Sirvi Kuupäev , alustades "2013-05-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Combined method for establishment and dissemination of the international temperature scale
(2013-05-08) Vendt, Riho
Kaasaegse ühiskonna konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline tagada mõõtetulemuste usaldusväärsus ja rahvusvaheline ekvivalentsus. Usaldusväärsed mõõtmistulemused on vajalikud teadusuuringutes, tööstuses, kaubanduses, riiklikus järelevalves, meditsiiniteenuste osutamisel, keskkonnakaitses ja paljudel teistel erialadel. Lisaks riigisiseste mõõtetulemuste seostatuse kindlustamisele tuleb igal riigil täita ka rahvusvahelisi leppeid, mis soodustavad riikidevahelist kaupade ja teenuste vaba liikumist ning aitavad tugevdada riigi majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet. On heaks tavaks, et iga iseseisev riik hoolitseb riikliku mõõtesüsteemi arendamise ja toimimise eest. Enamike riikide mõõtesüsteemide arendamine on kestnud juba rohkem kui sada aastat. Aeg-ajalt tekib uusi iseseisvaid riike, mille arenev majandus vajab suhteliselt kiireid lahendusi usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks. Riikliku mõõtesüsteemi ja riigietalonide vajadus Eestis tekkis eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel. Riigietalonide arendamine on aeganõudev ja ressursimahukas protsess, mida tuleb piiratud vahendite optimaalseks kasutamises hoolikalt planeerida. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium kaardistas 2002. aastal mõõteteenuste vajadused, mille tagamiseks oli tarvilik välja arendada etalonibaas Eestis. Vajaduste rahuldamiseks arendati välja riigietalonid rahvusvahelise temperatuuriskaala ITS 90 taasesitamiseks mõõtepiirkonnas (-40 ... +300) °C ligikaudsel laiendmõõtemääramatuse tasemel 10 mK. Antud mõõtemääramatuse tase on üldjuhul suurem kui temperatuuriskaala esitamisel primaartasemel, kuid sellist taset on keeruline saavutada ainult sekundaarseid vahendeid kasutades. Seetõttu on temperatuuriskaala esitamiseks Eesti riigietalonilaboris (Metrosert) arendatud primaar- ja sekundaarmeetodeid kombineeriv meetod. Eesti temperatuuri riigietaloni näitel kirjeldatud meetod on kasutatav ka teistes laborites, mille eesmärgiks on tagada mõõteteenused sarnasel mõõtemääramatuse tasemel. Väljaarendatud meetod toetab laia valikut erinevaid mõõterakendusi sh kõikide teiste Eesti riigietalonide mõõtevõimet.
Nõukogude julgeolekuorganite ja Eestimaa Kommunistliku Partei koostöö Eesti sovetiseerimisel aastatel 1944–1953
(2013-05-08) Saueauk, Meelis
Nõukogude julgeolekuorganite ja Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) suhted Eesti sovetiseerimisel aastatel 1944–1953 paigutuvad Nõukogude Liidu poliitilise ajaloo keskvõimu ja anastatud territooriumite regionaalsete administratsioonide vahekordade konteksti. Oluliseks erisuseks on aga see, et tegemist oli värskelt annekteeritud territooriumiga ja Nõukogude võim kujutas endast siin võõrvõimu. Uurimuse peaeesmärgiks on kirjeldada Eestimaa Kommunistliku Partei juhtkonna ja Nõukogude julgeolekuorganite suhteid ning kindlaks teha nende olemus, mehhanismid ja dünaamika. Julgeolekuorganite ja EKP suhted olid determineeritud kahe vastuolulise imperatiiviga. Esimese järgi pidi parteiaparaat kogu sovetiseerimisprotsessi juhtima. Teisalt pidid aga julgeolekuorganid tegutsema iseseisvalt ja salastatult isegi parteivõimude eest. Selline ambivalentsus muudab sovetiseerimise mehhanismide uurimise ja seletamise keerukaks, olles siiski hädavajalik sovetiseerimisajaloo mõistmiseks. Enamuse vaadeldavast perioodist tegutsesid EKP ja julgeolekuorganid Nõukogude Liidu valitsuse seatud eesmärkide täitjatena koostöös, iseseisvate ülesannetega paralleelstruktuuridena. Julgeolekuorganisatsiooni põhiülesandeks sovetiseerimise vastaste elimineerimine ja parteiorganisatsiooni põhiülesandeks sovetiseerimisele toetajate leidmine. Olenemata sellest, kas EKP juhtpositsioon oli tegelik või näiline, võttis selle juhtkond julgeolekuorganite juhtimise kohustust tõsiselt ja initsiatiivikalt, olles seega kaasvastutaja vägivallapoliitika kavandamise, läbiviimise ja tagajärgede eest.