Sirvi Kuupäev , alustades "2011-04" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 107

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 4
(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-04) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Blood pressure genetics: from candidate genes to genome-wide association studies
(2011-04-05) Sõber, Siim
Vererõhu geneetilise tausta selgitamiseks valiti välja 160 kandidaatgeeni, milledes oli Lõuna-Saksa populatsioonis genotüpiseeritud 2411 geneetilist polümorfismi. Genotüpiseeritud variandid katavad uuritud geene ebaühtlaselt. Rangetele statistiliste olulisuse kriteeriumitele vastavaid vererõhku mõjutavaid geneetilisi variante kandidaatgeenides ei tuvastatud, kuigi leptiini retseptori (LEPR) ja prostaglandiin E retseptor 3 (PTGER3) geenides olevad variandid omavad võimalikku seost vererõhuga. Samuti viitavad töö tulemused inimeste elustiili (suitsetamine, alkoholi tarbimine ja kehamassiindeks) koosmõjule geneetiliste teguritega. Töö tulemuste kinnitamiseks on tugevaimad leitud seosed kontrollitud ka Eesti ja Inglismaa päritoluga valimites. Täiendavalt analüüsiti mikroRNAde võimalikku mõju vererõhu kandidaatgeenide avaldumisele. Bioinformaatiline analüüs näitas, et ükski mikroRNA ei ole pühendatud spetsiifiliselt vererõhku mõjutavate geenide regulatsioonile. Samas, katsed rakukultuuris näitasid, et mikroRNAd miR-124 ja miR-135a on võimelised vähendama valgu sünteesi mineralokortikoidi retseptori (NR3C2) geenilt. Mineralokortikoidi retseptor (aldosterooni retseptor) on oluline komponent reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteemis, mis on üks põhilisi vererõhu regulatsiooni mehhanisme. Töö teine osa andis panuse ülegenoomsesse assotsiatsiooniuuringusse leidmaks seoseid geneetiliste variantide ja inimese vererõhu vahel. Analüüsiti 395912 geneetilist varianti Lõuna-Saksa populatsioonis. Tulemused kombineeriti andmetega lisaindiviididest samast populatsioonist ning Eestist ja Inglismaalt pärit valimitest. Leiti mitmeid potentsiaalseid vererõhku mõjutavaid variante, milledest tugevaimad asuvad kaderiin 13 (CDH13) ja anoktamiin 3 (ANO3) geenide ümbruses. Kaderiin 13 on adiponektiini retseptor ja hea funktsionaalne kandidaat osalemaks vererõhu regulatsioonis.
Eesti lume rekord püsib vaid paberil
(Maaleht, 2011-04-07) Kallis, A.
Children’s knowledge about the Earth and gravity and its change in the course of development and learning
(2011-04-08) Hannust, Triin
Inimese teadmiste hulk muutub pidevalt nii igapäevase tegutsemise käigus saadud isikliku kogemuse kui ka teistelt kuuldud ja kirjalikest tekstidest saadud informatsiooni mõjul, kuid alati ei mõisteta ega kasutata õpitut teaduslikus mõttes korrektselt. Siinses doktoritöös selgitatigi astronoomia-alaste teadmiste näitel seda, kuidas omandatakse ja väljendatakse uusi teadmisi ning vaadati küsitlusmeetodite ja analüüsimeetodite rolli teadmiste hindamises. Selleks viidi lasteaias ja algkoolis läbi õpetavad eksperimendid ning hinnati lahtiste küsimuste ja joonistusülesannetega korduvalt laste teadmisi. Lisaks vaadati verbaalse ja mudeleid kasutava õpetuse efektiivsust laste teadmiste parandamisel. Selgus, et erinevalt ootusest, mille kohaselt peaks mudelitele tuginev õpetus andma paremaid tulemusi, kasvab laste poolt antud õigete vastuste hulk nii puhtalt verbaalse kui ka näitlikustamist kasutava õpetamise tulemusena. Ilmnes ka, et õpetamisel kasutatavad mudelid, millel on väga silmapaistvaid, kuid õppimise seisukohast ebaolulisi tunnuseid, võivad soodustada väärarusaamade kujunemist. Kuna üheks oluliseks vaidlusküsimuseks on olnud mitte-teaduslike teadmiste koosõlalisus ning uurimismeetodi mõju teadmiste väljendamisele, uuriti kas mingil hetkel viitavad avatud küsimustele antud vastused kooskõlaliste mitte-teaduslike arusaamade olemasolule. Selgus, et teadmiste kujunemises esineb perioode, mil suureneb vastuste hulk, kus isiklikule kogemusele tuginevat teadmist on ebaõigesti kombineeritud faktiteadmistega. Samas ilmnes, et kooskõlaliste vääruskumuste esinemissagedus on väga madal. Aja jooksul laste vastustes toimuvad muutused sarnanevad muutustega probleemilahenduses – alguses keskendutakse vahetult tajutava kirjeldamisele, faktiteadmiste lisandudes tekib vajadus kooskõlastada kogemusele tuginev info õpituga ning selle käigus võivad ajutiselt tekkida sünteetilised teadmiste ühikud. Enamasti on laste teadmised mõnda aega üsna killustatud ja viimaks kujunevad neist teadusliku teadmisega kooskõlas olevad arusaamad.Teaduslike teooriate õpetamiseks ongi oluline arvestada õppijate olemasolevate teadmistega, õpetada põhifakte ning pöörata tähelepanu sellele, et kasutatavad vahendid ei soodustaks väärarusaamade kujunemist.
Grupinõustamine I
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursusel käsitletakse psüühiliselt tervete inimeste grupitööd ja grupinõustamist.
Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid II
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Masso, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eesmärk on anda ülevaade peamistest sotsiaalteaduslikes meediauuringutes kasutatavatest meetoditest ning õpetada neid meetodeid praktilistes uurimistöödes kasutama. Kursuse viimane osa keskendub standardiseerimat intervjuu meetodile, intervjuu kava ja valimi koostamisele, intervjueerimistehnikatele ning intervjuu tulemuste analüüsile.
Nõustamine ja psühhoteraapia I
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursusel antakse ülevaade nõustamise põhialustest ja tutvutakse psühhoteraapia peamiste suundadega.
Massaaž
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Vahtrik, Doris
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Massaaž" õppematerjalid. Kursusel õpitakse massaaži teoreetilisi põhitõdesid ning omandatakse massaaži tegemiseks vajalikud praktilised oskused.
Kvantitatiivne andmeanalüüs (SPSS'i abil)
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Masso, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kvantitatiivsetest andmeanalüüsi meetoditest sotsiaalteadustes. Kursuse edukal läbimisel valdab üliõpilane kvantitatiivse andmeanalüüsi põhilisi meetodeid ja oskab kirjutada sotsiaalteadusliku kvantitatiivse analüüsi.
Studies on the role of helix 69 of 23S rRNA in the factor-dependent stages of translation initiation, elongation, and termination
(2011-04-12) Kipper, Kalle;
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli selgitada i) ribosomaalse 23S rRNA heeliksi 69 võimalikku rolli valgusünteesi faktorkatalüüsitud etappides ning ii) heeliksis 69 sisalduvate pseudouridiinide rolli translatsiooni terminatsioonil. Lisaks on töös selgitatud ka pseudouridiini süntaasi RluD substraadispetsiifilisust määravaid tegureid. Doktoritöö alguseks oli kogunenud märkimisväärne hulk struktuuripõhiseid viiteid heeliksi 69 osaluses kohta erinevates ribosoomi töötsükli osades. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oligi nende struktuuripõhiste hüpoteeside biokeemiline kontrollimine. Töö eksperimentaalses osas asendati suunatud mutageneesi abil heeliksi 69 valitud positsioonides olevad natiivsed lämmastikalused teiste lämmastikalustega. Variantsed ribosoomid ekspresseeritid E.colis, affiinsuspuhastati ning nende ribosoomide aktiivsust analüüsiti erinevates in vitro katsesüsteemides. Katsetest saadud tulemused osutavad, et 23S rRNA heeliks 69 osaleb initsiatsioonifaktorite aktiivsuse regulatsioonis 70S initsiatsioonikompleksi moodustumisel ning et heeliks 69 on oluline ribosoomi üleminekul initsiatsioonifaasist protsessiivse elongatsiooni faasi. Pseudouridiinide eemaldamine heeliksist 69 pärssis peptiidi vabastamist polüpeptiidi vabanemisfaktori RF2 poolt, kuid ei mõjutanud RF2-ga struktuurilt väga sarnase vabanemisfaktori RF1 aktiivsust. See tulemus osutab erinevustele RF1 ja RF2 katalüüsimehhanismis. Lisaks osutavad meie tulemused, et pseudouridiini süntaasi RluD spetsiifikat heeliksi 69 suhtes suunab heeliksi 69 positsioonis 1916 asuv nukleotiid.
Tracing galaxy evolution by their present-day luminosity function
(2011-04-14) Tempel, Elmo
Galaktikad, mis koosnevad kuni sadadest miljarditest tähtedest, gaasist ja tolmust, on ühed tähelepanuväärsemad süsteemid Universumis. Juba visuaalsete vaatluste põhjal on näha, et neid on väga mitmesuguseid: spiraalseid, elliptilisi ning korrapäratu kujuga. Selline mitmekesisus tekitab küsimuse, kuidas galaktikad on tekkinud? Galaktikate tekkimine ja evolutsioon hõlmab mitmeid erinevaid füüsikalisi protsesse ja sõltub paljudest faktoritest. Tänapäeva kosmoloogias on selle mõistmine üks aktuaalsemaid probleeme. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kuidas galaktikate evolutsioon sõltub Universumi suuremastaabilisest struktuurist. Selleks kasutame galaktikate heledusfunktsiooni - vaadeldud galaktikate heleduste jaotust, Uurides galaktikate heledusfunktsiooni sõltuvana suuremastaabilisest struktuurist, järeldasime, et elliptiliste galaktikate evolutsioon sõltub tugevalt ümbritsevast suuremastaabilisest keskkonnast, seevastu spiraalsete galaktikate heledusfunktsioon jääb erineva tihedusega piirkondades muutumatuks. Elliptiliste galaktikate heleduste üldine sõltuvus globaalsest ümbrusest oli oodatav, kuna elliptilised galaktikad tekivad vastavalt praegusele galaktikate tekke paradigmale peamiselt galaktikate ühinemise tulemusel. Spiraalgalaktikate heledusfunktsiooni sarnasus erinevates piirkondades näitab aga, et spiraalgalaktikate tekkimine erinevates tingimustes on sarnane. Kuna hierarhilise kuhjumise teooria järgi peaksid ka spiraalgalaktikad sõltuma ümbritsevast globaalsest keskkonnast, piirab see tulemus spiraalgalaktikate tekke võimalikke viise. Käesoleva töö tulemused näitasid selgelt, et lisaks lokaalsele (gruppide) ümbrusele on galaktikate evolutsioonis oluline ka globaalne, suuremastaabiline ümbrus. Loodetavasti aitab suuremastaabilise ümbruse mõju arvestamine lahendada mitmeid probleeme galaktikate tekke stsenaariumides.
Electroformation of Polypyrrole Films: In-situ AFM and STM Study
(2011-04-14) Marandi, Margus
Elektrit juhtivaid polümeere on viimaste aastakümnete jooksul intensiivselt uuritud kui uut orgaaniliste materjalide generatsiooni, milles on metallidele ja pooljuhtidele omased elektrilised ja optilised omadused ühendatud tavapolümeeride selliste omadustega nagu lihtne süntees ja paindlikkus töötlemisel. Polüpürrooli (PPy) peetakse üheks elektrit juhtivate polümeeride klassikaliseks esindajaks tänu tema püsivusele ja võimalusele seda polümeeri kergelt sünteesida nii keemiliselt kui elektrokeemiliselt vesi- ning orgaanilistest lahustest. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida polüpürrooli kile moodustumist, sealhulgas ka pürrooli (Py) võimalikku adsorbtsiooni monokristalsetel Au (111) elektroodidel erineva pürrooli sisaldusega vesilahustest ning erinevate dopantioonide mõju kile pinna struktuurile paksemates polüpürrooli kiledes. Uuringud viidi läbi erinevaid in- ja ex-situ skaneeriva teravikmikroskoopia (SPM) ning röntgen-fotoelektronspektroskoopia (XPS) meetodeid kasutades. Antud töö olulisemate tulemustena näidati, et on võimalik uurida nii Py adsorbtsiooni kui ka PPy üliõhukesi kihte kasutades erinevaid SPM meetodeid. Suhteliselt „paksude“ kilede (kuni 1 m) uuringud näitasid, et sünteesitingimuste muutmine, dopantiooni iseloom ja kile paksus mõjutavad tugevalt kile pinna struktuuri. Uuringute käigus avastati uus väga lihtne meetod üliõhukeste üleoksüdeeritud kilede valmistamiseks. Niisugused kiled on kasutatavad erinevates sensorites.
Ettevaatust - ohtlik päikesekiirgus !
(Maaleht, 2011-04-14) Kallis, A.
Muutumise paradoksaalsus
(Tartu Ülikool, 2011-04-15) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt tutvustab võimalusi parema enesetunnetuse ja suurema sisemise tasakaalu saavutamiseks. Juttu on ka takistustest, mis nende saavutamist võivad segada.
Enese motiveerimine
(2011-04-15) Lepisk, Harald
BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt varustab lugejat ideede ja võtetega, mille abil saab tegudesse tuua rohkem motivatsiooni. Läbida tuleb neli sammu: 1. Siht- positiivse tulevikunägemuse loomine. 2. Hetk- ausalt praeguse tegelikkuse tunnistamine. 3. Sammud- teekonna loomine sihi poole liikumiseks. 4. Elluviimine- nauding tegutsemisest. Iga sammu juures on toodud 2-3 tööriista, mille rakendamine motiveerib tegutsema. Sammud on vürtsitatud innustavate tsitaatidega ja iga peatüki lõpus on positiivsed kinnitused enesekindluse tõstmiseks. Iga peatüki lõpus on ka viited täiendavatele artiklitele.
Väike inglise-eesti seletav sõnastik mitteelektrikule elektriahelaga seonduvatest terminitest
(2011-04-19) Nooska, Triin
Black-box Oracle Separation Techniques with Applications in Time-stamping
(2011-04-21) Niitsoo, Margus
Doktoritöö üldisem teemavaldkond on krüptograafia, mis käsitleb erinevaid andmeturbega seonduvaid matemaatilisi probleeme. Krüptograafia üheks keskseks mõisteks on reduktsioon, mille abil on võimalik uue süsteemi turvalisus taandada teise, juba olemas oleva süsteemi turvalisuse eeldusele. Reduktsioonide abil on pea kogu tänapäevane digitaalne andmeturve võimalik ehitada seni arvutuslikult raskeks peetavatele matemaatilistele probleemidele. Enamasti kasutatakse niinimetatud musta kasti reduktsioone, kus konstruktsiooni sees kasutatava algse süsteemi kohta tehakse vaid minimaalseid eelduseid. Sellist tüüpi reduktsioonide rakendatavusel on siiski omad piirid, ning vahel on isegi võimalik tõestada nende mitteeksisteerimist teatud süsteemide korral. Antud töös uuritaksegi just seesuguste võimatustõestuste võimalusi ning nende rakendatavust. Näidatakse, et seni tuntud võtteid on võimalik üle kanda ka mitteühtlasesse arvutusmudelisse. Samuti demonstreeritakse, te lisaks võimatustõestustele saab sarnaste võtetega tõestada ka piire reduktsioonide turvatõestuste efektiivsusele, ning et neid on võimalik kasutada ühe praktilist kasutust leidnud ajatembeldusskeemi turvatõestuse optimaalsuse näitamiseks. Samuti tuuakse välja võimalus asendada tõestustes kasutatav juhuslikkus puhtalt deterministlike vahenditega, mis lubaks tulevikus esitada algoritmilisemaid ja potentsiaalselt lihtsamini jälgitavaid tõestuskäike.
Open Access - avatud juurdepääs teadusinfole
(2011-04-26) Bureknov, Merit
Vaba juurdepääsuga teadusinfo otsing
(2011-04-26) Seiler, Vilve
L-Arginine pathways and antidepressant action
(2011-04-26) Krass, Maarja
Depressioon on psüühikahäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine, kehakaalu muutused, unehäired, keskendumise ja mõtlemise häired. Depressioon on sage ja palju-uuritud haigus, ent selle täpsed neurokeemilised mehhanismid on tänini ebaselged. Praegu kasutusel olevad antidepressandid ei ole piisava efektiivsusega- nii on probleemiks aeglane depressioonivastase toime algus ning suhteliselt suure protsendi haigete ravile mittereageerimine. Seega on vajalik depressioonimehhanismide parem mõistmine ning uute märklaudade leidmine selle raske haiguse raviks. Lämmastikmonooksiid (NO) on tavatute omadustega virgatsaine närvisüsteemis. NO-d sünteesib L-arginiinist NO süntaas (NOS), lisaks lähtub L-arginiinist agmatiini süntees. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli täpsustada NO osalemist depressiooni mehhanismides ning teise võimaliku mediaatormolekuli, agmatiini, rolli selgitamine. Meie uuringutes omas agmatiin antidepressiivset toimet nii hiirte sundujumise testis kui ka efekti obsessiiv-kompulsiivse käitumise regulatsioonis nn kuulide matmise mudelis. Agmatiini toimed ei olnud vahendatud serotoniinergilise süsteemi ega NO süntaasi poolt. Varem on leitud, et NO eellasmolekuli L-arginiini manustamine kõrvaldab mõningate antidepressantide efekti hiire sundujumise testis. On viidatud ka võimalusele, et mõned antidepressandid võivad toimida kui NOS-i inhibiitorid. Meie tulemused andsid kinnitust väitele, et osad antidepressandid on võimelised inhibeerima NO sünteesi ajus ning see mehhanism võib olla seotud NO eellasmolekuli L-arginiini võimega vähendada antidepressantide toimet. Kuna mõnedel antidepressantidel ei ole akuutselt manustatuna toimet sundujumise testis, ent need on efektiivsed kuulide matmise testis, siis uurisime lisaks, kas L-arginiini eelnev manustamine kõrvaldab ka selliste antidepressantide toime. L-arginiini eelnev manustamine vähendas antidperssantide toimet kuulide matmise testis, mille tulemusena võib öelda, et NO osaleb obsessiiv-kompulsiivse käitumise regulatsioonis.