Sirvi Kuupäev , alustades "2010-08-17" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Õpilaste hinnangud õpetaja avatud suhtlemisele klassis
(2010-08-17) Lember, Merli; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut. Pedagoogika osakond; Krips, Heiki, juhendaja; Talts, Leida, juhendaja
Koolieelikute ja 1. Klassi õpilaste lugemisoskusega seotud tegurid ning arvutipõhise õppemängu mõju lugemisraskustega laste lugemisoskusele
(2010-08-17) Koor, Marju; Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut; Schults, Astra, juhendaja
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada lugemisoskusega seotud tegurid eesti lastel, erinevused lugemisraskustega ja –raskusteta koolieelikute ning 1. klassi õpilaste lugemisoskuses, vaimsetes võimetes ja visuaalse info töötlemise kiiruses. Uurisin arvutipõhise lugemismängu mõju lugemisraskustega laste lugemisoskusele. Uurimuses osales 252 last vanuses 6 – 8 eluaastat (152 poissi ja 100 tüdrukut), 126 koolieelikut ja 126 esimese klassi õpilast. Tulemused näitasid, et lugemisoskuse ülesannetes, vaimsete võimete ja visuaalse info töötlemiskiiruse testides said 1. klassi õpilased koolieelikutega ning lugemisraskusteta lapsed -raskustega lastega võrreldes paremaid tulemusi. Arvutipõhine mäng parandas lugemisraskustega laste sõnade ning pseudosõnade lugemise oskust. Lugemisoskusega enim seotud teguriteks olid tähtede tundmine, pseudosõnade lugemine, esimese foneemi ärajätmine, numbrimälu, tähtede, värvide ja numbrite kiire nimetamine ning üldintelligentsus.
Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes
(2010-08-17) Kaasik, Mairi
Magistritöös „Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes“ vaadeldakse aja mõistega seonduvaid teemakäsitlusi kultuuris ja uuritakse lähemalt aja kajastamist muinasjuttudes. Uurimuse aluseks on eesti muinasjutud ning aja mõistet ja selle avaldumisvorme käsitletakse eelkõige folkloristlikust seisukohast. Sissejuhatav peatükk „Lähtekohti“ annab ülevaate senistest olulisematest käsitlustest aja kohta. Peatükis „Kasutatav mõisteraamistik, žanri ja tüübi problemaatika“ keskendutakse töös esinevatele põhimõistetele. Peatükis „Aja tunnetusest muinasjuttudes“ antakse ülevaade inimese ajatunnetusest ja korraldusest, vaatluse all on erinevad ajaühikud läbi aegade ning nende esinemine eesti imemuinasjuttudes. Põhjalikumalt on selgitatud rahvakalendri tähtpäevade tähendust imemuinasjuttudes. Rakendades kvantitatiivset meetodit on läbi töötatud eesti imemuinasjutukorpuse arhiivitekstide andmebaas, millest selgus, et imemuinasjuttudes leidub viiteid rahvakalendrile vähesel määral, rohkem esineb kalendritähtpäevi imemuinasjutu ja muistendi või legendilise muinasjutu piirile jäävates jututüüpides. Enim mainitakse eesti muinasjuttudes jõule ja jaanipäeva, mis on olnud läbi aegade eestlastele olulisimad kalendripühad. Peatükis „Aja relatiivsus muinasjutus“ on vaatluse all sarnase temaatika ja süžeega jututüübid, mida käsitletakse koos tüübikobarana „Sureliku käik teise ilma“. Eesti arhiivivariante analüüsides selgus, et tüübikobaras on kesksel kohal aja relatiivsus ja peategelase liikumine erinevates aegruumides (ehk kronotoopides) – elavate ilmas ja hauataguses ilmas. Tüübikobara põhjal selgitatakse muinasjutu- ja muistendižanri piire ning läbipõimumisi. Peatükis „Jutustaja ja aeg“ on rakendanud biograafilist ja tekstikriitilist meetodit, käsitledes ühe jutuvestja, Artur Vigla, ning tema eeljutustaja Hans Küivitsa muinasjutte. Välja on toodud jooni, mis võiksid seostuda kummagi jutustaja isiku, kaasaja ja elukäiguga.
Projektijuhtimine
(2010-08-17) Žuravljova, Maria
Projektijuhtimise kursuse õppematerjalid. Kursuse eesmärk on pakkuda kursusel osalejale omandada projektide planeerimise, kirjutamise ja juhtimise teoreetiline ja praktiline oskus. Kursus tutvustab projektide koostamist ning teostamist. Käsitletakse projekti tegevuste planeerimist, ettevalmistamist ja elluviimist, ressursside kasutamise ja juhtimise põhimõtteid.
Võrkpallitreenerite eestvedamisstiili hindamine ja võistkondade sidusus 2005/2006 võistlushooajal
(2010-08-17) Sepp, Raili; TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut; L. Raudsepp, juhendaja
Käesoleva uuringu tulemuste alusel tehti alljärgnevad järeldused: 1. Eestikeelse Spordi Eestvedamise Küsimustiku muudetud variandi faktorstruktuur kehtib ning sisereliaabluse koefitsendid vastavad nõuetele. 2. Sportlaste poolt eelistatud ja tajutud treeneri käitumine (eestvedamisstiilid) erinevad oluliselt. Võrkpallurid eelistavad enam õpetamist ja juhendamist, demokraatlikku käitumist, sotsiaalset toetust ja positiivset tagasisidet treeneritelt kui nad tegelikult tajuvad. 3. Sportlaste poolt hinnatud praeguse treeneri ja eelistatud treeneri eestvedamisstiilide vahel esinevad statistiliselt olulised erinevused (v.a. demokraatlikul käitumisel). 4. Naiskondadel esineb kõrgem grupisidusus võrreldes meeskondadega. Eesti meistri- ja esiliiga võrkpallurid hindavad grupi eesmärgisidusust kõrgemalt kui sotsiaalset sidusust. 5. Grupi eesmärgisidusus on seotud tajutud treeneri demokraatliku käitumise ning õpetamise ja juhendamisega. Grupi sotsiaalne sidusus on seotud tajutud treeneri demokraatliku käitumise ja positiivse tagasiside andmisega. 6. Naiskondadel esineb grupi eesmärgisidususe ja sportliku tulemuslikkuse vahel statistiliselt oluline seos. Meeskondade sportlikul tulemusel statistiliselt olulist seost grupi sidususe näitajatega ei leitud.
Naise loovuse problemaatika Helga Pärli-Sillaotsa elu ja loomingu näitel
(2010-08-17) Neithal, Margaret
Suunatud sügava refleksiooni roll algaja tantsuõpetaja professionaalses arengus
(2010-08-17) Sööt, Anu; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut; Leijen, Äli, juhendaja
Seksuaalkasvatus koolis kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ja tavakooli noormeeste hinnangul
(2010-08-17) Kagadze, Margit; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Kõiv, Kristi, juhendaja
Sotsiaalsete oskuste treeningus osalenud erikooli õpilaste abistav sotsiaalvõrgustik
(2010-08-17) Vainomäe, Kristiina; Tartu Ülikool Haridusteaduskond; Tartu Ülikool Pedagoogika Osakond; Kõiv, Kristi, juhendaja
Käesoleva magistritöö eesmärk oli kirjeldada sotsiaalsete oskuste treeningus osalenud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli tüdrukute abistavat sotsiaalvõrgustikku. Samuti analüüsiti uurimuse käigus treeningus osalenud õpilaste sotsiaalset staatust. Uurimuses osalesid ühe kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli õpilased, kes osalesid sotsiaalsete oskuste treeningus – 12 õpilast vanuses 12-17 eluaastat. Uurimuse eesmärkidest lähtuvalt koguti andmeid nii kõikidelt õpilastelt kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis kui ka õpilaste kasvatusrühma kasvatajatelt. Läbiviidud uurimus tõi välja sotsiaalsete oskuste treeningus osalenud õpilaste abistava sotsiaalvõrgustiku liikmed ning tajutud abi laadi. Uurimusest selgus, et õpilaste üldise sotsiaalvõrgustiku liikmed on peamiselt sõbrad ja pereliikmed. Erikooli abistavasse sotsiaalvõrgustikku kuuluvad peamiselt kasvataja, tugiisik ja õpetaja. Abi laadina nimetasid õpilased üldise sotsiaalvõrgustiku puhul nõustamist, abi õppimisel, peresiseste probleemide lahendamist ja rahalist abi. Erikooli abistava sotsiaalvõrgustiku puhul nimetati nõustamist, abi õppimisel, koduste probleemide ja elukorralduslike küsimuste lahendamist ning vaba aja sisustamist. Sotsiaalsete oskuste treeningu järgselt oskasid õpilased välja tuua rohkem abistava sotsiaalvõrgustikku kuuluvaid liikmeid, samuti nägid nad laiemalt pakutud abi võimalusi. Sotsiaalsete oskuste treeningus osalejate sotsiaalne staatus ei muutunud halvemaks ühelgi uurimuses osalenud õpilasel, kes võtsid osa sotsiaalset oskuste treeningust.
HIV levimus ja riskikäitumine narkootilisi aineid süstivate naiste hulgas
(2010-08-17) Kängsepp, Ave
The Role of Mass/Popular Culture as the Reflector and Constructor of American Mainstream Values and its Possible Influence on Estonia
(2010-08-17) Gendrikson, Riina
Käesolev töö käsitleb valdavaid väärtushinnanguid Eestis ning Ameerika Ühendriikides ja nende sarnasusi ning erinevusi, keskendudes noorte väärtushinnangutele. Võimalikku ameerikalike väärtuste mõju Eesti ühiskonnale vaadeldakse popkultuuri sisu, leviku ning päritolu analüüsi kaudu, eestlaste meedia ning uue meedia kasutuspraktikaid arvestades. Esiteks antakse ülevaade Ameerika põhihoovuse väärtustest ja nenditakse, et kui ameeriklasi on läbi ajaloo kirjeldatud individualistlike, edukesksete, tööd väärtustavate, konkurentsi pooldavate, optimistlike ja ettevõtlikena, siis saavutusele orienteeritud ühiskond soodustab kodanikes ühtlasi ärevust, närvilisust, ebakindlust, tarbijalikkust ja vägivalda. Järgnevalt uuritakse popkultuuri postmodernsel perioodil ning tõdetakse, et Ameerika Ühendriigid on suurimaid popkultuuri tootjaid ning eksportijaid, edastades seeläbi ameerikalikke väärtusi ja peegeldades ameerikalikku elulaadi. Eestlaste hulgas domineerivatest väärtushoiakutest antakse ülevaade mitmete autorite väärtusuuringute tulemustele toetuvalt. Uuringute põhjal näitavad eestlaste väärtused alates siirdeajast muutust individualismi ning hedonismi ehk pigem ameerikalike väärtuste suunas, kuid viimase 15 aasta jooksul läbi viidud väärtusuuringud sama trendi jätkumist märkimisväärselt ei kinnita. Igapäevaelu, meedias ilmunud artikleid ning varasemaid teadustöid jälgides võib siiski väita, et töö väärtustamise, edukuse ihaluse, ettevõtlikkuse ning võistluslikkuse poolest sarnanevad eestlased pigem ameeriklastele kui Lääne-Eurooplastele. Magistritöö keskmes on Eesti ja Ameerika Ühendriikide noorte väärtused ning meediakäitumine. Arvestades, et Ameerika Ühendriigid ekspordivad popkultuuri intensiivselt Euroopasse, uus meedia võimaldab veelgi vabamat popkultuuri levikut ning eestlased, eriti Eesti noored on agarad uue meedia kasutajad, võib oletada, et igapäevaelus meedia kaudu vahendatavad väärtused ja elustiil võivad muutuda ühiskonnas normiks. Ka empiirilised uuringud Tartu kinodes ja Eesti telekanalite näidatud filmide päritolu kohta ning Ameerika Ühendriikide parimate filmide sisuanalüüs lubavad välja tuua trendi, mille kohaselt eestlastel on võimalik kokku puutuda eelkõige Ameerikas toodetud filmidega ning seeläbi ameerikaliku elulaadi ning ameerikalike väärtustega. Märksõnad:
Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel
(2010-08-17) Mäesaar, Kati; Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond; Padrik, Marika, juhendaja
Narratiivide kasutamine laste kõnearengu taseme määramisel ning võimalike kõnepuuete väljaselgitamisel on aktuaalne nii mujal maailmas kui viimastel aastatel ka Eestis. Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda 5-6 aastaste eakohase kõnearenguga (EK) ja alakõnega (AK) laste jutustamisoskust pildiseeria alusel ja töötada välja metoodiline juhend laste narratiivsete oskuste hindamiseks. Uuringus osales 116 EK ja 47 AK last erinevatest lasteaedadest üle Eesti. Narratiiviloome oskuste uurimiseks kasutati kahte lihtsat üheepisoodilist pildiseeriat: Lumememmelugu ja Pallilugu. Narratiivi esilekutsumise meetodina kasutati vahendatud ja vahendamata jutustust. Iga laps pidi esiteks taastama pildiseeriale toetudes kuuldud loo (vahendatud jutustus). Vahendatud jutustus oli mudeliks, millele järgnes iseseisev (vahendamata) jutustus teise pildiseeria alusel. Narratiivi koherentsust hinnati narratiivi skoorimise skeemi alusel, milles lisaks narratiivse teksti makrostruktuuri elementidele (sissejuhatus, konflikt ja lahendus, kokkuvõte) arvestakse ka selle mikrostruktuuri tunnuseid (viitamine, sidusus) ning vaimsust väljendava sõnavara kasutust (VVS). Selgus, et vahendatud jutustused oli erinevate kategooriate osas paremad kui vahendamata jutustused, statistiliselt oluliselt mõjutas narratiivi esilekutsumise meetod EK laste tulemusi. 5-6 aastased EK lapsed suutsid valdavalt luua koherentseid narratiive, milles oli olemas põhiline episoodi struktuur, kuid puudus tegelaste mõtete ja plaanide kirjeldus seoses eesmärgi saavutamisega ning enamasti ei kirjeldanud lapsed tegelaste emotsioone. VVS kategooria oli kõige kehvemini esitatud kategooria nii EK kui AK lastel. Statistiliselt oluliselt erines teistest lastest AK 5-aastaste laste rühm, kellel oli kõige suuremaid raskusi koherentse narratiivi loomisel. Selgus, et Lumememmelugu osutus raskemaks kui Pallilugu ning jutustuse aines mõjutas oluliselt kõikide laste vahendamata jutustusi. Rühmadevahelised erinevused ilmnesid kõige selgemini juhul, kui ümber jutustati Lumememmelugu ja iseseisvalt jutustati Pallilugu. Paremini eristasid AK lapsi EK lastest teksti mikrostruktuuri tunnused (sidusus ja viitamine). 5 ja 6 aasta vanuste EK laste tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt. Käesoleva töö tulemuste põhjal soovitan edaspidi laste jutustuste koherentsuse hindamisel standardiseeritud kõnetestis mudelina kasutada Lumememmelugu ning iseseisva jutustuse uurimiseks Pallilugu.
Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi Kooliraamatute Komisjoni, Raamatukogude Komisjoni ja Lavateoste Alamkomisjoni loomise põhjustest, tegevusest ja mõjust kirjastusturule 1918 – 1940
(2010-08-17) Ramler, Gristel
Vabavaraline statistikapakett R: põhitestid ja lineaarsed mudelid
(Tartu Ülikool, 2010-08-17) Kaasik, Ants
Antud õpiobjekt on mõeldud kasutajale, kelle senised teadmised R-ist piirduvad peamiste tööpõhimõtete tundmisega ja oskusega andmeid keskkonda lugeda ning neid manipuleerida ja visualiseerida. Objekt õpetab R-i abil andmeid töötlema -- viima läbi statistilisi teste ja sobitama mudeleid.
Kiusamiskäitumises osalejate projektiivjoonistused
(2010-08-17) Nõmmela Semjonov, Janika; Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Kõiv, Kristi, juhendaja
Koolikiusamine on kujunenud nii Eestis kui väljaspool Eestit aktuaalseks probleemiks, mille olemuse ja ulatuse väljaselgitamiseks viiakse läbi üha enam uuringuid ning mille ärahoidmiseks ja vähendamiseks on välja töötatud ja rakendatud mitmesuguseid sekkumisi. Kiusamiskäitumise leviku ja kiusamiskäitumises osalejatele iseloomulike tunnuste väljaselgitamiseks on peaasjalikult kasutatud standardiseeritud mõõtevahendeid. Alternatiivsete meetodite nagu näiteks projektiivjoonistuste kasutamine on olnud märksa tagasihoidlikum. Käesolev tavakooli õpilaste seas läbi viidud uurimus keskendub kiusamiskäitumises osalejate - kiusajate ja ohvrite - projektiivjoonistustel eristavate tulemuste võrdlemisele nii kontrollgrupiga kui ka kiusajate ja ohvrite endi vahel. Kahefaasilises mugavusvalimiga läbilõikeuuringus osales 1110 õpilast kuuest Eesti linnakoolist. Tegemist oli 5.-7.klassi õpilastega vanuses 10-15 eluaastat, neist 43.7% poisse ja 56.3% tüdrukuid. Nende seast selgitati välja kiusajad ja ohvrid ning moodustati kontrollgrupp õpilastest, kes mainitud staatust ei omanud (kokku N=196). Mõõtevahendina kasutati projektiivset joonistustesti, milleks uuritavad täitsid kiusamise joonistamise ülesande. Joonistusi analüüsiti kahe erineva kodeerimissüsteemi alusel. Kategoriaalsete tunnuste võrdlemisel kasutati 2-testi ja nominaaltunnuste võrdlemisel t-testi. Uurimusest nähtus, et ohvrid kaldusid kiusajat ohvrist suuremana kujutama võrreldes kiusajatega ja kontrollgrupiga. Ühtlasi ilmnesid kiusajate joonistustel võrreldes ohvrite ja kontrollgrupiga sagedamini tunnused, mis võivad viidata agressiivsusele ning ebakindlusele. Erinevate tunnuste osas gruppidevahelisel võrdlusel statistiliselt olulisi erinevusi aga ei ilmnenud. Antud uurimus heidab valgust projektiivtesti kasutamise võimalikkusele koolikiusamise käitumise uurimisel, täpsemini erinevate kiusamise osapoolte tunnuste identifitserimisel.
Die Generation Golf als Objekt der Biographieforschung und der gesellschaftliche Wertewandel
(2010-08-17) Käis, Katrin; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut. Saksa filoloogia osakond; Liimets, Reet, juhendaja
Käesoleva magistritöö teemaks on „Generatsioon Golf kui biograafiateaduse objekt ning ühiskondlik väärtuste muutus“. Töö lähtub neljast peamisest eesmärgist. Esiteks, biograafiateaduse, kui põlvkonna uurimiseks kõlbelise teadusliku lähenemisviisi lahtimõtestamine. Teiseks, generatsiooni mõiste, kui analüüsivahendi defineerimine. Kolmandaks, Ronald Inglehart’i teooria tutvustamine ühiskondlike väärtuste muutuse kohta. Neljandaks, Generatsioon Golf olemuse analüüsimine materialistlike ning postmaterialistlike väärtuste abil. Seega koosneb see magistritöö neljast peatükist. Esimene peatükk keskendub biograafiateaduse, kui interdistsiplinaarse uurimussuuna lahtiseletamisele. Lühidalt kirjeldatakse selle arengut ning tutvustatakse erinevaid biograafilisi meetodeid. Samuti näidatakse, mida mõeldakse biograafia, autobiograafia ning kollektiivse biograafia mõistete all. Kuna antud teemat/valdkonda käsitlesin juba minu bakalaureusetöös „Noorus ning noored 20. sajandi lõpul: saksa nooruki biograafia“ (2004), siis sai see peatükk bakalaureusetööst ülevõetud, redigeeritud ning laiendatud. Töö teises osas uuritakse generatsiooni mõiste päritolu. Peale seda tutvustatakse erinevaid generatsiooni kontseptsioone, millele järgnevad aastakäigu, kohordi ning generatsiooni definitsioonid, ning generatsiooni kui analüüsvahendi rakendamine erinevates humanitaarteadustes. Lõpuks näidatakse generatsiooni kui narratiivset kategooriat. Töö kolmandas osas käsitletakse ühiskondlike väärtuste muutust Ronald Inglehart’i käsitluse järgi. Siis näidatakse ühiskondlike väärtuste muutust Saksamaal alates eelmise sajandi seitsmekümnendatest aastatest. Ning lõpuks tutvustatakse Markus Klein’i empiirilist uuringut Generatsioon Golf kohta. Töö empiirilises osas uuritakse kahe teose abil (Florian Illies Generation Golf: Eine Inspektion (2003) ja Generation Golf zwei (2005)) väärtuste muutumist nii 110 generatsioonide vahel kui ka ühe generatsiooni vältel tänapäevases saksa ühiskonnas. Erilist tähelepanu pööratakse materialistlike ning postmaterialistlike väärtuste muutumisele.