Sirvi Kuupäev , alustades "2010-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

Jalakäijate ja autojuhtide käitumine vöötrajal
(2010-10) Maanteeamet; tnsEmor
Teavikute kasutamise juhend TÜ Raamatukogus
(2010-10-01) TÜ Raamatukogu
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2010 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2010-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas
(2010-10) Maanteeamet; tnsEmor
Development of protein kinase inhibitors based on adenosine analogue-oligoarginine conjugates
(2010-10-04) Lavõgina, Darja
Valkude fosforüleerimisreaktsioon elusorganismides ning seda katalüüsivad valgud – proteiinkinaasid – on olnud loodusteadlaste tähelepanu keskpunktis alates 1950-test aastatest, kui E. P. Kennedy, E. H. Fischeri, E. G. Krebsi, E. W. Sutherlandi ja W. D. Wosilaiti tööd avasid kinaaside ajastu [Cohen P., 2002]. Proteiinkinaasid osalevad enamikes raku elutegevuseks olulistes protsessides, seetõttu on häired nende ensüümide funktsioneerimises (eriti kõrgendatud aktiivsus) seotud mitmete haigustega (sealhulgas vähkkasvajad, diabeedid ja astma). Sellest tulenevalt keskenduvad nii akadee¬miliste teadlaste kui ka farmaatsiafirmade ravimiarendajate huvid üha enam kinaaside toimemehhanismide uurimisele ja võimaluste selgitamisele rakusiseste valkude fosforüleerimistasakaalude mõjutamiseks. Viimase ülesande lahendamisel on üheks perspektiivsemaks teeks proteiinkinaaside inhibiitorite arendus. Käesolev töö kirjeldab adenosiini analoogi ja arginiinirikka peptiidi konjugaatide (ARC-de) arendamist proteiinkinaaside bisubstraatseteks kõrge inhibeerimispotentsiaaliga ligandideks, nende inhibiitorite disaini ja sünteesi. Uudsete ARC-de arendamisel lähtuti tulemustest, mis saadi inhibiitorite struktuuri mõju uurimisel nende sidumis- või inhibeerimisomadustele toimes cAMP-sõltuva proteiinkinaasiga (PKA) ning sama proteiinkinaasi ARC-dega kooskristalliseerimisel saadud struktuuride röntgenanalüüsil. Töö tulemusena õnnestus valmistada kaks uut ARC-tüüpi inhibiitorite põlvkonda (ARC-II ja ARC-III). Seejuures oli ARC-II kõige efektiivsema esindaja (ARC-903) IC50 väärtus PKAc inhibeerimiskatsetes 5,3 nM ning ARC-III kõige efektiivsema esindaja (ARC-1028) IC50 väärtus väljatõrjumiskatsetes PKAc-ga alla 0,5 nM. Järgmise sammuna määrati ARC-II ja ARC-III kõige efektiivsemate ühendite selektiivsusprofiilid; ühendid osutusid rühm-selektiivseteks inhibiitoriteks mitmete basofiilsete proteiinkinaaside, eriti AGC-rühma esindajate suhtes. Edasistes uuringutes tehti kindlaks, et tulenevalt uute ARC-de suhteliselt laiast selektiivsusprofiilist oli võimalik rakendada ARC-del põhinevat sidumismeetodit (FA-meetod) kinaasiaktiivsuse hindamiseks ning proteiinkinaasi-inhibiitorite iseloomustamiseks mitte ainult eelnevalt mudelkinaasina kasutatud PKA jaoks, vaid ka viimasega struktuurselt sarnase PKGI jaoks. Töö viimases etapis demonstreeriti, et uute ARC-de rakendusala ei piirdu biokeemiliste mõõtmismeetoditega, vaid see on laiendatav in vitro katsetele elusrakkudes ja –kudedes. ARC-II ja ARC-III efektiivsemate esindajate proteolüütiline stabiilsus ja võime läbida raku plasmamembraani võimaldasid uurida uusi inhibiitoreid roti isoleeritud ajuarterite silelihaskoes. Nende katsetuste tulemusena selgus, et ARC-d suudavad inhibeerida cAMP/PKA ja cGMP/PKG radu füsioloogilistes tingimustes.
Miks sellist jama ei aeta sakslaste kaela?
(Maaleht, 2010-10-07) Kallis, A.
Internetikeele mõjud kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2010-10-12) Uibu, Krista
BeSt programmi toetusel loodud õppematerjalis käsitletakse kirja- ja kõnekeele erinevusi, analüüsitakse omapärast nähtust - internetikeelt - ning suhtlusportaalide keelekasutust. Õppematerjal on mõeldud iseseisvaks tööks. Selle läbimiseks kulub aega umbes neli tundi. Omandatud teadmisi saab kontrollida erinevate enesetestide, mõtlemis- ja analüüsiülesannete abil. Teoreetilisi ülevaateid ilmestavad tabelid, mis on abiks teemast arusaamisel.
Cerebral oxidative metabolism and effects of chronic variable stress in animal models of human affective styles
(2010-10-12) Matrov, Denis
Käesolevas väitekirjas vaadeldakse kaht püsivatel käitumuslikel fenotüüpidel põhinevat ja üht geneetilist loomkatsemudelit, mis on mõeldud afektiivsete protsesside kaudu haavatavamate katseloomade väljavalimiseks või tekitamiseks. Emotsionaalselt haavatavamad loomad võimaldavad valiidsemalt reprodutseerida inimese depressioonilaadset seisundit. Esimene kahel polaarsel käitumisfenotüübil põhinev loomkatsemudel on uudiskastis vähe- ja palju-uudistavad rotid ja teine on eksperimentaatori-poolse manuaalse stimulatsiooni ehk kõdistamise poolt esilekutsutud 50-kHz sagedusel esitatud ultrahelihäälitsuste hulga põhjal eristatud vähe ja palju 50-kHz sagedusel häälitsevad rotid. Kolmadaks mudeliks oli heterosügootne hiire nokautmudel, kus hiirel oli välja lülitatud vesikulaarse glutamaadi transporteri 1 (VGLUT1) geeni üks kahest alleelist. Selline manipulatsioon suurendab glutamaadi/gamma-aminovõihappe suhet kesknärvisüsteemis ja sellist endofenotüüpi on leitud ka meeleoluhäretega inimestel. Kõigis kolmes mudelis rakendati loomadele kroonilist muutlikku stressi depressiooni-laadse afektiivse seisundi esilekutsumiseks ning mõõdeti oksüdatiivset ajumetabolismi tsütokroom c oksüdaasi histokeemia abil. Vähe 50-kHz-häälitsevad isasrotid osutusid läbitestitud käitumuslikest fenotüüpidest stressi poolt enim haavatavateks. Kroonilise muutliku stressi tagajärjel arenes neil anhedoonia ning nad eelistasid passiivseid toimetulekustrateegiaid, lisaks esines neil rohkem stressijärgseid ajumetabolismi regionaalseid muutusi. Väheuudistavad rotid olid teiseks käitumuslikuks fenotüübiks, kellel esinesid mõned paljulubavad stressijärgsed käitumise muutused, kuid mitte nii selgelt, nagu vähe 50-kHz-häälitsevatel isastel. VGLUT1 geeni osalise nokaudiga hiirtel suurenes samuti anhedoonia kroonilise muutliku stressi tagajärjel ning mitmes käitumiskatses paistsid nad abitumad kui geneetiliselt muundamata hiired. Emaste rottide kroonilise muutliku stressi taluvusvõime oli käitumiskatsetes suurem võrreldes isastega ning neil esines ka vähem stressijärgseid ajumetabolismi regionaalseid
Creating coherent texts in English as a foreign language: theory and practice
(2010-10-13) Rummel, Kärt
Doktoriväitekiri käsitleb eesti autorite probleeme ja vajadusi ingliskeelsete akadeemiliste tekstide loomisel. Hästi kirjutatud, loetav ingliskeelne tekst tähendab adekvaatselt, sidusalt ja loogiliselt edasi antud sisu teksti makrotasandil ning alles seejärel korrektsust grammatilises ja ortograafilises vormistuses teksti mikrotasandil. Eesti autorid keskenduvad ingliskeelse teksti loomisel ja redigeerimisel pigem teksti mikrotasandile, teksti sidususe ja organisatsiooniga seotud keelelisi probleeme ei teadvustata, neid peetakse oluliselt vähemtähtsaks või koguni ebaoluliseks. Edukama rahvusvahelise suhtluse nimel peaksid eesti autorid paremini tundma anglo-ameerika tekstiloomet ja selle iseärasusi. Väitekiri uurib eesti üliõpilaste kui tulevaste akadeemiliste kirjutajate oskusi ingliskeelsete tekstide loomisel ja vormistamisel ning tutvustab diskursusel põhinevat akadeemilise inglise keele kirjutamiskursust (discourse-oriented EAP writing module). Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus annab kirjutajatele oskused lugejasõbralike ingliskeelsete tekstide loomiseks ja aitab juhtida tähelepanu teksti sisu kandvatele tasanditele ning lugeja ootustele paremini kui traditsiooniline teksti pealispinnale suunatud leksiko-grammatiline keeleõpetus. 73 üliõpilase inglise keeles kirjutamise oskust ja selle võimalikku arengut makro- ja mikrotasandil analüüsiti empiirilise uuringu (2004–2008) raamides kahel keeleoskuse tasemel (B2 ja C1 Euroopa keeleõppe raamdokumendi 2001 järgi) kahes testigrupis (Tallinna Tehnikaülikool) ja kahes kontrollgrupis (Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskus ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž). Testigruppides viidi läbi diskursusel põhinev akadeemilise inglise keele kirjutamise katsekursus, kontrollgruppides rakendati tavapäraseid keeleõppemeetodeid. Töö tulemused viitavad testigrupi üliõpilaste tekstitasandil kirjutamise oskuste ja teadmiste arengule, anglo-ameerika tekstiloome aluste mõistmisele ja kirjutamisprotsessi paremale tundmisele ning õppurite motivatsiooni ja enesekindluse kasvule inglise keeles kirjutamisel. Tähelepanu väärivalt kasvas testigrupi B2-taseme õppurite kirjutamisoskus viies kirjutamise aspektis (stiil, organisatsioon, grammatika, sõnavara ja sisu), mis viitab võimalusele, et loogiliselt sidusaid ingliskeelseid tekste suudavad luua ka madalama keeleoskusega, kuid anglo-ameerika tekstiloome põhimõtteid teadvustavad autorid. Kontrollgrupi käsitlus inglise keeles kirjutamisest õppeprotsessi käigus märkimisväärselt ei muutunud. Doktoriväitekirjas esitatud tulemused kinnitavad diskursusel põhineva kirjutamisõpetuse strateegiate ja meetodite tõhusust ning osutavad vajadusele täiustada akadeemilise inglise keele kirjutamisõpet Eesti kõrgkoolides. Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus teadvustab anglo-ameerika akadeemilise kirjutamise norme ja tavasid ning aitab luua rahvusvahelisele lugejaskonnale hästi loetavaid-mõistetavaid tekste. Kuigi ehk tõhusam kõrgema inglise keele oskusega õppurite õpetamisel, juhib diskursusel põhinev kirjutamisõpetus ka vähema keeleoskusega õppurite tähelepanu tekstiloome põhimõtetele juba keeleõppe varasemas järgus.
Läbi eneseanalüüsi õnnelikkuse poole
(Tartu Ülikool, 2010-10-13) Kastepõld-Tõrs, Kaia
Õpiobjekt keskendub eneseanalüüsile kui vahendile, mille abil saavutada elus soovitud eesmärgid. Mis on enesejuhtimine, kuidas seda lihtsate vahenditega igapäevaselt rakendada - sellest räägitakse kognitiiv-käitumusliku teooria kontekstis.
Главней всего - погода
(MK Эстонии, 2010-10-13) Kallis, A.
Herbal landscape
(2010-10-13) Sõukand, Renata
Ravimtaimemaastik on maastik, mis moodustub inimese suhetest raviotstarbel kasutatavate taimedega. See haarab isikliku või kogukondliku teadmise ümbruskonnas kättesaadavatest ravimtaimedest. Ravimtaimemaastik on kognitiivne väli, mis tekib ravi või profülaktika vajaduste ilmnemisel ja moodustub kindlas looduse ja kultuuriruumis. Olles üheaegselt dünaamiline (muutuv ajas ja ruumis) teadmiste kogum, mis on samas staatiliselt seotud kindla paigaga (inimese elukoha ja/või sagedase külastuskohaga), on ravimtaimemaastiku elemendid märgina tajutavad vaid mitme asjaolu (taime kasutuse vajadus, taime tundmine, õige koha külastamine) täitumisel. Käesolevas töös on ravimtaimemaastik kui maastiku tajumise fenomen kasutusel mudelina, mille abil analüüsitakse ravimtaimede kasutamise mehhanisme ning nende muutusi ajas, süvendades nõnda taimravi kognitiivsete, inimökoloogiliste ja semiootiliste põhimõtete mõistmist.
Päike – ilmastikuteatri peanäitejuht.
(Maaleht, 2010-10-14) Kallis, A.
TÜ Raamatukogu eskiisprojekti arhitektuurne osa
(2010-10-18)
Emotional intelligence, organizational culture and their relationship based on the example of Estonian service organizations
(2010-10-18) Kallas, Elina
Emotsionaalse intelligentsuse (EI) all mõistetakse kompetentside kogumit, mis aitab mõista, selgitada ja rakendada emotsioone, nendega toime tulla, luua suhteid teiste inimestega ning käsitleda emotsionaalseid situatsioone konstruktiivselt. EI on olulise tähtsusega teenindussektoris, kus vahetu kontakti tõttu klientidega tekkivad emotsioonid võivad mõjutada teenindusprotsessi. Organisatsioonikultuuri (OK) peetakse emotsionaalseks nähtuseks ning seega EI kompetentsid aitavad mõista, millised emotsioonid töö käigus tekivad ning kuidas juhtida emotsioone nii, et need oleks kooskõlas jagatud väärtuste, normide ja käitumisjuhistega. EI ja OK kontseptsioonide vahelisi seoseid on nii teoreetiliselt kui ka empiiriliselt vähe uuritud. Doktoritöö eesmärk oli uurida EI avaldumist teenindusorganisatsioonis ja selle seost organisatsioonikultuuriga Eesti teenindusorganisatsioonide näitel. EI mõõtmiseks organisatsioonis koostati “Emotsionaalse intelligentsuse test organisatsioonis” (EITO). Doktoritöös leiti, et Eesti teenindusorganisatsioonide töötajad hindavad oma EI interpersonaalseid kompetentse madalamalt, kui intrapersonaalseid kompetentse. OK tajutakse pigem tulemustele orienteerituna ning suhete orientatsioon on kõige vähem esindatud. Töötajate EI ja OK antud hinnangud on omavahelises seoses ning need seosed avalduvad uuritud organisatsioonides erineval määral, mis tähendab, et OK võib toetada või takistada EI rakendamist. Uurimistulemused annavad teavet selle kohta, kuidas Eesti teenindusorganisatsiooni töötajad oma EI kompetentse hindavad, kuidas nad tajuvad OK ning millised tunnused (vastaja amet, haridus, etniline kuuluvus, vanus, sugu) ennustavad EI-le antavaid hinnanguid. Uurimustulemused võivad olla aluseks edaspidisteks uurimusteks teenindussektoris ning teenindusorganisatsioonide juhtimis- ja arendustegevustes, aidates juhtidel paremini mõista Eesti teenindusettevõtete toimimise eripärasid ning töötajate ja OK arendamise võimalusi.
Rahvalaul - tekst ja kontekst
(2010-10-19) Jaago, Tiiu
"Rahvalaul - tekst ja kontekst" on TÜ kirjanduse ja kultuuriteaduste instituudi täiendusõppe kursus, kus keskendutakse regilaulukujundi mikro- ja makrotasandi omavaheliste seoste vaatlemisele. Tekstianalüüsi kaudu õpitakse täpsemalt tundma nii regilaulu kui ka regilaulu kujundikeelt.
Ences and the need for a European-wide general copyright exception in favor of science and education
(2010-10-20) Kuhlen, Rainer
Open Access Eestis: hetkeseis ja perspektiivid.
(2010-10-20) Meltsas, Marika
Autoriõiguse võimalused ja piirid.
(2010-10-20) Nemvalts, Kärt
Genes involved in cardiovascular traits: detection of genetic variation in Estonian and Czech populations
(2010-10-20) Kepp, Katrin
Südameveresoonkonna haigusi (SVH) peetakse tänapäeva lääne ühiskonna üheks sagedasemaks enneaegse surma põhjustajaks. Vastuvõtlikust SV haiguste suhtes on sõltuv pärilikkusest kuid ka elustiilist ja keskkonnast tulenevatest teguritest. Olulist rolli mängivad see juures ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, liigne soola- ja alkoholitarbimine ning suitsetamine. Perekondadel põhinevad ja kaksikute uuringud on näidanud, et SVH pärilik komponent võib olla väga varieeruv. Lisaks keskkonnast tingitud riskiteguritele on geneetilised uuringute tulemusena tuvastanud, et erinevate SVHte vormide kujunemiseni võivad viia mutatsioon(id), mis esinevad ühes geenis (üksiku geeni ehk monogeenne vorm) kui ka mitmed mutatsioonid erinevates geenides (multigeenne vorm) korraga. Levinumad on neist multigeensed vormid, mis teevad haiguse kujunemisel osalevate mutatsioonide leidmise protsessi keeruliseks ja aeganõudvaks tegevuseks. Inimeste haigustega seotud geene ning nendes esinevate mutatsioonide leidmiseks on läbi aegade kasutatud genoomis esinevaid kindlaid geneetilisi piirkondi ehk markereid. Neist kõige levinumad on ühe nukleotiidsed polümorfismid (ÜNPd). ÜNPdel põhinevaid tänapäeval laialdast kasutust leidnud üle kogu genoomi analüüsid, mille tulemusena on kaardistatud mitmeid sh. SVHte kujunemisel osalevaid DNA lookusi. Kuid lisaks ÜNPdele, esineb genoomis ka veel teisi pikemaid geneetilisi markereid nagu insertsioonid ja deletsioonid (indelid) ning mille rolli inimese haiguste kujunemisel on oluliselt vähem uuritud. Kirjeldades geneetilist varieeruvust mitmetes inimese SVHte kandidaatgeenides selgus, et DNA järjestuse varieeruvus geenide regulatoorsetes piirkondades, nagu seda on promootorid ja evolutsiooniliselt konserveerunud mittekodeerivad piirkonnad, on suhteliselt madal. Vähene varieeruvus geenide funktsiooni mõjutavates alades annab alust arvata, et uuritud geenide roll SVH kujunemisel ei sõltu mitte ainult nendes leiduvate polümorfismide poolt, vaid ilmselt hoopis keerulisemas koostöös individuaalsete ekspressiooni reguleerivate üksustega. Uuringute käigus tuvastasin ühe konserveerunud indiviiditi väga varieeruva piirkonna, inimese SVH kandiaatgeenis. Leitud piirkonnas esines mitmeid eri pikkusega seni varasemalt kirjeldamata indeleid. Šimpansi, reesusmakaagi ja inimese vastavate genoomipiirkondade võrdlemisel selgus veel, et tegemist on inimese spetsiifilise deletsiooniga. Läbi viidud assotsiatsioonianalüüs kahes Ida-Euroopa populatsioonis näitas seost uuritud geeni sagedasema variandi, 14bp indeli, kandjastaatuse ja suurenenud CAD haigestumise riski vahel tšehhi valimis. Risk oli veelgi kõrgem metaboolse sündroomiga koronaartõvega patsientidel. Lisaks esines seos ka 14bp indel variandi ja triglütseriidide tasemete vahel tšehhidel ning 14bp indel variandi ja HR ja LDL tasemete vahel mõlema valimi (tsehhid ja eestlased) tervetel kontrollidel. Nii käesolev töö kui ka mõned varasemad tööd on näidanud, et seni vähe uuritud geneetilised variandid, nagu indelid võivad omada palju olulisemat rolli inimeste komplekshaiguste (nagu SVHd) kujunemisel kui seni arvatud.