Sirvi Kuupäev , alustades "2012-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 35

Viiruslike soolenakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Hantaviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Puukidega levivate nakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Herpesviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Histoloogiline tehnika
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Aunapuu, Marina
BeSt programmi raames loodude-kursus hõlmab histoloogiliste, elektronmikroskoopiliste, immunohistokeemiliste meetodite õppimist, metoodikate tutvustamist. Omandatakse materjali fikseerimise oskused. Üliõpilased valmistavad ja värvivad õppejõu juhendamisel histoloogilisi valgusmikroskoopia preparaate.
Praktiline kontratseptsioon
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Laanpere, Made; Part, Kai; Karro, Helle
BeSt programmi raames loodud e-kursuse läbinu E-kursuse läbinu teab, millised rasestumisvastased vahendid on olemas ja kuidas need „töötavad“, oskab välja valida rasestumisvastase meetodi lähtudes iga üksiku naise/paari vajadusest, arvestades: a. meetodi efektiivsust, b. individuaalseid riske ja hüvesid, c. täiendavat mõju elukvaliteedile, oskab nõustada võimalike probleemide korral, mis rasestumisvastaste meetoditega võivad kaasneda, oskab selgitada välja ja käsitleda vääruskumusi seoses rasestumisvastaste vahenditega.
Functional changes of dopamine, endopioid and endocannabinoid systems in CCK2 receptor deficient mice
(2012-11-01) Rünkorg, Kertu
Koletsüstokiniin (CCK) on imetajate kesknärvisüsteemis laialdaselt levinud peptiidne neuromediaator, mis kaasmediaatorina osaleb erinevate kesknärvisüsteemi funktsioonide (hirm, valu, küllastustunne, motivatsioonide kujunemine, mälu, õppimine) regulatsioonis. Käesoleva töö eesmärk oli uurida CCKergilise süsteemi koostoimet dopamiinergilise, opioidergilise ja endokannabinoidergilise süsteemiga, rakendades selleks transgeense tehnoloogia võimalusi, hiirte käitumise uurimist farmakoloogilisi ja molekulaarbioloogilisi teste. Täpsemateks eesmärkideks oli selgitada CCK2 retseptori geneetilise puudulikkusega (CCK2R-/-) isastel hiirtel: 1) CCK ergiliste mehhanismide mõju aju dopamiinergiliste neuronite funktsioonile; 2) kuidas CCK2 retseptorite (CCK2R) geneetiline väljalülitamine muudab endopioidide süsteemi aktiivsust ja hiirte adaptatiivset käitumist; 3) endokannabinoidide rolli amfetamiini poolt indutseeritud sensibilisatsiooni kujunemises ning CCK2R võimalik seos sellega. Töö tulemusena selgus, et CCK2R geneetiline väljalülitamine tingib muutusi nii dopamiinergilise, endokannabinoidergilise ja ka opioidergilise süsteemi talitluses. Muutuste põhjused võivad olla otsesed, CCK2R poolt vahendatud mediaatorite sünteesi ja vabanemist reguleeriva signaali puudumine, või hoopis kaudsed, tingitud erinevate mediaatorsüsteemide muutunud koostoimest. Töö tulemused kinnitavad, et CCK omab kindlat rolli hiirte käitumise motoorsetes, emotsionaalsetes ja motivatsioonilistes mehhanismides ning CCK2R-/- hiired võivad osutuda potentsiaalseteks mudeliteks erinevate psühhofarmakonide prekliinilisel testimisel.
Evidence in linguistics: corpus-linguistic and experimental methods for studying grammatical synonymy
(2012-11-01) Klavan, Jane
Doktoriväitekiri käsitleb alalütleva käände ja kaassõnaga peal keelekonstruktsioonide paralleelset kasutust kohasuhete markeerimisel tänapäeva eesti kirjakeeles. Mõlema konstruktsiooniga on võimalik väljendada ruumilist suhet, kus mingi figuur (nt vaas) asub tausta (nt laua) pealmisel pinnal: vaas on laual ja vaas on laua peal. Väitekirjal on kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on välja selgitada, millised semantilised ja morfosüntaktilised variaablid mõjutavad alalütleva ja kaassõna peal kasutust. Väitekiri on esimene suuremahuline kvantitatiivne uurimus grammatilisest sünonüümiast sünteetiliste ja analüütiliste vormide vahel, mis erineb tüpoloogiliselt inglise keele sõnajärje alternat¬sioonidest. Töö teiseks eesmärgiks on hinnata erinevate meetodite kasulikkust grammatilise sünonüümia uurimisel. Väitekirjas on rakendatud erinevaid meetodeid, rõhuasetus on empiirilisel kvantitatiivsel lähenemisel. Töös on esitatud kahe korpusuuringu ja kahe keelelise katse tulemused. Põhijärelduseks on, et parima tulemuse annab erinevate meetodite (introspektsioon, korpusanalüüs, keelelised katsed) kooskasutamine. Analüüsist ilmneb, et semantilised variaablid, mis puudutavad erinevaid tausta omadusi (nt tausta liik ja liikuvus/liigutatavus), ja lauses kasutatud verb mõjutavad oluliselt valikut kahe konstruktsiooni vahel. Suurte, staatiliste taustadega (nt turg) eelistatakse pigem kohakäänet ja väiksemate, liikuvate/liigutatavate taustadega (nt kapp) kaassõna. Morfosüntaktilistest variaablitest mängivad rolli taustobjekti fraasi pikkus ja komplekssus, figuuri ja tausta sõnaliik ja sõnajärg. Pikemate ja komplekssemate tausta fraasidega (nt kirjutuslaud) kasutatakse lühemat ja ökonoomsemat alalütlevat käänet. Lühemate ja vähem komplekssemate taustaobjekti fraasidega, eriti asesõnadega (nt see) kasutatakse kohakaassõna peal. Väitekirjas leiab kinnitust eeldus, et eesti keele alalütleva käände ja kaassõna peal vahel ei esine täissünonüümiat, ja et nende kahe konstruktsiooni kasutust mõjutavad mitmed semantilised ja morfosüntaktilised variaablid.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2012 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2012-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Hingamisteede viirusnakkuste tekitajad
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Filoviirused
(Tartu Ülikool, 2012-11-01) Mändar, Reet
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt aitab iseseisvalt õppida viirusinfektsioonide tekitajate nimesid, morfoloogiat, klassifikatsiooni ja omadusi ning annab ülevaate ka viirusnakkuste patogeneesimehhanismidest, profülaktika- ja raviprintsiipidest. Materjal on mõeldud selleks, et toetada üliõpilaste iseseisvat õppimist ja anda neile võimalus oma teadmisi testida.
Description of the cytokines and cutaneous neuroendocrine system in the development of vitiligo
(2012-11-02) Reimann, Ene
Vitiliigo on elu jooksul omandatud haigus, kus seni veel täpselt teadmata põhjustel hävinevad melanotsüüdid ja selle tagajärjel tekivad nahale pigmenditud laigud. Patsiendid kannatavad psühholoogilise stressi all ja neil on suurenenud risk saada nahavähk. On teada, et vitiliigohaigetel on muutunud ekspressioonimuster paljudel geenidel, mis osalevad ühe olulisima stressivastuse andja hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje (HPA telg) töös. HPA telg koosneb klassikaliselt CRH-POMC-glükokortikoidide signaalirajast ja selle regulatsioonis osalevad erinevad tsütokiinid ja neuromediaatorid. Meie töö eesmärk oli saada lisainformatsiooni närvi- ja immuunsüsteemi interaktsioonidest vitiliigohaigetes. Selleks mõõtsime CRH-POMC-MCH süsteemi, melanogeneesiga seotud tsütokiinide ning dopamiini raja geenide mRNA ja valgu taset vitiliigohaigete ja tervete indiviidide nahas ja veres. Lisaks juba varasemalt näidatud POMC süsteemi geenide (olulised melanogeneesi aktiveerijad) ekspressiooni langusele leidsime, et kasvanud on endogeense opioidi PNOC ja selle retseptori ekspressioon kahjustatud nahas, samuti on suurenenud POMC süsteemi inhibeeriva MCH süsteemi geenide ekspressioon. Näitasime muutusi HPA telje aktiivsust reguleerivate interleukiin-10 perekonna tsütokiinide ja nende retseptorite ekspressioonis ning teiste melanogeneesi ja melanotsüütide kasvu ja arengut reguleerivate tsütokiinide ja muude mediaatorite ekspressioonis. Andsime lisakinnitust neuromediaatori dopamiini raja võimalikule osalusele vitiliigo patogeneesis – lisaks tasakaalu mõjutamisele läbi melanokortiini raja võib dopamiin olukorda nahas ka otseselt muuta. Kokkuvõteks, leidsime, et lokaalse HPA telje funktsioneerimine on vitiliigohaigete nahas oma normaalsest olekust kõrvale kaldunud. Peamiseks põhjuseks näivad olevat muutused melanokortiini rajas, samuti HPA telje tööd aktiveerivate tsütokiinide ja inhibeeriva dopamiini süsteemi muutused võivad tuleneda katsest taastada normaalne olukord ja tasakaal.
Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel
(2012-11-02) Värk, Eike
Doktoriväitekirjas „Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse fenomen Salme Reegi näitel“ uuritakse aegruumi mõju näitleja lavalisele väljendusele eelkõige legendaarse eesti näitlejanna Salme Reegi loomingu näitel. Salme Reek (1907–1996) on ainulaadne näitleja, kelle nimega seostub ligi seitse aastakümmet 1906. aastal sündinud Eesti kutselise teatri veidi enam kui saja-aastasest ajaloost ning mitme põlvkonna teatrimälu. Oma näitlejaloomingus püüdis Salme Reek alal hoida mineviku teatri väärtuslikumat osa, psühholoogilisele realismile omast süvenemist tegelaskuju sisemaailma ning avada rollis peituvaid sügavusi lavakunsti arengu käigus kujunenud modernistlikule teatrile omaste väljendusvahenditega. Uurimistöö tulemusena selgus, et näitleja looming on tugevalt seotud ajas muutuva ühiskondlik-kultuurilise taustsüsteemiga. Ümbritsev aegruum suunab näitleja loomingulisi valikud. Näitleja loomingulise pikaealisuse ja mitmekülgsuse oluliseks eelduseks on pidev töö iseendaga ning oskus ja tahtmine ennast kohandada ja arendada vastavalt ümbritseva elu- ja loomingukeskkonna muutustele ja arengutele.
The direct and indirect effects of management on boreal forest structure and field layer vegetation
(2012-11-02) Kohv, Kaupo
Viimastel aastakümnetel on hakatud metsade elurikkuse säilimise pärast järjest rohkem muret tundma. Ühe lahendusena nähakse ökoloogiliste võrgustike loomist, kus majandamisest kõrvale jäetavate metsade vahel paiknevad looduslähedaselt majandatud metsad. Selleks, et määratleda praktikas metsade looduslähedust, kasutatakse indikaato¬reid. Käesolevate teeside eesmärgiks oli uurida, millised Eesti boreaalsete metsade struktuursed ja koosseisulised tunnused on majandamisest enim mõjutatud. Koos-seisulistest tunnustest uurisime detailsemalt puude järelkasvu ning puhma- ja rohurinde koosseisu tundlikkust majandamisest tingitud muu¬tustele. Majandamine mõjutas negatiivselt järgmisi metsa karakteristikuid: suurediameetriliste puude arv, diameetriklasside arv, kuuse ja lehtpuude osakaal puistus, erinevas laguastmes lamapuidu kogus ning puistu erinevate rinnete liituvus. Loodus¬lähedasi metsi ennustas kõige paremini tunnustekompleks, kuhu kuulusid: seisva surnud puidu kogus, lehtpuude osakaal mustika kasvukohatüübi metsades, erilise võrakujuga puude hulk, rähnide tegevusjälgede esinemine ning negatiivse tunnusena jäi mudelisse Melampyrum praten¬sise ohtruse suurenemine. Alustaimestikku mõjutas majandamine kaudselt, eelkõige puistu vertikaalse struktuuri ja liigilise koosseisu kaudu. Valgus¬tingi¬musi kujundavate faktorite kompleks oli domineeriv alustaimestiku koos¬seisu muutuste selgitamisel kõige madalama ja kõrgema produktiivsusega kasvukohatüüpides. Optimaalsete valgustingimustega keskmise produktiivsusega pohla ja mustika kasvukohatüübis olid kõige olulisemateks alustaimestiku koosseisu määravateks tunnusteks kõdu- ja huumushorisondi paksus. Eesti nõmme- ja palumetsades peab puistu tasandil pöörama rohkem tähelepanu surnud puidu, vanade puude ja lehtpuude säilitamisele. Alustaimestiku mitmekesisuse säilita¬miseks peab erinevates kasvukohatüüpides kasutama majandamis¬võtteid, mis suurendavad puistute ruumilist varieeruvust. Maastiku tasandil peab säilitama looduslike häiringute järgseid suktsessioonifaase.
Energiaallikas tuuleenergia
(Tartu Ülikool, 2012-11-05) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate tuuleenergia arengutest Eestis ja kogu maailmas; analüüsib tuuleenergia eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb tuuleenergia erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab lihtsaid tuulikute võimsusarvutusi; sisaldab viiteid tuuleenergia organisatsioonide kodulehtedele.
Pärmigeneetika: pärmide konditsionaalsed mutandid, mutantide kollektsioonid
(Tartu Ülikool, 2012-11-05) Tamm, Tiina
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate pärmide erinevatest mutantidest; iseloomustab detailsemalt konditsionaalseid mutante; kirjeldab genoomi mutageneesil põhinevat ja vigu tegeval PCR-il põhinevat mutantide isoleerimise meetodeid; tutvustab komplementatsiooni teel geeni kloonimise meetodit; annab ülevaate pärmi mutantide kollektsioonidest.
The role of the state and society relationship in the foreign policy making process
(2012-11-06) Groeneveld, Maria
Doktoritöö käsitles riigi ja ühiskonna suhte rolli välispoliitiliste otsuste kujunemise protsessis rahvusvaheliste suhete konstruktivismi teooria raamis¬tikus. Väitekiri uuris, kuidas riigis eksisteerivad ühiskondlikud diskursused mõjutavad riigi välispoliitika protsessi tugeva välise surve tingimustes. Uurides riigi ja ühiskonna suhte rolli, järgis doktoritöö Ted Hopfi välja töötatud ühiskondliku konstruktivismi lähenemist, mille järgi siseriiklikud diskursused ja identiteedid mõjutavad riigi välispoliitilisi otsuseid. Samas lahknes väitekiri Hopfi lähenemisest osas, kuidas riigi ja ühiskonna suhe on konstrueeritud ning kuidas see omakorda mõjutab välispoliitika kujundamist. Hopfi lähenemine välistab diskursuste vahelised konfliktid ja debatid, mis eksisteerivad otsuste tegemise hetkel, kuna Hopfi raamistiku järgi on enamikel juhtudel otsustajal vaid üks valik, mis põhineb domineerival diskursusel. Samas, nagu Hopf ka ise on välja toonud, enamikel juhtudel eksisteerivad riigis korraga mitu diskursust, mis võivad olla omavahel konfliktsed. Seetõttu ei ole otsustaja käsutuses ühtseid valmis praktikaid, vaid ta peab vahendama erinevate ühiskondlike diskursuste ning väliste piirangute vahel, mille juures tuleb arvestada tuleb otsustaja enda sotsialiseeritust erinevate ühiskondlike diskursustega. Seetõttu uuris käesolev doktoritöö peamisi ühis¬kondlikke diskursusi ning samuti poliitiliste otsuste tegijate endi suhestumist ühiskonnas levinud diskursustega. Doktoritöös väidetakse, et riigijuhid teevad oma poliitilised valikud sõltuvalt enda sise- ja välispoliitilise situatsiooni tõlgendusest, mis omakorda sõltub aga nende endi sotsialiseeritusest riigis eksisteerivate ühiskondlike diskursustega. Töö keskendus kahele empiirilisele kaasusele: Eesti ja Soome 1939. aasta sügise välispoliitilisele otsusele Nõukogude Liidu nõudmiste küsimuses. Doktoritöö kahe kaasuse analüüs tõi välja, et Soome ja Eesti reageerisid Nõukogude Liidu nõudmistele erinevalt, kuna otsustajate arusaam nendest nõudmistest ning üldisest välispoliitilisest olukorrast olenes ühiskondlikest diskursustest ja sellest, kuidas riigi ja ühiskonna suhe oli läbi nende diskursuste konstrueeritud.
Financial contagion during times of crisis: a meta-analysis based approach with special emphasis on CEE economies
(2012-11-12) Kuusk, Andres
Finantskriiside nakkuslikkuseks peetakse olukorda, kus kriisiperioodidel toimuvad olulised struktuursed muutused kriisi- ja sihtriigi vahelistes šokkide ülekandemehhanismides. Sisuliselt tähendab see, et kriisi ülekandumist ei saa põhjendada riikidevaheliste seoste (kaubanduslike, finants- või poliitiliste) ega sihtriigi makromajanduslike fundamentaalnäitajatega. Doktoritöö eesmärgiks on tõestada või ümber lükata finantskriiside nakkusliku levimise toimumine olulisemate kriisiepisoodide ajal ning leida meta-analüüsi metoodika abil nakkuslikkuse taseme peamised mõjutegurid. Töös seatakse uurimisprobleemi mitmetahulisuse tõttu kahtluse alla suure osa varasemate uuringute rõhuasetus finantsnakkuse statistilise olulisuse testimisele ja soovitatakse keskenduda konkreetse kvantitatiivse mõõdiku leidmisele, mis oleks üle uuringute ühtselt interpreteeritav ja agregeeritav ning ühismõõdustaks sellega erinevate uuringute tulemused võimaldades oluliselt paremini kaasata uuringuid tuleviku meta-analüüsidesse. Üks selline mõõdik on dissertatsioonis ka välja pakutud ja empiirilises analüüsis kasutatud. Uurimistulemused näitavad, et kriiside ülekandumine on kohati tõepoolest olnud nakkuslik, kuid mitte kuigi tugeval määral. See tähendab, et kriiside riigist riiki levimist ei saa selgitada ainult tugevate riikidevaheliste ühenduskanalite ega halbade makromajanduslike fundamentaalnäitajatega, vaid tuleb otsida põhjuseid investorite käitumuslikest aspektidest. Äärmiselt oluliseks muutuvad kriisi tingimustes herding-kontseptsioonist ja muudest kollektiivses mõttes irratsionaalse käitumise aspektidest tulenevad iseenese täitumisele viivad ootused. Niisugustes tingimustes tuleb traditsioonilistesse investeerimisportfelli riskantsuse vähendamisele suunatud teooriatesse suhtuda ülima ettevaatlikkusega, kuna nad ülehindavad oluliselt investeerimisportfelli rahvusvahelise diversifitseerimisega saavutatavat riskiastme vähenemist investorite ratsionaalse käitumise eelduse tõttu riski tingimustes. Sobiva finantsarhitektuuri otsimise kontekstis tähendab finantsnakkuslikkuse eksisteerimine vajadust arvestada möödapääsmatute kriisiepisoodidega ning seega oleks soovitav koguda majanduskasvu perioodidel varusid reservi, et nende abil kriiside ülekandumise mõjusid pehmendada.
Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia
(2012-11-12) Siiner, Maarja
Doktoritöö analüüsib kriitiliselt keelepoliitika tulemuslikkust keele kasutamise suunajana. Analüüsi peamisi järeldusi on, et praegune Eesti keelepoliitilistes dokumentides sõnastatud keelepoliitika põhifunktsioon, tagada keelenormi säilimine ja keelekasutuse vastavus normile, raskendab keele kasutamise, õppe ja keelelise lôimumise problemaatika kompleksset käsitlemist. Inspireerituna nii sotsiolingvistikast, etnolingvistikast, sotsioloogiast kui ka politoloogiast, arendab töö välja keelepoliitika laiendatud mõiste, vaadeldes keelepoliitikat kui protsessi, milles osalevad peale poliitikute ka ühiskonna eri tasanditel olevad keelepoliitilised toimijad, näiteks õpetajad, haridusasutused, ettevõtted jne. Keelepoliitika dünaamilise mõiste aluseks on arusaam, et keelekasutajate vajadused on muutuvad ja sõltuvad keelekasutaja elufaasist ning laiemast ühiskondlikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest kontekstist. Keelepoliitika kauaaegsed uurijad Jernudd ja Nekvapil on rõhutanud keelepoliitika seotust sotsiaalpoliitikaga, kuna keelepoliitilised meetmed peavad tagama kôigi ühiskonna liikmete võrdse kaasamise majan¬dusse, kõrgharidusse ja kodanikuühiskonda. Keelepoliitika tegelik väljakutse seisnebki selle ideaali ja kehtiva olukorra vahe vähendamises. Dokoritöö uurib võrdlevalt Taani ja Eesti keelepoliitilisi mudeleid, näidates kuidas ja kas täna pakutavad lahendused keele kasutajat elus hakkamasaamisel toetavad. Analüüsist järeldub, et oluline on keelepoliitika paindlikkus: mida rohkem ühiskonna eri tasandite toimijaid (rahvusvahelise, riikliku, kohalike omavalitsuste ja ametiasutuste tasandi toimijad) on kaasatud keeleprobleemide määratlemisse ning lahenduste leidmisse, seda paindlikum on keelepoliitika ja seda toimivamad on pakutud lahendused. Mida kesksemat rolli mängib probleemide määratlemisel ja lahenduste leidmisel riik, seda vähem paindlik on keelepoliitika ja seda vähem on riigil resursse kohalikke ja keerukaid probleeme lahendada. Teine oluline tegur on sekkumise aeg subjekti seisukohalt ehk millises inimese elufaasis riik keelekasutaja ellu sekkub. Mida varasemas elufaasis riik kontrollides ja tugiõpet pakkudes sekkub, seda tulemuslikum see on. Hilisemas elufaasis toimivad aga paremini kontekstuaalsed lahendused ettevõtete või kohalike omavalitsuste tasandil, kus keeleõpet pakutakse näiteks täiendkoolituse või praktika käigus töökohal.
Living on an edge: land-locked seals in changing climate
(2012-11-12) Jüssi, Mart
Miljonite aastate jooksul on mereimetajad asustanud kogu Maa geograafiliste ja klimaatilised piirkondade mitmekesisuse, paljud tänapäevased hülgeliigid on levinud ühtlaselt kogu polaarmerede ulatuses. Samas on jääaja järgne maatõus või teised muutused vangistanud mitmed hülgeasurkonnas osaliselt või täiesti maailmameredest eraldatud veekogudesse kus nad on kohastunud elama aastaajaliselt väga laialt vahelduvates tingimustes. Ühest küljest pakub selline olukord mitmekesiseid elupaiku kuid teisalt esitab tõsise väljakutse nende hüljeste kohastumisvõimele. Käesolevas väitekirjas analüüsitakse kliimamuutuste võimalikke mõjusid Läänemere hallhülgele (Halichoerus grypus), viigerhülge (Pusa hispida botnica) ning Kaspia hülge (Pusa caspica) kohasusele ja elujäämisvõimalustele. Väitekirja osaks olevad neli teaduspublikatsiooni moodustavad sellele analüüsile tugeva põhja, kuna nendes uuringutes on kaetud ajalisel, ruumiliselt või sisuliselt mitmed kliimamuutustega seotud võtmeteemad. Võimaliku üleilmse soojenemise jätkudes pakuvad nad viiteid aegadesse kui see muutus end veel ei ilmutanud (II, III, IV) või keskenduvad ökoloogilistele väljakutsetele mis Maa soojenedes jõudu koguvad (I, ka II-IV). Kõik käsitletud hülged on enamal või vähemal määral jääga seotud, kuna nende levilad külmuvad talvekuudel täielikult või osaliselt. Jää moodustab uuritud liikidele ajutise kuid kriitiliselt olulise elupaiga. Käesolevas töös on hüljeste levikut, sigimisstrateegiaid ja edukust käsitletud talve karmuse ning selle võimalike muutuste valguses. Tänapäevane looduslik tasakaal on kujundatud pikaajaliste keskmiste ökoloogiliste tingimuste poolt, samas näitavad kliimamudelid lähiajal temperatuuri tõusu. Jääolude muutused soojenevas kliimas toovad kaasa kriitilise olukorra Läänemere lõunapoolsetele viigerhüljestele ja kaspia hüljestele. Jääpuudus suunab hüljeste leviku aladele kus keskkonnatingimused, mõõdetuna nii füüsiliste kui ka bioloogiliste näitajate kaudu, on praegusest ebasoodsamad. Hüljeste sigimisalad surutakse kokku ning konservatiivne, jääga seotud sigimisstrateegia võib osutuda oluliseks negatiivseks teguriks kiirete, vaid mõnd põlvkonda hõlmavate muutuste keerises. Hallhüljes võib tänu oma paindlikumale poegimisviisile olla vähem mõjutatud kuid ka nende puhul ahendab jää puudumine ning merepinna tõus selle liigi tänast poegimisaegset levikuala. Kõigile kolmele vaadeldud hülgeliigile mõjub pärssivalt jää ebastabiilsusega kaasnev järglaste madalam kvaliteet. Jääpindala kahanemine teeb hülged haavatavaks ka maismaakiskjate ja rööveluviisiliste lindude poolt. Kliimast tulenevaid keskkonnamuutusi võimendavad inimtekkelised tegurid, näiteks reostus, intensiivne kalapüük ning häirimine. Lisandudes keskkonnast johtuvale stressile kahandab inimtegevus oluliselt sisemeredes elavate loivaliste tulevikuväljavaateid.