Sirvi Kuupäev , alustades "2009-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 63

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2009 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2009-06) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Poliitiline teater Eestis ja Saksamaal 20. ja 21. sajandil
(2009-06-01T06:29:15Z) Pesti, Madli
Kirjanduse lepitav otstarve
(2009-06-01T10:07:07Z) Tomberg, Jaak
Uurimus “Kirjanduse lepitav otstarve” tegeleb väljamõeldise ja kirjandusliku kirjutamisega üldise filosoofilise funktsiooni tasandil. Kõige põhimiseks lähteküsimuseks on „Kuidas kirjandus toimib?” Täpsemalt keskendub uurimus väljamõeldise või kirjandusliku kirjutamise rollile paratamatuse ja võimalikkuse vahelises pingeväljas – ühelt poolt see, mis on, ning mis ei saa enam kunagi teisiti olla, ning teiselt poolt luhtunud võimalikkus kui kujutelm kõigest sellest, mis oleks võinud olla. Uurimustöö näeb tegelikkuses miskit, mis saab teoks lugematute luhtunud võimalikkuste arvelt, ning näeb väljamõeldises või kirjanduslikus kirjutamises jõudu, mis lepitab pelga paratamatuse luhtunud võimalikkuste lõpmatu hulgaga. Väljamõeldis reguleerib paratamatuse ja võimalikkuse vahekorda tegelikkuses ning lepitab tegelikkuse seega tema enda luhtumusliku loomusega, võimaldades tegelikkusel seeläbi üleüldse ühtse tegelikkusena esile tulla. Niisuguse teesi kaudu heidab doktoritöö põhjalikuma pilgu Ene Mihkelsoni ja Erkki Luugi loomingusse ning uurib vaikiva kirjaniku kirjandusloolise kujundi kaudu kirjutaja seesmist võimelisust. The present survey about the reconciliatory purpose of literature deals with fiction and literary writing on the overall level of its philosophical function. The general question posed at the outset is “How does literature work?” From a more particular point of view, the research focuses on the function of fiction and literary writing in the field of tension between necessity and possibility – between that which is and can never be otherwise and that which could have been. The study posits reality as something which comes to existence on the behalf of countless of “failed possibilities” and sees fiction or literary writing as something that reconciles bare necessity with the endless amount of “failed possibilities”, regulates the balance between possibility and reality in reality, and therefore reconciles reality with its own failing nature, allowing it to coherently come forth as such. Using (and expanding) this thesis, the survey explores the works of Ene Mihkelson and Erkki Luuk in greater depth and takes an insight to the inner potentiality of the figure of a silent writer.
Iroonia Heiti Talviku ja Betti Alveri luules
(2009-06-02T12:49:06Z) Puik, Katrin
The aim of the present work is to give an introduction of the concept of irony and to analyse irony in the poetry of two classic Estonian poets: Heiti Talvik and Betti Alver. Following the example of many ironologists the distinction between two basic types of irony is made: verbal or rhetorical or stylistic irony and situational irony. Therefore the first part of the work is titled “Irony as a device” and the second one is called “Irony as a thought”. The first part tries to find and explain the functioning mechanisms of the verbal irony. The identified examples are classified according to their semantic and pragmatic nature, for example instances of classical rhetorical irony, ironic comparisons, paradigmatic reducing levelling, ironic metonymy, irony as mention, ironical role-plays etc. The first part of the work concludes with a short discussion on Socratic irony and its possible relations to Talvik’s and Alver’s poetry. Second part deals with the sensibility of situational irony in Talvik’s and Alver’s poetry, as a theoretical framework Friedrich Schlegel’s theory of romantic irony is used. It is said that the sense of situational irony is the base of romantic irony, so the poetry of Talvik and Alver is first analysed in this respect. Next step is to ask whether in Talvik’s and Alver’s poetry there is something that would resemble romantic irony in its most known aspects, that is breaking the fictional illusion and making metapoetic statements. To conclude it is necessary to consider whether Alver and Talvik step out and fight the existential irony they have noticed around them and whether among their weapons there is also irony. Irony has been judged differently. At times it has been considered as something close to lying, hypocrisy, slyness, cowardice, in modern age irony is mostly well reputed, expressing the ambivalence, multi-layeredness and disperseness of modern situations which in some aspects is already present in Talvik’s and Alver’s poetry from the years 1930–1940. Doktoritöö käsitleb irooniat kahe arbuja loomingus, vaatluse all on kogu Heiti Talviku luule ning Betti Alveri 1930.–1940. aastate luuletused ja poeemid. Töö sissejuhatus annab ülevaate iroonia uurimisega seotud üldprobleemidest (iroonia mõiste ajalugu, piiritlemine, liigendamine), eristades rangelt kaht iroonia põhiliiki: verbaalset ja olukorrairooniat. Vastavalt sellele eristusele käsitleb töö esimene osa "Iroonia kui võte" verbaalset irooniat, töö teine osa "Iroonia kui mõte" aga olukorrairooniatunnetust Talviku ja Alveri tekstides. Esimese osa eesmärk on leida vaatlusalusest korpusest iroonilisena tunnetatavad tekstikohad, et need seejärel liigitada ning avada nende semantilis-pragmaatilised toimemehhanismid. Analüüsi tulemusel võis eristada näiteks sellised rühmi nagu klassikalisele iroonia definitsioonile vastav iroonia, iroonilised võrdlused, iroonilised metafoorid, irooniline paradigmaatiline võrdsustamine, irooniline metonüümia, iroonilised kõneteod, mainiv iroonia, iroonilised rollimängud jt. Esimese osa võtab kokku sokraatilise iroonia käsitlus, mille valgel saab teha üldistusi verbaalse iroonia kasutuse kohta Talviku ja Alveri luules. Teine osa algab romantilise iroonia kontseptsiooni tutvustusega, keskendudes ennekõike Friedrich Schlegeli irooniateemaliste seisukohavõttude avamisele. Kuna romantilise iroonia vundamendiks on peetud olukorrairoonia tunnetust, on järgnevalt käsitletud seda aspekti Talviku ja Alveri luules. Romantiline iroonia on seotud (auto)metafiktiivsusega, alaosa "Luule luulest" tegelebki kirjanduse eneseteadlikkuse küsimustega nii, nagu need avalduvad vaatlusalustes tekstides. Töö lõpetab arutlus selle üle, kuivõrd suudavad Talvik ja Alver oma luules vastu astuda maailmas tunnetatud irooniale ning kuivõrd see vastuhakk ja eksistentsiaalse paine ületamine toimub iroonia kaudu. Töö soovib eesti keeles ja kultuuris selgitada ja valgustada iroonia mõistega seonduvat problemaatikat, analüüsida hulka Talvikule ja Alverile omaseid keelekasutusvõtteid ja pakkuda seeläbi kinnitust või täiendust olemasolevatele irooniateooriatele ning kaardistada iroonia mõistest lähtuvalt Talviku ja Alveri luuleminade maailmatunnetust.
NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal
(2009-06-03T08:09:19Z) Punga, Olavi
Magistritöö eesmärgiks on uurida NSV Liidu NKVD vägede ja nende baasil moodustatud Punaarmee tagalavalve rolli 1941. aasta Suvesõjas. Eesmärgist lähtuvalt püütakse välja selgitada tagala julgestamisega tegelenud kaadriüksused, tagalavalve juhtimisahel ja selle toimimine ning tagalavalve ülesanded. Töö ajalisteks raamideks on aastad 1940 – 1941. Töö koosneb neljast peatükist, millest esimene sisaldab ülevaadet NSV Liidu NKVD vägedest ja nende lahinguvõimest tervikuna. Põhjalikumalt on käsitletud julgeolekuvägede paiknemist okupeeritud Eesti territooriumil. Teises peatükis on vaatluse all Punaarmee tagalavalve korraldamise varasemad kogemused ja NSV Liidu relvajõudude tagalavalve moodustumine Eesti territooriumil, juhtimistasandil tekkinud probleemid ning nende mõju üksuste tegevusele. Kolmanda peatüki keskseks teemaks on 8. armee Eestisse taandumisele järgnenud muutused tagalavalve juhtimises ning üksuste tegevuses, aga ka muudatused Eriosakondade tegevuses. Neljas peatükk jälgib NSV Liidu relvajõudude Eesti grupeeringu ja sellega seoses ka tagalavalve lagunemist. Töö tõpus olevates lisades on antud ülevaade NSV Liidu julgeolekuvägedes kehtinud auastmete erisustest ja olulisematest käesolevat teemat avavatest publitseeritud dokumentidest. Tagalavalve hajutas kohaliku elanikkonna vastupanuliikumise Punaarmeele oluliste kommunikatsioonide piirkonnas, takistas vastupanu organiseerumist maakondlikul ja riiklikul tasandil, kuid ei suutnud hävitada vastupanuliikumist.
Lehekuu kiusas jälle põuaga
(Maaleht, 2009-06-04) Kallis, A.
Keskused ja kommunikatsioon Kagu-Eestis rauaajal (vara)uusaegsete kaartide taustal
(2009-06-05T08:28:14Z) Veldi, Martti
The immediate effect of trigenics myoneural medicine manipulation on lower extremity muscles tone and viscous-elastic properties in male basketball players
(2009-06-05T13:00:29Z) Vahimets, Martin
Meediavabaduse reguleerimine- allikakaitse ja vastulause õigus
(2009-06-05T13:44:56Z) Ots, Kristjan
Milline oli Eestimaa kõige kõigem suvi?
(Maaleht, 2009-06-06) Kallis, A.
Identiteedi motiivid noorukieas
(2009-06-08T06:32:47Z) Kuurme, Kristi
Käesolevas töös uuritakse identiteedi motiive hilises noorukieas. Varasemates uuringutes on leidnud kinnitust kuue motiivi samaaegne ilmnemine: enesehinnang,nesetõhusus,jätkuvus, kuulumine, eristumine ja tähendus. Käesoleva uurimuse kvantitatiivsete andmete põhjal leiti,et noorukiea identiteedi struktuuris on tähtsal kohal uhkuse-kuuluvuse-tähenduse, eristumise ja jätkuvuse motiivid. Kvalitatiivsetest andmetest tuli esile enesehinnangu ja -tõhususe tugev seos ning kuulumise ja eristumise motiivide vastandlikkus. Uuringu tulemusi on võimalik rakendada vastuolulise enesekontseptsiooniga noorte abistamiseks. This research studies the occurrence of identity motives in late adolescence. Earlier research has shown simultaneous occurrence of six identity motives: self-esteem, self-efficacy, continuity, belonging, distinctiveness and meaning. According to quantitative data of this study there are three important motives in the structure of adolescents’ identity: proudnessbelonging-meaning, distinctiveness and continuity. Qualitative data showed strong relatedness of self-esteem and self-efficacy motives and opposition of belonging and distinctiveness. The results of this study can be applied to helping youth with contradictory self-conception.
Lapsevanemate ja õpetajate kasvatustegevused- enesekohaste küsimustike kohandamine
(2009-06-08T06:59:21Z) Hinn, Maris
Kasvatustegevuste küsimustike CRPR ja APQ põhjal kohandatud enesekohase mõõdiku KTK-v täitis 2114 5–9aastase lapse vanemat. Eksploratiivne ja konfirmatiivne faktoranalüüs toetas küsimuste jaotumist originaalskaaladega sarnastele faktoritele: Positiivsed kasvatustegevused (küsimused mõlemast originaalskaalast), Käitumuslik kontroll ja Psühholoogiline kontroll (CRPR) ning Ebajärjepidev distsipliin, Puudulik järelevalve, Füüsiline karistamine ja Karistamine millestki ilmajätmisega (APQ). Eraldi kasutatavad on ka kolmefaktoriline KTKCRPR-v ja viiefaktoriline KTK-APQ-v. Õpetajate kasvatustegevuste hindamiseks kohandati lapsevanemate küsimustike põhjal sarnased mõõdikud, mille täitsid 353 lasteaia- ja algklassiõpetajat. Faktoranalüüsil eristusid faktorid: Soojus/Iseseisvuse toetamine, Psühholoogiline kontroll ja Käitumuslik kontroll (KTK-CRPR-õ) ning Ebajärjekindel/ ebaefektiivne distsipliin, Seotus ja Järelevalve (KTK-APQ-õ). Nii vanemate kui õpetajate kasvatustegevuste küsimustike reliaablusnäitajad on piisavad ja originaalküsimustikega sarnased. Olulisi erinevusi lapsevanemate ja õpetajate kasvatustegevustes ilmnes lasteaia ja kooli valimit võrreldes. Lapsevanemate kasvatustegevused on mõjutatud nii vanema kui lapse soost, sama lapse kahe vanema kasvatustegevused on omavahel mõõdukalt korreleeritud. Vanemate küsimustike valiidsuse hindamiseks analüüsiti veel kasvatustegevuste seoseid vanemate haridustaseme, meeleolu ning õpetajate ja vanemate hinnangutega laste psühhosotsiaalsele kohanemisele. Õpetajate küsimustike valiidsuse hindamiseks analüüsiti kasvatustegevuste seoseid rühma/klassi suuruse, õpetaja taustaandmete,enesetõhususe, vaadeldud rühmapraktikatega ning võrreldi Hea Alguse rühmasid tavarühmadega. Parenting practices questionnaires CRPR and APQ were used to adapt self-reported measure KTK-v that was filled out by 2114 parents of children ages 5 to 9. Explorative and confirmative factor analysis supported item-loadings on the same factors as in original questionnaires: Positive parenting (items from both original measures), Behavioral control and Psychological control (items from CRPR), Inconsistent discipline, Poor monitoring, Physical punishment and Other discipline methods (items from APQ). Three-factorial KTK-CRPR-v and five-factorial KTKAPQ-v can also be used separately. Questionnaires for measuring teacher’s practices that were adapted based on parent’s questionnaires were filled out by 353 kindergarten and elementary school teachers. Factor analysis supported factors: Affection/encouraging independence, Behavioral control and Psychological control (KTK-CRPR-õ), Inconsistent/ineffective discipline, Involvement and Monitoring (KTK-APQ-õ). Parent’s and teacher’s questionnaires both showed acceptable reliability that was similar to original scales. Significant differences in parent’s and teacher’s practices emerged between kindergarten and school population. Parent’s practices differed by parent and child gender, practices of two parents from the same family were moderately correlated. Correlations between parenting and parent education, mood, parent and teacher rated child psychosocial adjustment were analyzed for assessing the validity of parent’s questionnaires. Validity of teacher’s questionnaires were assessed by correlations between teacher’s practices and number of children in class, teacher background, self-efficacy, observed classroom practices and by comparing Step by Step program classes with traditional ones.
Majandustegevuse mõju metsade koosseisule ja struktuurile sinilille ja naadi kasvukohatüübis
(2009-06-08T07:44:38Z) Sepp, Toivo
Eestlaste välja- ja tagasirände meediarepresentatsioon 2004-2008
(2009-06-08T07:51:00Z) Vengerfeldt, Elis
Tüüpilised hääldusvead eesti keeles I. Vokaalid ja diftongid
(Tartu Ülikool, 2009-06-08T08:46:00Z) Uibu, Krista
Best programmi toetusel valminud sisupakett on loodud Tartu Ülikooli HT klassiõpetaja eriala I kursuse üliõpilaste auditoorse töö toetamiseks ja iseseisvaks kodutööks õppeaine „Kaasaegne eesti keel I” raames. E-õppematerjalis keskendutakse vokaalide ja diftongide õigehäälduse erinevatele aspektidele ning õpetatakse, kuidas saavutada normeeritud kirjakeelest lähtuv õigehääldus. Õpitu kinnistamiseks on erinevad ülesanded ja teadmiste hindamiseks testid.
Tüüpilised hääldusvead eesti keeles II. Konsonandid ja nende ühendid
(Tartu Ülikool, 2009-06-08T08:53:33Z) Uibu, Krista
Best programmi toetusel valminud sisupakett on loodud Tartu Ülikooli HT klassiõpetaja eriala I kursuse üliõpilaste auditoorse töö toetamiseks ja iseseisvaks kodutööks õppeaine „Kaasaegne eesti keel I” raames. Sisupaketis antakse nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi nõuandeid konsonantide ja konsonantühendite õigehäälduse omandamiseks. Õpitu rakendamiseks ja kontrollimiseks on erinevad ülesanded ja testid.
Eesti maaraamatukogutöötajate erialased infovajadused, kasutatavad infoallikad ja tööalane arvutikasutus
(2009-06-09T07:35:02Z) Kranich, Pille-Riin
Hendrik Adamsoni bibliograafia 1913-2008
(2009-06-09T07:36:27Z) Kustavus, Ingrid
Fotokogu Valga Muuseumis - dokumenteeritus ja seisund
(2009-06-09T07:37:45Z) Lelle, Silvar
Raamatuühingu tegevus Jõgeva rajoonis (maakonnas) 1974-1993
(2009-06-09T07:39:44Z) Ottas, Heleen