Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35373
Sirvi
Sirvi Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 120
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Naise enesetunnetuse peegeldusi eesti lüroeepilises regilaulus(Tartu Ülikool, 2001) Ehin, Kristiina; Jaago, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolKirje Vampiiri mõiste ja tähendusväljad(Tartu Ülikool, 2007) Sorokin, Siim; Valk, Ülo; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Surmakujutelmadest tänapäeval(Tartu Ülikool, 2007) Hunt, Jaanika; Ristolainen, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolKirje Lolluse mitu palet. Varjav rumalus muinasjuttudes ja pühakute elulugudes(Tartu Ülikool, 2007) Kagovere, Karoliina; Järv, Risto; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Kartulite kasutamine eesti rahvameditsiinis(Tartu Ülikool, 2008) Purret, Reena; Valk, Ülo; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Rahvusteadlane Oskar Loorits ja tema kaasaeg (1920-1940)(Tartu Ülikool, 2008) Tasa, Monika; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKirje Kolga mõisa kummituslood Ulvi Meieri jutuvaramus(Tartu Ülikool, 2008) Reha, Liis; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKolga Ghost Stories in Ulvi Meier`s Repertory. The aim of the current B.A. thesis is to analyze and discuss one storyteller´s repertory with a focus on ghost stories. The informant Ulvi Meier lives in Kolga hamlet next to Kolga manor. She was born in 1961 and has lived almost her whole life near Kolga or in Kolga. Ulvi has guided excursions to Kolga mansion since early 1990`s. Although she is not a professional guide, her excursions are quite popular among tourists, schoolchildren and local people. Ulvi is respected and valued as a storyteller, she can perform her ghost stories very enjoyably. The present thesis is based on the recordings of four excursions, which took place between November 10th 2007 to March 29th 2008. The audience of these four excursions was each time different, therefore it is possible to observe the influence of the different listeners on the narrator. To place my thesis into the context of Estonian folkloristics, I begin with an introduction to the works of different Estonian folklorists, who have studied and focused on specific storytellers. After that I give a short overview of the history of Kolga and Stenbock family, because Ulvi`s repertory is based on Kolga manor`s and on Stenbock family`s ghost stories. Then I move on to introduce my informant Ulvi Meier, to find out how she has found her way to Kolga ghost stories. To “place” Ulvi into some kind of storytellers category, I briefly write about categorizing of narrators in Estonian folkloristics. Then I characterize Ulvi as a storyteller and describe the structure of her excursions. As I try to reflect the influence of different performing situations and the variety of performances I analyze two different variants of one legend. After that I give an overview of Ulvi`s repertory and I divide stories into genres. There are at least four different genres represented in Ulvi`s repertory: memorate, legend, historical lore and even fabulate. As other genres are blended and no ghosts appear in them, they remain out of the scope of this work. In the end I name some sources of Ulvi`s repertory. And finally, as I am quite close person to Ulvi, I can`t leave out my personal influence on Ulvi`s repertory and storytelling situations. The role of one storyteller as a designer of lore can`t be underestimated, especially in today`s guiding tradition. A good narrator has to be creative and has to perform his/her story the way that the listeners are amused. But the situations of the storytelling and the public have a great influence on a narrator, so the tradition of folk narratives depends on both.Kirje Eesti folklooriõpetajate käekirjadest aastatel 1980-2008(Tartu Ülikool, 2008) Puistaja, Terje; Kuutma, Kristin, juhendaja; Hiiemäe, Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolKirje Eesti koolinoorte vaba aja veetmise viisidest kogumisvõistluse "Koolipärimus 2007" materjali põhjal(Tartu Ülikool, 2009) Aigro, Maarja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Meedia surmakultuuri suundumuste suunajana 20/21. sajandi vahetuse Eestis(Tartu Ülikool, 2009) Hunt, Jaanika; Kõivupuu, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Meeste jutud sünnitusest: vaade sünnitusele mees- ja jutu-uurimuslikust aspektist.(Tartu Ülikool, 2009) Maripuu, Kerttu; Jaago, Tiiu; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja kultuuriteaduste instituutKirje Uhkus ajab upakile: kalamehe ja ta naise (ATU 555) soovidemaailm(Tartu Ülikool, 2010) Kulasalu, Kaisa; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutKirje Muhu olustikulised külalaulud "Muhu lauluvara aktsiooni" materjali põhjal(Tartu Ülikool, 2010) Mereäär, Marti; Oras, Janika, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Jutustaja - kas hääle andja või hääle kandja?(Tartu Ülikool, 2010) Sorokin, Siim; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutKirje Regilaul kontserdirepresentatsioonis: pärand ja kultuurikirjeldus(Tartu Ülikool, 2010) Kästik, Helen; Kuutma, Kristin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondTraditional music festival in Viljandi is the most eminent output of the Viljandi traditional music revival movement. The movement is characterized by significant coherence of ideology. The material of the thesis stems from festival concert talk, in which regilaul world (archaic song tradition) is introduced, and which the author analyses within the festival paradigm and as a performance in a music event. The introductions of regilaul pieces in concert are similar in equipment and structure and they also share a common narrative meta level. This thesis analyses the “ethnography” which is constructed of concert talk by musicians. The author analyses which cultural “facts” the ethnography is made of, where the “truth” lies and how the authority around the truth is developed. Although the selected cultural aspects contribute to the modern comprehension of folklore (i.e. the selection helps to “traditionalize” the material); the ethnography as a whole lies in the sphere of post-modernity. The grand narrative concerning the loss of folklore and “salvation” is replaced by the story of revival and remembering: regilaul pieces are a part of an ongoing dynamic process. The cultural aspects of regilaul world are stemming from past, but the meaning of song pieces is situated in present. The meaning of regilaul lies in an inter-textual act, where the constructed cultural and historical Other and contemporary world meet. Between these two sign systems links will be provided by human experience and language. In this way the festival concerts are acting as a broad discussion field, where the text, performer and audience will participate in building meanings.Kirje Eesti laste kirjad jõuluvanale: soovid traditsioonide keskmes(Tartu Ülikool, 2011) Sammler, Eleene; Voolaid, Piret; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutKirje Irdhingekujutelm Kihnu memoraatides(Tartu Ülikool, 2012) Sudak, Jaan; Metsvahi, Merili, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondThe conception of free spirit in memorates from Kihnu island dealing with encountering with the dead. The aim of the current B.A. thesis is to analyze and discuss conceptions of free spirit in the basis of memorates collected from Kihnu during two fieldwork trips in September 2010 and August 2011. Kihnu is a little island in the Gulf of Riga with a rich and living heritage, what is known among the Estonian folklorists as one of the two "cradels" of folklore (the other one is Setumaa). It is known for its cultural and folkloristic naturalness and living folk beliefs. Free spirit is a term from Estonian folklore researcher Oskar Loorits. According to his work the conception of spirit consist a belief in multiple of spirits with their own functions. Free spirit is a spirit that is able to leave one’s physical body in one’s lifetime or after the death. Free spirit can continue one’s independent life in abode of the dead or alive. Nowadays the belief in free spirits is strong in Kihnu island, dead manifest themselves at home, in historic places, in graveyard or around the local school, museum and culture centre. To perceive the attendancy of free spirit one does not need to be in specific state of mind, it can be perceived while sleeping or while everyday situations. Attendancy of the dead is not limited by time - it means that spirits are able to manifest themselves during the whole day. The reasoning for manifesting spirits is believed to be uneasiness of the dead that might be caused by violent death, abjuration of religion or disturbing the peace of the grave. According to Kihnu belief, dead can return home by their own will. Visitant might warn its family before its death that he/she would return home after the death. In Kihnu island free spirits are believed to be all-around dangerous to living people. If a free spirit is visitant, it might scare or even attack living people. Therefore it can be said that free spirits are viable and physical body decreases it strength. Free spirits have greater powers than alive – they are able to change the weather, create spectres etc. Therefore free spirits are dangerous to the people and to the nature. People in Kihnu island use also different magical rites against the dead, but they seem to be not quite effective.Kirje "Oleks see ainult üks asi olnud": ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2012) Pak, Liset Marleen; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje Vandenõuteooriad kui tõlgendussüsteem ja maailmapilt. Vaateid Uuele Maailmakorrale(Tartu Ülikool, 2012) Suits, Mari; Valk, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondConspiracy theories as a construing system and a world-view. Some aspects of the New World OrderKirje Kuningamäng kui "kultuurifossiil". Uurimus ühe laulumängu seostest muinas- ja varakeskaegse ühiskonnakorraldusega(Tartu Ülikool, 2012) Siig, Kristo; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut