Sirvi Kuupäev , alustades "2012-03-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.
The role and impact of positive conditionality in the EU pre-accession policy
(2012-03-13) Veebel, Viljar
Laienemised on Euroopa Liitu ja sellele eelnenud Euroopa Ühendusi 60 aasta jooksul märkimisväärselt muutnud, arvestades, et kuue asutajaliikmega on tänaseks liitunud veel 21 uut liikmesriiki. Eesti jaoks olid laienemisprotsessi olulisimad aastad 1993-2004, mil laienemispõhimõtete ja tingimuste mõistmisest sõltus meie enda liitumise võimalikkus ja tempo. Just antud perioodi alguses, 1993. Aastal, kujunes laienemispõhimõtete keskseks loogikas nn. positiivne tingimuslikkus, mis määratles kandidaatriikidele seatavate tingimuste sisu, kriteeriumid ja koostöö vormi. Aastal 2004, mil 10 uut liikmesriiki EL-ga ühines, tõdeti, et positiivse tingimuslikkuse ellukutsumine oli osutunud edukaks ning seda nähti ka edaspidi laienemispoliitika keskse mudelina. Järgnevate kandidaatriikide kaasamine paraku ei osutunud efektiivseks, mis omakorda tõstatas vajaduse positiivset tingimuslikkuse toimimist täiendavalt analüüsida. Käesoleva doktoritöö uuribki, millised huvid, väärtused ja motiivid suunasid positiivse tingimuslikkuse kujunemist ning millised teooriad suudavad selle arengut kõige argumenteeritumalt seletada. Uurimuse käigus selgus, et positiivse tingimuslikkuse kasutamine perioodil 1993-2006 EL laienemispoliitika keskse instrumendina, oli erakordne, nii oma mõju, komplekssuse, kui ka tähtsuse osas. Samuti ilmnes, et laienemistingimuslikkuse eesmärgid ja väärtused on olnud pidevas arengus: algselt domineerinud neo-funktsionalistlikud huvid asendusid järgnevate laienemiste käigus esmalt valitsustevahelise huvidega ning viimases kahes laienemisringis neo-imperialistlike ja neo-institutsionalistlike huvidega. Positiivne tingimuslikkuse kasutamisel on enamik kandidaatriike arenenud mõneti kiiremini kui EL keskmiselt, siiski ei ole nende areng olnud silmapaistvalt edukas: nii olid 5. ja 6. laienemisring EL ajaloo pikima kestusega ja sisaldades lõpuks ikkagi vaeseimad liitujad EL ajaloos. Uuringu tulemusel ilmnes, et mitte positiivne tingimuslikkus ei pruukinud olla viienda laienemisvooru edu keskseks teguriks, vaid hoopis erakordselt koostöövalmid kandidaatriigid. Positiivse tingimuslikkuse ideel on viimastel aastatel olnud aina vähem toetajaid ning mudeli tulevik näib vähem perspektiivne, kui viie aasta eest, mil toimus viimane laienemine.
Statsionaarse ja mittestatsionaarse õppevormi üliõpilaste akadeemilise enesetõhususe võrdlus Tartu Ülikooli näitel
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Koidu, Kristina; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The purpose of present study was to find out, if there are differences between the academic self-efficacy of students in the full-time, and in the part time divisions Open University Program. Proceeding from ageing of the population in general and changing of demands by the Labor Market the universities have taken ever increasing interest in spotting new target groups and, cater for adult students, by offering them courses that are flexible both, in format and time. As outcome of this research, the author has concluded that the students studying their majors in the full time division, possessed higher self-efficacy than that of students at the Open University Program. This research reiterated the existence of positive correlation (r=.24, p<.001) between the students’ academic self-efficacy and their academic performance results. Proceeding from this research, the author can underscore the fact that students with any previous academic experience, can achieve higher academically, and the academic results are not directly proceeding from the simultaneous combination of studies and work by the students. Keywords: academic self-efficacy, adult students, life-long learning
Lühinägelikkusega seotud isiksuse stereotüübid ja isiksuse omadused
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Bredihhina, Ljubov; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main aim of investigation is to determine whether a link exists between personality traits and short-sightedness Another investigation question was whether the stereotypes correspond to the actual short-sighted people's traits. Twenty-eight of the Estonians and 40 Russians, who live in Estonia, have assessed the personality of the typical short-sighted people using the questionnaire, that consist of 30 scalas NCS (National Character Survey) (Terracciano et al., 2005). For comparison were used in the Estonian Genome Project of the University of Tartu gathered personal datas: 1731 the genes donor have fulfilled Estonian language version of the NEO-PI-3 questionnaire (McCrae, Costa, & Martin, 2005) to characterize themselves, among them were 467 people who had a diagnosis of the nearsightedness (H52.1). The study showed that Estonians and Russians in the opinion of short-sighted person's traits are quite similar. The correlation was .72 (p <.0001). Estonians describe the typical short-sighted people, much like how they describe themselves. The correlation is very high (r = .79, p <.0001). Quite similar is the situation with the Russians. Correlation between the Russians` assessments of themselves and of the typical short-sighted were also highly correlated (r = .68, p <.0001). The fact that the correlation is slightly lower than Estonians are well explained by the fact that self-assessments have not been received from the Russians living in Estonia, but from Russian, who live in Russia. Surprising result is that the stereotypical images of short-sighted people do not leverage these personality characteristics, which are different short-sighted people and normal-sighted people, but turn them around. The actual differences are pushed down and amplified these, that actually are not different short-sighted people and people with normal eyesight.
Jagatud rõõm on topeltrõõm? Heade emotsioonide jagamise ja kuulamise mõju suhtega rahulolule
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasaar, Külli; Rauk, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The study examines the priority of sharing positive events in a close relationship and the influence of supporting the partner on a relationship satisfaction while one shares personal positive event. The experimental group read the information about importance of sharing good events and reacting actively and constructively to partner´s capitalization attempts. Participants were also asked to rank their priorities in a relationship. The study showed that people consider partners´ support during negative events to be more important than during positive events. Moreover, the post-test of relationship satisfaction among experimental group did not show an important increase. However, the study found that active-constructive responsiveness was associated with higher relationship satisfaction both in pre-test and post-test condition. Keywords: relationship satisfaction, positive emotions, capitalization, emotion sharing, active-constructive responding
Virtual screening of chemical databases for bioactive molecules
(2012-03-13) Takkis, Kalev
Keemiliste ühendite digitaalsete andmebaaside kasutuselevõtuga kaasneb vajadus leida neist arvutuslikke vahendeid kasutades sobivate omadustega molekule. Probleem on eriti huvipakkuv ravimitööstuses, kus aja- ja ressursimahukate katsete asendamine arvutustega, võimaldab märkimisväärset säästu. Kuigi tänapäevaste arvutusmeetodite piiratud võimsuse tõttu ei ole lähemas tulevikus võimalik kogu ravimidisaini protsessi algusest lõpuni arvutitesse ümber kolida, on lugu teine, kui vaadelda suuri andmekogusid. Arvutusmeetod, mis töötab teadaoleva statistilise vea piires, visates välja mõne sobiva ühendi ja lugedes mõni ekslikult aktiivseks, tihendab lõppkokkuvõttes andmekomplekti tuntaval määral huvitavate ühendite suhtes. Seetõttu on ravimiarenduse lihtsamate ja vähenõudlikkumade etappide puhul, nagu juhtühendite või ravimikandidaatide leidmine, edukalt võimalik rakendada arvutuslikke vahendeid. Selline tegevus on tuntud virtuaalsõelumisena ning käesolevasse töösse on sellest avarast ja kiiresti arenevast valdkonnast valitud mõningad suunad, ning uuritud nende võimekust ja tulemuslikkust erinevate projektide raames. Töö tulemusena on valminud arvutusmudelid teatud tüüpi ühendite HIV proteaasi vastase aktiivsuse ja tsütotoksilisuse hindamiseks; koostatud uus sõelumismeetod; leitud potentsiaalsed ligandid HIV proteaasile ja pöördtranskriptaasile; ning kokku pandud farmakokineetiliste filtritega eeltöödeldud andmekomplekt – mugav lähtepositsioon edasisteks töödeks.