjutusväljade arendamise ja laiendamise poliitiline otsustusprotsess Soodla ja Nursipalu näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Karma, Frederick; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas töös vaadeldakse poliitilist otsustusprotsessi Eesti sõjaväepolügoonide arendamise ja laiendamise vaatepunktist, keskendudes Soodla ja Nursipalu harjutusvälja juhtumite analüüsile. Analüüs süveneb nende projektidega seotud poliitikakujundamise etappidesse ja avalikkuse kaasamise aspektidesse, tuues välja nihked otsuste tegemise kiiruses ja kodanike kaasamises. Kõrgendatud julgeoleku olukorrast tingitult, eriti pärast Ukraina sõja algust on viidud sisse seadusandlikud muudatused, mis võimaldavad sõjalise taristu kiirendatud arendamist või laiendamist. Kui varasemalt oli olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitise välja arendamiseks või laiendamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi, kõige sobilikum teha seda läbi riigi eriplaneeringu, siis peale relvaseaduse täiendamist 2023 aastal saab olulise ruumilise mõjuga riigikaitselist ehitist välja arendada ja laiendada kiirendatud korras haldusmenetluse seaduse järgi avatud menetluses. Uuringus leitakse, et kuigi planeerimismenetlus tagab põhjaliku avalikkuse kaasamise, ei suuda kiirendatud menetlus, nagu sellega on tegu Nursipalu puhul avalikkuse kaasamist tagada. See on aga tekitanud küsimusi avaliku arutelu piisavuse ja otsuste tegemise kvaliteedi kohta. Uuringus rõhutatakse üliolulist tasakaalu riikliku julgeoleku nõudmiste ja kaasava valitsemise vahel, rõhutades vajadust läbipaistvate ja läbimõeldud protsesside järele, et lahendada tõhusalt keerulisi riigikaitsega seotud probleeme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti koolinoorte hinnangud tervisliku toitumise kampaaniatele Mindspace mudeli elementide lõikes
(Tartu Ülikool, 2020) Otsa, Kadi; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian and Lithuanian energy security: a change in threat perceptions in relation to Russian natural gas imports from 2009-2020
(Tartu Ülikool, 2022) Parmar, Roopa; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu ja Aafrika liidu sõjaliste välismissioonide võrdlus: EUROR Chad/RCA ja AMISOM aastatel 2007-2009
(Tartu Ülikool, 2015) Mere, Maarja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu treeningmissioonide tulemuslikkuse võrdlev analüüs EUTM Mali ja EUTM Somaalia näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Lepaste, Tauri; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vägivaldne konflikt, rahu ja stabiilsuse tagamine ning konflikti juhtimine on keerulised nähtused. Nende keerukuste lahendamisel tuleb hinnata ka seda, kuivõrd õnnestunult või ebaõnnestunult operatsioon on käivitatud ja stabiilsuse lahendamisele kaasa aidatud. Euroopa Liit (EL) on reageerinud abivajavate riikide taotlustele, et neis rahu ja stabiilsust tagada. Oluline on hinnata, kuidas EL ja liikmesriigid sellega on toime tulnud, leida vajakajäämised, et edasistes samalaadsetes konfliktide lahendamises kasutada parimaid praktikaid. Nende probleemidega tegelemata jätmine võib kaasa tuua arusaamatusi, vale poliitika kujundamise ja halvimal juhul vähem eduka sõjalise konfliktijuhtimise operatsiooni. Magistritöö eesmärk on hinnata EL-i väljaõppemissioonide tulemuslikkust EUTM Mali ja EUTM Somaalia missioonide näitel ning selgitada välja tegurid, mis mõjutavad missioonide tulemuslikkust ja anda soovitusi ELi treeningmissioonide parendamiseks. Täpsemalt hinnatakse mõlema operatsiooni sisemist ja välist edu. Töö eesmärgist ja püstitatud uurimisküsimustest lähtuvalt uuriti, millisel määral saavutati tulemuslikkus mõlema operatsiooni puhul aastatel 2010- 2020. EUTM Mali ja EUTM Somaalia saavutasid püstitatud võtme-eesmärgid. Kitsaskohtadena eesmärkide täitmisel selgusid järgmised tegurid: poliitiline tahe liikmesriikide poolt, väheste liikmesriikide osalemine EUTM Somaalia missioonil ning samale ajahetkele jäänud ülemaailmne finantskriis. EUTM Mali puhul nähakse vajakajäämisena inimõiguste õppetundide ebapiisavat edastamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu ühtsuse probleem Hollandi kahepoolsete investeerimislepingute näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kaldmaa, Kristjan; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Hollandi Kuningriigi ja teiste EL riikide vahel sõlmituid BIT-lepingute vaidluste tulemusi, selleks, et teada saada vaidluste vastuolu seoses Euroopa Liidu põhimõtete ja eesmärkidega. Eesmärk põhines asjaolule, et Holland on kõige aktiivsem BIT-lepingute kasutaja Euroopa Liidus ning investorid algatavad kõige rohkem vaidluseid teiste liikmesriikide vastu, mis lähevad vastuollu õiguslike ja solidaarsuse põhimõtetega. Töös kasutatud empiirilised andmed pärinevad UNCTAD-i, Maailmapanga ja CIA Maailma Faktiraamatust. Lisaks on andmeid kasutatud SOMO väljaannetest. Bakalaureusetöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa pakkus ülevaate BIT-lepingute olemusest ja ajaloost. Täiendavalt toodi välja BIT-lepingute negatiivne mõju Euroopa Liidu ühtsusele. Lisaks toodi välja BIT lepinguid kaitsvad liikmesriigid ELis, milleks on Lääne-Euroopa riigid. Teoreetiline osa näitab, et BIT-lepingud ELi siseselt põhjustavad vastuolusid ja õiguslikke probleeme liidus. Euroopa Komisjoni eesmärk on liikmesriikide vahel kehtivad BIT lepingud kaotada. Teine osa analüüsis Hollandi ärikliimat, mis seletab Hollandi investorite poolt algatatud vaidluste hulka. Uuritavad on 20 vaidlust seoses Hollandi BIT-lepingutega ELis. Nende põhjal sai järeldada, et vaidlused lähevad vastuollu ELi põhimõtete ning eesmärkidega. Eelkõige selgus, et Hollandi investorid lähevad meelega mööda ELi õigussüsteemist, et kaitsta oma isiklikke huvisid ning sellega rikutakse ühtsuse põhimõtteid. Välja on toodud võimalikud lahendused, kuidas EL saaks oma investeerimisstruktuuri tõhustada, seda näiteks lepitaja ametikohtade loomisega. Asjaolu kinnitab vaidluste ülevaate tulemus, mis näitab, et kolmandik Hollandi kaasusest lahendati kahepoolsel kokkuleppel enne arbitraaži lõpplahendit. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et Holland läheb BIT-lepinguid liikmesriikidega omades vastuollu Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete ja eesmärkidega. Hollandi Kuningriik kaitseb BIT lepinguid Euroopa Liidus ehk riigi isiklikud huvid ületavad ELi ühtseid põhimõtted ning takistab sellega ühtse investeerimiskliima loomist liidus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liit kui välispoliitiline toimija ÜRO-s Gaza konflikti (2023-2024) näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Aidla, Margaret; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
7. oktoobril 2023. aastal eskaleerus Gaza piirkonnas konflikt kui Gazas asuvad Hamasi relvarühmitused lasid välja tuhandeid rakette Iisraeli suunas ja tungisid mitmes kohas läbi Gaza perimeetri piirdeaia, sisenedes Iisraeli linnadesse. Iisraeli sõjavägi kuulutas välja "sõjaseisukorra." Alates sellest on tegemist olnud laiema rahvusvahelise tähelepanu all oleva konfliktiga, millel on humanitaarsed, poliitilised ja julgeolekualased mõjud. Peamiseks väljakutseks on lahendada kohapeal aina süvenev humanitaarkatastroof. Oma roll on selles ka Euroopa Liidul. Magistritöö eesmärk on näidata Gaza juhtumi näitel, kuidas toimib Euroopa Liit (EL) välispoliitilise toimijana Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Konkreetsemalt uurib magistritöö, milliseid ühiseid seisukohti seoses Gaza konfliktiga esitas uurimisperioodil Euroopa Liit. Ja, kuidas ning mil määral ühtivad need seisukohad ELi liikmesriikide avalike seisukohtadega ÜRO Peaassambleel ja ÜRO Julgeolekunõukogus. EL esitleb oma peamisi välispoliitilisi seisukohti Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu välisasjade nõukogus, kus ka Gaza konflikt on läbivalt olnud päevakorras. Töö tulemused aitavad mõista, millised on uurimisperioodil ELi peamised seisukohad seoses Gaza konfliktiga ja kuidas need on sidusas ELi liikmesriikide omadega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hispaania ühtsuse säilitamine Kataloonia ja Baskimaa iseseisvuspüüdluste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2016) Vaas, Thor; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Normative power Europe? The effect of EU human rights practice on the external perceptions of the EU in Turkey and Jordan
(Tartu Ülikool, 2021) Laumets, Laura; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis examines the effect of European Union’s (EU) human rights practice on the external perceptions of the EU. More specifically, it focuses on the consistency between EU human rights rhetoric and practice and explores how the possible inconsistencies affect the external image of the Union as a normative model on human rights. Previous research on Normative Power Europe (NPE) and external perceptions of the EU has shown that there are specific expectations to the foreign policy conduct of a normative actor. However, it has also been highlighted that the importance of a link between normative power and external perceptions has been underestimated in the literature thus far. Therefore, the thesis aims to investigate this link by focusing on the example of EU human rights consistency in its treatment of refugees and other migrants throughout its hotspot approach and to explore the effects of the human rights consistency on the external perceptions of the Union in regard of being a normative model on human rights and migration. To study this, the thesis first examines the human rights rhetoric of the EU and compares it to the human rights practice in the hotspot first reception facilities of migrants in Italy and Greece. The study then moves on to investigate the external perceptions of the EU as a normative actor on human rights and migration in Turkey and Jordan based on the statements of political elite and interviews with representatives of the civil society. The findings show that there are various inconsistencies between the EU’s rhetoric and practice in terms of human rights in the hotspots. Furthermore, these inconsistencies have negatively affected the external perceptions of the EU as a model on human rights and migration in Turkey and Jordan. Additionally, the study reveals that the external perceptions of the EU as a human rights protector in the world have suffered since 2015 as a response to the poor treatment of refugees within the territory of the Union.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ostpolitik’ist Zeitenwende’ni: kuidas otsustas Saksamaa tarnida relvi Ukrainasse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 24.02.22
(Tartu Ülikool, 2024) Matvejev, Rauno; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on selgitada, kuidas Saksamaa valitsus muutis oma relvatarnete poliitikat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.22. Töö teoreetiliseks aluseks on valitud ajalooline institutsionalism ning analüüs on viidud läbi tuginedes neljale teooriast pärit tegurile, milleks olid: sisepoliitiline surve, avalik arvamus, väline surve ning väärtushinnangud. Kuni Venemaa täiemahulise sissetungini Ukrainasse keeldus Saksamaa Ukrainale relvade tarnimisest ning keskendus retoorikas hoopis majanduslikule ning diplomaatilisele abile. Pärast Venemaa algatatud sõda aga Saksamaa muutis kurssi ning oli 2023. aasta alguseks saanud Ukraina suurimaks sõjaliseks toetajaks Euroopas. Töö uurib, millistest teguritest lähtuvalt tegi Saksa valitsus sõja esimesel aastal relvatarnete poliitikas otsuseid. Magistritöö uurimusküsimused olid järgnevad: Miks muutis Saksamaa enda seni kehtinud tsiviiljõu poliitikat ning otsustas tarnida relvi Ukrainasse? Kuidas Saksamaa jõudis otsuseni tarnida Ukrainasse tanke Leopard 2? Uurimusküsimustele vastamiseks viidi töös läbi protsessianalüüs, võttes analüüsi alla kaks olulisemat relvatarne otsust sõja esimesel aastal: alustades Saksamaa esimese relvatarne otsusega 26.02.22 ning lõpetades Saksa valitsuse otsusega tarnida Ukrainasse Leopard 2 tanke 25.01.23. Töö tulemusena selgus, et esimese otsuseni 26.02.22 viis Saksa valitsuse, ennekõike seda juhtinud sotsiaaldemokraatliku erakonna ehk SPD ning kantsler Scholzi hoiaku muutus Venemaa osas, mida lisanduvalt toetas aktiivne väline surve ukrainlaste ning NATO ja EL-i liitlaste poolt. Pea aasta hiljem mängis Leopard 2 tarneotsusel rolli avalik arvamus ning tugev sisepoliitiline ning väline surve, mille alla SPD ning kantsler Scholz sattusid. Magistritööst selgub, et Saksa valitsuse relvatarnete poliitikas etendas uuritaval ajaperioodil enim rolli SPD juhtiv ladvik ning seda paljuski kantsler Scholzi isikus, kus esmalt oli määravaks väline surve ning hoiakumuutus Venemaa osas, hiljem aga avalik arvamus ning sise- ja välispoliitiline surve.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pariisi terrorirünnakute mõju Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitikale
(Tartu Ülikool, 2017) Treial, Mart; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
• Antud töö uurimisteemaks on Prantsusmaa reageerimine 2015. aasta novembris Pariisis ja 2016. aasta juulis toimunud ohvriterohketele terrorirünnakutele ning reaktsiooni võrdlemine riigi varasema praktikaga. Pean teemat oluliseks, sest terrorism on 21. sajandi läänemaailmas suurim julgeolekuoht ning Prantsusmaad peetakse terrorismivastase võitluse (vähemalt Euroopa) lipulaevaks. • Antud töö eesmärk on uurida, kuidas mõjutasid Pariisis (ja Nice'is) aset leidnud terrorirünnakud Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitikat. • Uurimistulemused: Kokkuvõtvalt võib öelda, et Prantsusmaa reageeris Pariisi ja Nice’i tragöödiatele täie tõsidusega ning mitmekesistas oma terrorismivastase võitluse meetmete arsenali pehme jõu meetoditega, aga tugevdas samal ajal ka kõva jõu meetodeid. • Teemat võiks edasi uurida, sest terrorismiprobleem on Prantsusmaal (ja maailma laiemalt) endiselt aktuaalne ning pisemaid terroriakte on toime pandud antud töös kirjeldatud karmidest meetmetest hoolimata. Seega võib arvata, et Prantsusmaa terrorismivastase võitluse poliitika areneb lähiaastatel veelgi. Märksõnad: terrorism, Prantsusmaa, terrorismivastane võitlus, terrorismivastase võitluse poliitika.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parlamentaarne diplomaatia Euroopa Liidu välispoliitikas: ALDE tegevus Ukraina konflikti puhul
(Tartu Ülikool, 2019) Numa, Anett; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pehme jõud ja avalik diplomaatia Vene Föderatsiooni instrumentidena selle välispoliitikas Prantsusmaa suunal
(Tartu Ülikool, 2018) Päi, Vootele; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sektantlus Šotimaa jalgpallis ja selle kujutamine meedias: The Scotland Herald 2012-2018 näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Mark, Karl Joosep; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sektantluse probleem avaldub Šotimaa ühiskonnas väga erinevates valdkondades ning selle tõsidust peetakse šotlaste seas kõige suuremaks jalgpallis, kus usulistest erinevustest tingituna on vaenulik käitumine ja vägivallajuhtumid peaaegu alati sektantliku alatooniga. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida sektantlust Šotimaa jalgpallimaastikul ja selle kujutamist Šoti meedias. Töö empiirilises osas on analüüsitud The Scotland Heraldi uudisteportaali artikleid, mis on ilmunud vahemikus 2012-2018. Töös kasutati analüüsimeetoditena nii kontentanalüüsi kui ka kvalitatiivset sisuanalüüsis. Analüüsi käigus prooviti leida vastust järgnevatele küsimustele: kuidas kujutatakse sektantluse probleemi jalgpallikultuuris Šoti meedias, kuidas kujutatakse Šoti valitsust jalgpallis esineva sektantluse valguses ning kas ja missuguseid lahendusi sektantluse lahendamiseks nähakse. Töö käigus selgus, et sektantluse probleemi hinnati artiklites enamasti suurena. Kui perioodi alguses kujutati artiklites sektantlust peamiselt jalgpalliklubi toetajate vaheliste solvangute, vaenulikkuse ja vägivallajuhtumite kaudu, siis ajapikku langes sektantlike intsidentide kajastamine märgatavalt ning esile tõusis poleemika eespool mainitud seaduse üle. Valitsuse poolt kehtestatud seadust võeti vastu negatiivselt ning sellest tulenevalt oli ka valitsuse kuvand artiklites enamasti negatiivne. Artiklites osutus jalgpalliklubidele ja jalgpalliliidule suurema vastutuse panemine kõige populaarsemaks lahenduseks probleemile. Töös tuli välja ka Šoti kahe mõjukaima partei lähenemine antud probleemile, kus Šoti Rahvuslik partei proovis reguleerida neid kohti, kus probleem enamasti väljendus ning Šoti Leiboristlik partei toetas holistilist lähenemist, milleks oli sihipärane haridustöö ja kogukondadele suunatud programmid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sõjaliste võitlejate värbamine uue meedia kaudu Islamiriigi näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Rästas, Kristina; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas Islamiriik saab uut meediat kasutada instrumendina uute liikmete värbamiseks. Mitmekümnete internetis leiduvate ISISe videote seast sai välja valitud neli, mis sisaldasid konkreetset kutset liitumiseks. Valitud videod olid kõik leitavad uue meedia kanalitest ning levinud laiema publiku ette sotsiaalmeedia kaudu. Analüüsi võimaldavaks faktoriks oli inglise keel või ingliskeelne kirjalik tõlge. Videote kogupikkus varieerus 5-13 minuti vahel. Uurimuse läbi viimiseks kasutasin ma antud töös kvalitatiivset sisuanalüüsi, täpsemalt videoanalüüsi, kombineerides omavahel juhtumipõhise ja juhtumiülese analüüsi. Tervikvideo erinevate aspektide vaatlemiseks jaotasin ma vaatlusobjektid kolme kategooriasse: tekstiline analüüs, visuaalne analüüs ja heli analüüs. Tulemustest selgus, et peamised argumendid liitumiseks olid soov end Allahile tõestada, elada Koraani seaduste järgi, aidata oma õdesid-vendi raskes võitluses vaenlaste vastu ning maksta kätte selle ebaõigluse eest, mida moslemid on siiani pidanud taluma. Videod olid suunatud eelkõige nende riikide moslemite poole, kust videos rääkijad ise olid tulnud (Prantsusmaa, Inglismaa jne), kuid mõnikord pöörduti ka laiema publiku poole (Euroopa, Ameerika). Kordagi ei toodud välja aspekte, mis tingimustel inimene ei sobiks Islamiriigiga liituma (kui tema kindel soov on Allah’t teenida). Otsesele pöördumisele aitas kaasa ka see, et näiteks Suurbritanniast tulnud mehed rääkisid videos inglise keeles ning Prantsusmaalt tulnud mehed prantsuse keeles. Samas olid olemas tõlked inglise keeles ning paaril korral ka araabia keeles, et laiem publik aru saaks. ISISe videod on silmapaistvad juba seetõttu, et need on enamasti filmitud professionaalselt ning väga hea kvaliteediga. Erandiks ei saa pidada ka antud töös analüüsitud videosid, mille puhul on näha, et tegemist ei ole amatöörvideotega. Kaamera töö ning montaaž on professionaalselt tehtud. Kolm videot neljast olid filmitud looduses, neljas keset linnaliiklust, kuna video peategelased olid ametilt liikluspolitseinikud. Kõigis videotes leidus viiteid Koraanile ning kõige üldisem eesmärk oli alati Allah’i nimel tegutsemine. Samas videote toon oli erinev. No life without Jihad jättis sõbralikult kutsuva mulje, kuid Join the ranks oli raevukam ning pigem süüdistav. Videote eriilmelisus võib olla taotuslik, kuid veenvaid argumente, mis potentsiaalsetele liitujatele mõju võiksid avaldada, esitati neis kõigis. Saamaks paremat ja veel täpsemat ülevaadet videotest, peaks sarnast analüüsi tegema keegi, kes valdab hästi ka araabia keelt ning on lähemalt tuttav Koraaniga. See vähendaks infokadu ning võimaldaks veel täpsemat analüüsi. Lisaks annaks see võimaluse analüüsida ka täiesti araabiakeelseid värbamisvideosid ning neid võrrelda inglisekeelset tõlget sisaldavate videotega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Strateegilise autonoomia mõiste kasutus aastatel 2019-2024 Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Andrejeva, Enel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas käsitletakse strateegilise autonoomia terminit Euroopa Liidu institutsioonide esindajate retoorikas, täpsemalt välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kõnedes aastatel 2019-2024. Euroopa strateegilise autonoomia kontseptsioon on leidnud laialdast kõlapinda ning muutunud üha aktuaalsemaks Euroopa Liidu naabruses toimuvate võimuvõitluste kontekstis. Töös uuritakse kahe Euroopa Liidu juhtivametniku ettekandeid: EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fontelles´e ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli kõnesid, mille kaudu selgitatakse välja, kuidas käsitletakse strateegilist autonoomiat. Antud magistritöö on kvalitatiivse suunitlusega, kus kasutatakse uurimistüübina juhtumiuuringut (case study). Magistritöö analüüsist selgus, et strateegilise autonoomia kontseptsiooni mõistete käsitlus on laialivalguv ning abstraktne, kus ühte kokkulepitud mõistet strateegilise autonoomia kontseptsiooni silmaspidamisel ei ole. Borrell arutles strateegilise autonoomia kontseptsioonist pigem teiste teemade hulgas ning vähem iseseisva osana. Michel kõneles strateegilisest autonoomiast nii eraldiseisvalt kui ka seostades seda sõnavõttudes kajastatud teemadega. Kontseptsioonist kõneledes rõhutasid juhtivametnikud erinevaid aspekte: Borrell kirjeldas strateegilist autonoomiat rahvusvahelise keskkonna murenemise ning ebastabiilsuse kaudu, samas kui Michel väljendas vajadust vähendada negatiivseid sõltuvusi, mille mõjud kerkisid esile kriiside jm sündmuste tagajärjel. Kõneisikud olid üksmeelel, et strateegilise autonoomia defineerimisel saab esile tuua sõltuvuste vähendamise. Kirjeldatakse, et kontseptsiooni ei tohiks tõlgendada kui EL-i isolatsiooni, protektsionismi ega üksinda tegutsemistahet. Borrell näitab, et strateegilise autonoomia vajalikkus tuleneb EL-i välise poliitilise keskkonna murenemise tagajärjel, mis mõjutab EL-i, samas Michel rõhub EL-i sisemisele võimekusele toimida autonoomselt ning suurendada EL-i siseseid võimsusi. Borrell peab oluliseks EL-i ühist sõnumit, andes strateegilise autonoomia kontseptsioonile perspektiivi ning liikudes praktikasse, et saavutada suurem sõltumatus ning EL-i tegutsemisvõime. Michel pidas oluliseks liikuda strateegilise autonoomia mõiste juurest selle kontseptsiooni põhimõtteni, sest erinevad sõnad võivad sõltuvalt kontekstist omada erinevat tähendust. Ukraina sõja alguses kajastus juhtivametnike sõnavõttudes veelgi tugevamalt EL-i tahe vähendada väliseid sõltuvusi tagurlike riikide toodetest ja tarnetest, aga ka suurendada EL-i vastutust ja võimekust tagada enda julgeolek.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurbritannia: asümmeetriline föderatsioon ning Šotimaa erakondade arvamus sellest
(Tartu Ülikool, 2017) Pillmann, Hendrik; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut