Sirvi Kuupäev , alustades "2011-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 873

Tšernobol - kasulik näidis igaks otstabeks
(Tartu Ülikool, 2011) Priisalu, Rahel; Lokk, Reigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kõlleste valla terviseprofiil
(2011) Kõlleste Vallavalitsus
Avatud lähtekoodiga tarkvaraprojektide Dokumentatsiooni Kättesaadavuse mudeli optimiseerimine
(Tartu Ülikool, 2011) Tark, Kaarel; Matulevičius, Raimundas; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Avatud lähtekoodiga tarkvara (inglise keeles – Open Source Software) on üks uusimaid trende tänapäeva tarkvaraarenduses. Nagu nimigi ütleb, on avatud lähtekoodiga tarkvara kood avalik, ning võimaldab seega kõigil huvilistel osaleda tarkvaraarenduse protsessis. Tänasel päeval põhinevad paljud infosüsteemid rohkemal või vähemal määral avatud koodiga tarkvaral. Tarkvara tootmine sel viisil on odav võrreldes traditsioonilise tarkvaraarendusega kuna projektis osalejad edendavad tarkvara tavaliselt oma enda huvist ja vabast tahtest. Kuna avatud lähtekoodiga tarkvara projektides osalejad on erineva taustaga ja oskustasemega, on ka projektide kvaliteet kõikuv. Tagamaks kvaliteetset lõpptoodet on oluline hinnata jooksvalt arendamise käigus projekti hetkeseisu, et teada kuidas parandada või säilitada toote kvaliteeti. Projekti kvaliteedi hindamisel võib lähtuda mitmetest eri aspektidest: tarkvara koodi kvaliteedist, toote kvaliteedist või toote dokumentatsiooni kvaliteedist. Käesolevas bakalaureusetöös oleme keskendunud avatud lähtekoodiga projektide dokumentatsiooni kvaliteedile ja kvaliteedi hindamisele. Selleks, et adekvaatselt hinnata tarkvara projekti dokumentatsiooni kvaliteeti, on vajalik vastavate meetodite olemasolu. Hetkel on olemas vaid mõned meetodid hindamaks avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekti kvaliteeti, kuid nende peamiseks puuduseks on kindlate mõõtmiskriteeriumite puudumine. Käesoleva töö eesmärgiks on välja töötada dokumentatsiooni kvaliteedihindamise mudel hindamaks avatud lähtekoodiga tarkvara. Uue mudeli aluseks on eelnevalt väljatöötatud dokumentatsiooni kvaliteedihindamise mudel (Dokumentatsiooni Kättesaadavuse mudel, inglise keeles Documentation Availability (DA) model). See mudel põhineb erinevate tootearenduses eksisteerivate huvigruppide - toote omandaja, toote kasutaja, toote arendaja, arenduse finantseerija – vajadustest dokumentatsiooni järele. Antud mudel ei ole loodud spetsiaalselt avatud lähtekoodiga tarkvara hindamiseks vaid baseerub üldistel IEEE tarkvaraarenduse standarditel. Seetõttu ei kata DA mudel täielikult avatud lähtekoodiga tarkvaraprojektide vajadusi. Antud töös analüüsisime ja optimiseerisime dokumentatsiooni kvaliteedi hindamise mudelit (DA mudel) lähtudes varasemalt läbi viidud uuringu andmete analüüsist, ja avatud lähtekoodiga tarkvara dokumentatsiooni uurimisest. DA mudeli adapteerimisel kasutuseks avatud lähtekoodiga tarkvara dokumentatsiooni kvaliteedi hindamiseks (1) elimineerisime mudelist dokumentatsiooni sisutiheduse kirjed, mis ei ole avatud koodiga tarkvara puhul kasutusel (2) lisasime mudelisse relevantsed kirjed, näiteks “Koodi kompileerimine”, “Arendusvahendid” ja dokumendi tüübid, näiteks ”Wiki” (3) iga kirje osatähtsuse määramiseks ühe dokumendi tüübi lõikes lisasime dokumentatsiooni sisutiheduse kirjetele kaalud. Muudatuste tulemina valmis uus spetsiaalselt avatud lähtekoodiga tarkvara dokumentatsiooni kvaliteedihindamise mudel. Mudeli valideerimiseks hindasime 14 avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevat äriprotsesside analüüsi ja tarkvara modelleerimise projekti dokumentatsiooni. Tulemused näitavad, et uus mudel sobib avatud lähtekoodiga tarkvara dokumentatsiooni hindamiseks ning võimaldab hinnata projektide kvaliteeti täpsemalt kui töö aluseks võetud DA mudel.
Juhtimisinfosüsteemi loomine ettevõtte X näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Lahtvee, Leila; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Пушкинская эпоха и русский литературный канон : к 85-летию Ларисы Ильиничны Вольперт. Часть 1
(Tartu Ülikool, 2011) Лейбов, Роман Григорьевич, toimetaja
Kirikuõpetaja, kirjamehe ja ühiskonnategelase Aleksander Mohrfeldt-Mäevälja (1857-1938) elu ja tegevus
(Tartu Ülikool, 2011) Hurt, Mihkel; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Jürgenson, Anne; Pihor, Katrin; Rell, Mari; Kirss, Laura; Balti Uuringute Instituut; PRAXIS; Technopolis Group Belgia
Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.
Diatoonilise kandle repertuaari seadmine kromaatilisele kandlele Joosep Kotkase ja Alfred Kuusi repertuaari põhjal : loomingulise magistrieksami kirjalik osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karras, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
A Quantitative and Qualitative Analysis of Nordic Surnames
(Riga, Latvia, Northern European Association for Language Technology (NEALT), pp. 74--81, 2011) Florou, Eirini; Konstantopoulos, Stasinos; Pedersen, Bolette Sandford; Nešpore, Gunta; Skadiņa, Inguna
Eesti linnakindlustuste areng keskajal
(Tartu Ülikool, 2011) Bärenklau, Ingvar; Mäesalu, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
LEGO MINDSTORMS NXT’ga ühilduva suhtelise õhuniiskuse anduri tutvustus ja ülesanded
(Tartu Ülikool, 2011) Pavelson, Mikk; Villems, Anne; Duvin, Taavi; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö põhieesmärgiks on tutvustada firma Vernier poolt toodetud õhuniiskuse andurit ja selle kasutamist koostöös LEGO MINDSTORMS NXT robotitega. Lisaks sellele koostada kolm ülesannet õhuniiskuse anduri tutvustamiseks nii algajatele kui edasijõudnutele. Antud töö koostamisel hoiti kinni etteantud struktuuri- ja vormistamisnõuetest, et see oleks võimalikult sarnane teiste töödega, mis lõpuks pannakse kokku ühtsesse õppematerjali.
Identification of sense selection in regular polysemy using shallow features
(Riga, Latvia, Northern European Association for Language Technology (NEALT), pp. 18--25, 2011) Alonso, Héctor Martínez; Bel, Núria; Sandford Pedersen, Bolette; Pedersen, Bolette Sandford; Nešpore, Gunta; Skadiņa, Inguna
Avalikud pöördumised: kolm juhtumit aastatest 2005-2008
(Tartu Ülikool, 2011) Kund, Oliver; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This master’s thesis gives an overview of the theoretical basis of public letters as means of achieving the aims of the civic society. Based on three case studies, this master’s thesis examines the nature and extent of the effects of these public letters. In the theoretical part of the thesis, modern theories on mass media and the society were examined to use them as a basis of creating a possible model of effect of public letters, which would causally bind the sender, the channel and the receiver of the public letter. In the empirical part of this master’s thesis, case study method was used to determine the model of the mechanism of effect of public letters by juxtaposing and analysing three public letters: „Usuvabadusest ja usu(ndi)õpetusest“ (“Of freedom of belief and religious education”, 2005), „Toetades Ilvest, aitame Eestit!“ (“By supporting Ilves, we help Estonia!”, 2006) and „Avalik pöördumine Vabadussõja võidusamba sellisel kujul ehitamise vastu“ (“A public letter against constructing the War of Independence Victory Column according to the winning design” 2008). The objects of analysis in each of the three cases were the drafter of the text and the drafter’s vision, the text itself and the reflections on the text in the media. The aim of the comparison was to detrmine the model of the course of the discussion as well as evaluate the effectiveness of the claims stated in the public letter. The case studies revealed that out of the three public letters examined, only one public letter achieved its aim fully. However, a common characteristic of all the public letters was that, in addition to initiating a discussion in media channels on the topic covered in the public letter, they also initiated a wider discussion on the role of the civic society. The cases analysed in the course of this research revealed that a public letter may not always be the most fruitful means of achieving one’s will. The public letters did, however, justify the drafters’ expectations regarding the public letters’ role as the concentrator of the public’s attention, the initiator of discussions and an instrument for expressing the will of the citizens. The case studies also revealed that in the process of the operation of the public letter, the claims stated do not always remain on the paper since public officials and authorities may see the drafters of the public letters as credible discussion partners.
Ülevaade suurte tehnoloogiliste süsteemide teooriast
(Tartu Ülikool, 2011) Unt, Marek; Kanger, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Large Technological Systems (LTS) is an approach in Science and Technology Studies that examines large infrastructural systems (“seamless webs” of technical and social components) and the concepts related to changes in these systems. In my bachelor’s thesis, I aim to give a comprehensive overview of the ideas related to the theory of LTS and the criticism it has encountered. The thesis includes an overview of the terminology and concepts of LTS (mostly coined by Thomas P. Hughes). I further describe the patterns of evolution of large technological systems: 1) invention and development; 2) innovation, growth and competition; 3) consolidation and rationalization. I elaborate on some of the key concepts in the development of the systems, such as technological momentum and reverse salient. In the critical part of the thesis I claim the biggest threats to the theory of LTS to be the absence of terminological consensus, the lack of users’ point of view in the analysis and the theory bias towards the earlier, growth stages of a system’s development. I suggest that while the terminology issues may not halt the development of LTS theory completely, the addressing of these issues still has the potential to stimulate further steps. Including users in the analysis would allow for closer investigation of the values that may contribute to the mass of a system’s technological momentum. Removing the system growth bias would position LTS as a unique approach in describing the internal dynamics of a system during its complete lifecycle. I also make a case for applying LTS in media studies. To illustrate this, I draft a possible application by using LTS terminology and concepts to describe the conflict between print media and online media. As a result, I find LTS to be an appropriate tool for analysing the interaction of social and technological components in media systems and providing a supplemental point of view.
TÜ keelekeskus 20: võõrkeeleõpe läbi aegade
(2011) Valper, Eve
Finding statistically motivated features influencing subtree alignment performance
(Riga, Latvia, Northern European Association for Language Technology (NEALT), pp. 332--335, 2011) Kotzé, Gideon; Pedersen, Bolette Sandford; Nešpore, Gunta; Skadiņa, Inguna
Modeling security risks at the system design stage : alignment of mal activity diagrams and SecureUML to the ISSRM domain model
(Tartu Ülikool, 2011) Chowdhury, Mohammad Jabed Morshed; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Harjumaa koolinoorte vokaalansamblite festivali korraldamine : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Suurkask, Reet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
Väike portaal tenniseklubi jaoks
(Tartu Ülikool, 2011) Koltšin, Jevgeni; Hein, Helle; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Paljud spordiklubid seisavad sageli ühe ja sama probleemi ees – on vaja infosüsteemi, mis võimaldaks klubi liikmetel vahetada informatsiooni, olla kursis toimuvate üritustega, tõsta klubi populaarsust jne. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua veebirakendus Tartu naiste tenniseklubi jaoks, kus liikmed saaksid kergesti sisestada üksteisele väljakutseid, jälgida enda ja teiste liikmete tulemusi, kommenteerida uudiseid, vaadata pilte, jne. Arenduskeskkonnaks valiti J2EE (Java 2 Enterprise Edition) platvorm, mis on väga võimalusterohke ja kiiresti arenev keskkond infosüsteemide arendamiseks.
Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006−2010)“ sihtevalveerimine
(SA Archimedes, 2011) SA Archimedes; Archimedes
Riikliku programmi “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006–2010)” (edaspidi RP EKKTT) peaeesmärgiks oli eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises keskkonnas. Keeletehnoloogia on infotehnoloogiat ja keeleteadust ühendav interdistsiplinaarne valdkond, mis tegeleb vahendite (meetodite, algoritmide, programmide) väljatöötamisega nii kirjutatud kui ka suulise keele arvutitöötluseks. Kuna eesti keele kõnelejate arv on liiga väike selleks, et keeletehnoloogiat arendavatel firmadel tekiks huvi eesti keelele sobivate vahendite väljatöötamise vastu, on keeletehnoloogia arendamiseks paratamatult vaja riigi toetust.