Sirvi Kuupäev , alustades "2013-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

Pärmigeneetika: pärmiseen Schizosaccharomyces pombe
(Tartu Ülikool, 2013-11-01) Tamm, Tiina
Õpiobjekt annab ülevaate Schizosaccharomyces pombe rakkude kasvamisest ja jagunemisest, rakkude paardumistüüpidest ning paardumistüübi vahetumisest. Tutvustatakse S. pombe genoomi organisatsiooni. Antakse ülevaade selle pärmiseene uurimiseks kasutatavatest meetoditest.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2013 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2013-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Open Access policies in the European Union
(2013-11-05) Kuchma, Iryna
Keeleandmestiku eripära avatud andmete kontekstis
(2013-11-05) Vider, Kadri
Novice University Teachers’ professional development and learning as a teacher: Opportunities and Conditions at Estonian Higher Education Institutions
(2013-11-05) Remmik, Marvi
Esimesed tööaastad omavad olulist tähendust õppejõu professionaalsusele, siis pannakse alus õppejõu identiteedi kujunemisele, võetakse omaks või vastandutakse kõrgkoolis valitsevate väärtuste ja traditsioonidega. Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida algajate õppejõudude kohanemist õppejõutööga, nende õpetamisarusaamu ja õpetamisarusaamade avaldumist õpetamispraktikas ning selgitada, kuidas õppejõud õpivad õpetamisoskusi ja mida tähendab õppejõuks olemine. Uurimuse tulemused näitasid, et algajat õppejõudu kui rühma ei või käsitleda lihtsustatult, nad võivad erineda nii oma identiteedi määratlemise, teadustöösse ja õpetamisse suhestumise ning õpetamisarusaamade poolest, samuti võib olla erinev valmisolek enda arendamiseks. Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad on veel välja kujunemata, mistõttu praktikas alles katsetatakse oma tõekspidamistega kooskõlas olevaid strateegiaid. Õpetamispraktikas juhindutakse peamiselt oma isiklikest õpikogemustest üliõpilasena vastavalt sellele, kas kogemused on kooskõlas isiklike arusaamadega õppimisest ja õpetamisest või mitte. Õpetamisoskuste õppimisel väärtustati mitteformaalseid õppimisvõimalusi. Formaalsetest õppimisvõimalustest kasutati kõige enam õpetamisoskuste koolitusi. Samas osutasid uurimistulemused, et kui koolitusel õpitu rakendamist ei toeta kogukond ja valdkondlik õpetamistraditsioon, on oht pöörduda tagasi traditsioonilise ja turvalisema õpetamise juurde. Algajate õppejõudude õpetamispraktika võib edaspidi arenenda erinevates suundades: õppejõud võib muutuda õpetamiskesksemaks ise¬enda väsimise, üliõpilaste vastuseisu või kogukonna ja valdkondlike traditsioonide survel. Samas võib algaja õppejõud muutuda õppimiskesksemaks, kui tal õnnestub omandada vajalikud oskused ja leida toetav keskkond. Uurimuse tulemused näitasid et algajad õppejõud alles õpivad aru saama, mida tähendab õppejõuks olemine. Enimik välja toodud probleemidest olid seotud samaaegselt erinevates rollides olemisega (üliõpilane ja õppejõud): kolleegid ei võta tõsiselt, väike vanusevahe üliõpilastega teeb keeruliseks piiride paika panemise ja üliõpilastega suhtlemise. Probleemide lahenemist suhetes kolleegidega loodeti doktorikraadi kaitsmisest, üliõpilastega seotud probleemides aga kogemuste kasvamisest. Uurimuse tulemused osutasid, et enamik uurimuses osalenuid soovib hästi õpetada ning jätkata akadeemilist karjääri kõrgkoolides. Samas oli ka õppejõude, kes olid oma tuleviku suhtes ebakindlad. Kahtluste põhjustena toodi välja vähest tagasisidet tööle, juhtkonna ja kolleegide vähest huvi algaja õppejõu tulevikuväljavaadete suhtes, väljakutseid praktikuna väljaspool kõrgkooli ja motivatsioonipuudust pikemaks ajaks end õppejõutööga siduda. Algajate õppejõudude erinevuste mõistmine võimaldab kõrgkoolidel luua tugisüsteeme, mis arvestavad õppejõudude erinevate vajaduste ja õppimisviisidega õpetamisoskuste õppimisel.
Regulatory role of L-type pyruvate kinase N-terminal domain
(2013-11-05) Faustova, Ilona
Püruvaat on oluline metabolismi substraat ja seetõttu on püruvaadi kinaaside aktiivsuse regulatsioon oluline raku energia- ja süsinikuvoogude suunamise seisukohast. Maksas, kus samaaegselt toimivad need mõlemad metabolismi rajad, esineb koe-spetsiifiline püruvaadi kinaaas (L-PK), mis on aktiveeritud homotroopselt selle ensüümi substraadi fosfoenoolpüruvaadi (PEP) poolt ning heterotroopselt fruktoos-1,6-bisfosfaadi (FBP) poolt. Samas on need mõlemad efektid omakorda reguleeritud selle ensüümi N-terminaalse domeeni fosforüleerimise kaudu. Käesolevas töös uuriti selle regulatoorse fosforüleerimise nähtuse tagamaid, kasutades selleks klassikalisi valgukeemia meetodeid ning keemilise kineetika rakendusi koos ligandide seostumise modelleerimisega arvutil. Töö tulemused näitasid, et mitte-fosforüülitud L-PK poolt katalüüsitud reaktsioon on PEP korral iseloomustatud tavalise hüperboolse Michelis-Menteni reaktsioonikiiruse võrrandiga (KPEP = 0.11 mM). Samas lülitas cAMP-sõltuva proteiinkinaasi poolt katalüüsitud valgu fosforüülimine sisse L-PK kooperatiivsuse PEP suhtes ning ka selle ensüümi aktiivsuse allosteerilise regulatsiooni. Nii iseloomustas stöhhiomeetriliselt fosforüleeritud ensüümi, kus ühe valgu tetrameerse molekuli kohta esines neli fosfaatrühma, KPEP väärtus 2.2 mM ja Hilli koefitsient n = 2.5. Samuti ilmnes, et kooperatiivsed omadused lülitusid sisse tetrameerse valgu esimese subühiku fosforüleerimisel, kusjuures edasine fosfaatrühmade lisamine ainult moduleeris seda efekti. Samuti leiti, et mitte-fosforüülitud L-PK aktiivsust ei mõjutanud ka allosteeriline aktivaator FBP. Kuna fosforüleeritud L-PK aktiivsus suureneb oluliselt allosteerilise aktivaatori FBP juuresolekul, siis järeldati, et fosforüleerimine toimib ka selle ensüümi allosteerilise regulatsiooni molekulaarse lülitina. Regulatoorne fosforüülimine toimub seriini nr 12 juures, mis asub N-terminaalses valgujärjestuses MEGPAGYLRR10AS12VAQLTQEL20GTAFF. Selle valgujärjestuse rolli selgitamiseks uuriti fosforüülitava seriini ümbruses asuvate aminohapete punktmutatsioonide mõju valgu katalüütilistele omadustele. Muutused olid positsioonides 9, 10 ja 13 ning asenduseks kasutati aminohappeid A, L, Q ja E, mis võimaldas muuta selle domeeni summaarset laengut ja uurida, kas ioonsete rühmade ümberjaotumine ja uute ioonsete rühmade sisseviimine võib imiteerida seriini jäägi fosforüülimise efekti. Ilmnes, et mõned asendused mõjutasid valgu aktiivsust, vähendades selle afiinsust PEP suhtes ning sellega imiteerisid fosforüülimist. Saadud tulemus on kooskülas A. Fentoni ja kaastöötajate poolt pakutud oletusega (Fenton & Tang, 2009; Holyoak et al., 2013), et N-domeen võib seostuda valgumolekuli mingis muus piirkonnas ja selliselt mõjutada substraadi sidumist. Selle sisemolekulaarse kompleksi lõhub aga domeeni fosforüülimine. Samas aga ilmnes tõsiasi, et N-domeeni struktuuri ja kogulaengu muutmine ei indutseeri ensüümi kooperatiivsust PEP suhtes. Lähtudes oletusest, et N-domeen võib tänu oma paindlikkusele toimida valgumolekuli teiste osadega, teostati arvutil modelleerimise teel võimalike sidumiskohtade otsing. Selleks uuriti regulatoorse domeeni fragmendi RRASVA ja selle fosforüülitud analoogi RRAS(Pi)VA seostumist L-PK alaühikuga. Leiti, et RRASVA seostumine võib toimuda ensüümi aktiivtsentri piirkonnas ning see võib tõepoolest olla oluline PEP sidumise seisukohast. Samal ajal toimus fosfopeptiidi sidumine subühiku C-domeenil, kus seostub allosteeriline ligand FBP. Seega võib sisemolekulaarsete komplekside teke tõepoolest nihutada tasakaalu ensüümi aktiivse R-vormi ja vähemaktiivse T-vormi vahel. Samas võib kooperatiivsuse sisselülitamine toimuda fosforüleeritud N-domeeni seostumisel L-PK allosteerilises tsentris. Molekulaarne lülitusmehhanism allosteerilise ja mitte-allosteerilise L-PK vormide vahel, mis põhineb regulatoorse domeeni fosforüülimisel, võib omada olulist tähtsust maksas toimuva glükoosi metabolism mõistmisel.
Teadusandmete avatud juurdepääsuga publitseerimine PlutoF pilve ja eElurikkuse näitel
(2013-11-05) Kõljalg, Urmas
Funder mandates and Open Access realities
(2013-11-05) Meltsas, Marika
Dokumendihalduse vaade avatud andmetele ja juurdepääsule
(2013-11-05) Berendsen, Veiko;
Development of Open Access policy of the University of Jyväskylä
(2013-11-05) Olsbo, Pekka
Open Access policy @ University of Minho: incentive and mandate
(2013-11-05) Saraiva, Ricardo
Occupational and income mobility during post-socialist transformation of 1991–2004 in Estonia
(2013-11-06) Roots, Ave
Endisi sotsialismibloki riike, kus on viimase 20 aasta jooksul toimunud väga kiired ühiskondlikud muutused, nähakse sageli kui loomulikku eksperimenti ja seetõttu on nende ühiskondade uurimine köitnud paljude sotsiaalteadlaste huvi. Üks võimalus ühiskonnas toimunud muutuste uurimiseks on teha seda sotsiaalse mobiilsuse uurimise kaudu. Antud doktoritöö võtab vaatluse alla siirdeperioodi etapid 1991-1997 ja 1997-2004 Eestis. Siirde algus on eriline periood, sel ajal olid teistsugused võimalused võrreldes varasema või hilisema ajaga. Esimest perioodi iseloomustasid paremad võimalused kõrgematele positsioonidele jõudmiseks ka keskmistest kihtidest pärit (ema ameti järgi) meeste jaoks. Esimesel perioodil on kõigil meestel, kellel on valgekraedest emad (juhid, professionaalid või madalamates kihtides olevad valgekraed) suurem tõenäosus olla juht võrreldes töölisemade poegadega; samas kui naistel on sellel perioodil juhiks olemiseks suurem tõenäosus vaid siis, kui ka nende emad olid juhid. Teisel perioodil liiguvad nii mehed kui ka naised kihtidesse, kus olid nende emad. Samuti on esimene periood justkui erilise tõuke andja nende inimeste jaoks, kes oskavad teha õigel ajal õigeid asju. Näiteks need, kel oli lisatöökoht 1990ndate alguses, on teistest kõrgema sissetulekuga ka teise perioodi lõpus. Õige tegutsemine sõltus sageli inimese soost, meeste ja naiste puhul tagasid jõudmise kõrgematesse kihtidesse erinevad tegevused. Meeste puhul olid tipukihtidesse jõudmisel olulised isikuomadused ja aktiivne tegutsemine esimesel perioodil; samas kui naiste puhul tõi selles osas edu just erialaste teadmiste täiendamine ja kaasajastamine siirdeperioodi alguses. Seega võiks öelda, et mehed ja naised pidid kasutama erinevaid strateegiaid, et jõuda välja sarnasesse kohta ühiskondlikus struktuuris: naiste puhul tõi edu haridusse panustamine, meeste puhul aktiivne tegutsemine tööturul.
Avatud juurdepääsust teadustöö andmetele
(2013-11-07) Muuli, Viktor
Novembris püsib septembri ilm. Pärnu
(Postimees, 2013-11-09) Kallis, A.
The role of DNA methylation in the development of cocaine-induced behavioural sensitisation
(2013-11-11) Anier, Kaili
Ravimsõltuvust iseloomustab vastupandamatu tung tarbida psühhotroopseid aineid hoolimata sellega kaasuvatest tõsistest kõrvaltoimetest. Uuringud on näidanud, et ravimsõltuvus kujuneb välja järk-järgult ja sõltuvusega seotud neurobioloogilised muutused võivad jääda püsima ka pärast psühhotroopsete ainete tarvitamise lõppu. Korduv psühhostimulaatori (nt. kokaiini) manustamine põhjustab katseloomadel suurenenud käitumusliku vastuse. Sellist fenomeni nimetatakse psühhomotoorseks ehk käitumuslikuks sensitisatsiooniks ning see modelleerib adiktiivset käitumist ja psühhostimulaatorite psühhootilisi komplikatsioone inimesel. Kuna käitumuslikule sensitisatsioonile on iseloomulikud püsivad muutused katseloomade käitumises, siis arvatakse, et osaliselt on selle põhjuseks lühi- ja pikaajalised geeniekspressiooni muutused, mis omakorda mõjutavad närviimpulsi ülekannet, sünapsite moodustamist ja närviringide funktsioneerimist. Mitmed uuringud viitavad, et epigeneetilised mehhanismid, eriti geeni promootori piirkonna DNA metüülimine, mille korral liidetakse DNA metüültransferaasi (DNMT) vahendusel metüülrühm tsütosiin-guanosiin (CpG) dinukleotiidsele järjestusele, on seotud pikaajaliste geeniekspressiooni muutustega. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida DNA metüülimise rolli kokaiini poolt põhjustatud käitumusliku sensitisatsiooni kujunemises hiirtel ja rottidel. Töö tulemused näitasid, et kokaiini manustamine suurendas dünaamiliselt Dnmt3a ja Dnmt3b ekspressiooni täiskasvanud hiirte naalduvas tuumas (nucleus accumbens) ja hipokampuses; põhjustas valitud markergeenide promootori piirkonnas nii DNA metüülimist kui ka demetüülimist ning DNMT inhibiitori, zebulariini, manustamine normaliseeris hüpermetüülitud geeni transkriptsiooni täiskasvanud hiirte naalduvas tuumas ja pidurdas käitumusliku sensitisatsiooni teket. Samuti leidsime, et keskkonnategurid, nagu metüülrühma doonor S-adenosüülmetioniin (SAM) ja varajases elueas kogetud stress, võivad DNA metüülimise kaudu soodustada psühhostimulaatoritest tingitud ravimsõltuvuse teket nii hiirtel kui ka rottidel.
The relationships between farmland birds, land use and landscape structure in Northern Europe
(2013-11-11) Marja, Riho
Põllulindude ja põllumajanduse seosed on tänini väga aktuaalsed, kuna suleliste arv on Euroopas dramaatiliselt vähenenud. Näiteks on viimase 30 aastaga Euroopas välja surnud 300 miljonit põllulindu. Teema tähtsusest tingituna käsitles doktoritöö lindude seoseid põllumajandusmaastiku elementide ja põllukultuuridega. Pikaaegsed tehtud uuringud aastatest 2002–2011 hõlmasid nii Eestit, teisi Balti riike, Soomet kui ka Venemaad. Tulemused näitasid, et põllumajandusmaastiku struktuur omab väga olulist tähtsust linnurohkuse seisukohalt: mida rikkalikum on maastikumuster (põllukultuuride rohkus ja maastikuelementide rikkus), seda rohkem on seal ka linde. Doktoritöös keskenduti maastikuelementidest peamiselt kuivenduskraavidele ja nende servadele, sest need on olulised pesitsus- ja varjekohad ning toitumispaigad. Kahe tavalise põllulinnu, põldlõokese ja sookiuru arvukus kasvas märgatavalt kuivenduskraavidega põldudel. Drenaažkuivendusega põldudel oli nende liikide arvukus seevastu stabiilne. Seega osutuvad inimloodud maastikuelemendid põllumajandusmaastikus olulisteks elupaikadeks ning neid elemente ei tohiks kindlasti maastikest drenaakuivenduse käigus eemaldada. Selle uurimistöö tulemused näitavad selgelt, et drenaažkuivendust tuleks kombineerida kraavkuivendusega. Põllukultuuride analüüs viitas omakorda, et kõige kõrgemad lindude liigirikkuse ja rohkuse näitajad leiti kasutusest väljajäänud (söötis) põldudel, karjamaadel ja mitmeliigilistel rohumaadel. Oluliselt madalamad liigirikkuse ja mitmekesisuse näitajad ilmnesid juurvilja- ning teraviljapõldudel. Huvitavaks tulemuseks oli see, et nii liigirikkus, isendite rohkus kui ka mitmete liikide arvukuse muutus sõltus nii põllutüübist (karjamaa, söötis maa, teraviljapõld) kui ka pesitsusajast. Seega on põllukultuuride mitmekesisus ääretult oluline, kuna linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate põllukultuuridega põlde.
Geological sources and hydrochemistry of fluoride and boron in Silurian-Ordovician aquifer system
(2013-11-12) Uppin, Marge
Eesti põhjavees esinevatest keemilistest elementidest võib inimorganismi kõige enam kahjustavateks pidada fluori ja boori, mille looduslikud sisaldused ületavad paljudes puurkaevudes joogiveele kehtestatud piirkontsentratsioone. Fluori defitsiidi korral tarbitavas joogivees (alla 0.5 mg/l) on soodustatud hambakaariese teke ja areng, liigse sisalduse korral (üle 1.5 mg/l) avaldub fluori toksiline toime hamba- ja skeletifluoroosina. Kõrge boorisisaldusega (üle 1.0 mg/l) joogivee tarbimine põhjustab reproduktsioonisüsteemi häireid ja loote kehakaalu mahajäämust, aga ka ainevahetushäireid ja soolepõletikke. Käesolev doktoritöö uurib fluoriidide ja boori levikut, hüdrokeemiat ning võimalikke looduslikke allikaid Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis. Kõrgenenud fluoriidide (kuni 6.1 mg/l) ja boori (kuni 2.1 mg/l) sisaldused on iseloomulikud peamiselt aluselisele HCO3–Cl–Na–Mg–Ca-tüüpi madala Ca2+ sisaldusega põhjaveele, mis levib veekompleksi sügavamates osades ja Lääne-Eestis. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest ning vulkaanilise tuha – K-bentoniidi - vahekihtidest. Valdav osa fluori ja boori on sedimentatsiooni käigus setetesse kuhjunud ning allunud hilisematele geokeemilistele protsessidele, sattudes põhjavette peamiselt veekompleksi moodustavate kivimite leostumisel. Siluri ja Ordoviitsiumi ladestute lubjakivid ja dolomiidid sisaldavad fluori ligikaudu 100–500 mg/kg ja boori 5–20 mg/kg, kusjuures nende elementide kontsentratsioonid kivimis tõusevad vastavalt savisisalduse kasvule, ulatudes merglites vastavalt 500–1000 mg/kg ja 30–150 mg/kg. K-bentoniidi kihtides esineb fluori 400–4500 mg/kg ning boori 50–1000 mg/kg. Seega võib eeldada, et fluori ja boori leostub põhjavette peamiselt savikatest karbonaatsetest kivimitest - merglitest ja domeriitidest, aga ka K-bentoniidi kihtidest. Selgitamaks fluori ja boori geoloogilisi allikaid põhjavees viidi läbi laboratoorsed leostuskatsed, mille tulemused näitavad selgelt, et mõlemat elementi leostub vette tunduvalt rohkem savikamast materjalist. Järelikult on savikate kivimite ja põhjavee kontaktil toimuvad adsorptsiooninähtused ja ioonvahetus protsessideks, mis reguleerivad põhjavee fluoriidide ja boori sisaldust ning hüdrokeemiliselt sobivate tingimuste olemasolul nimetatud elementide kõrge sisaldusega anomaalia väljakujunemist Lääne-Eestis.
Regime support in European democracies
(2013-11-12) Lühiste, Kadri
Käesoleva dissertatsiooni eesmärk on uurida kodanike toetust poliitilisele režiimile Euroopa riikides ja täiustada meie teadmisi seda mõjutavatest tegu¬ritest. Dissertatsioon koosneb kolmest eelretsenseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjas avaldatud publikatsioonist: I Lühiste, Kadri (2006). ‘Explaining trust in political institutions: Some illustrations from the Baltic states’, Communist and Post-Communist Studies, 39 (4), lk. 475–496; II Lühiste, Kadri (2008a). ‘Support for Strongman Rule in Ethnically Divided Societies: Evidence from Estonia and Latvia’, Democratization, 15 (2), lk. 297–320; III Lühiste, Kadri (2013). ‘Social Protection and Satisfaction with Democracy: a Multilevel Analysis’, Political Studies, forthcoming, DOI: 10.1111/1467-9248.12080 Dissertatsiooni peamised uurimisküsimused on järgmised: I Millised tegurid mõjutavad kodanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes post-kommunistlikes ja mitmerahvuselistes demokraatiates? II Millised tegurid mõjutavad autoritaarsete alternatiivide eelistusi uutes ja etniliselt heterogeensetes demokraatiates? Kas ja kuidas erinevad autoritaarsuse eelistamist mõjutavad tegurid rahvusrühmiti? III Kas ja kuidas mõjutab sotsiaalse kaitse ulatus ja tase kodanike rahul¬oluga demokraatia toimimisega Euroopa heaoluriikides?
Energiaallikas kivisüsi
(Tartu Ülikool, 2013-11-12) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt kirjeldab söe tekkimist ja omadusi; annab ülevaate söe leiukohtadest ja kasutamisviisidest; selgitab söe koostist ning kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale; analüüsib söe kütteväärtust; toob välja söe kasutamise eelised ja puudused; sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Mobile phone based data in human travel behaviour studies: New insights from a longitudinal perspective
(2013-11-12) Järv, Olle
Kaasaja ühiskonda iseloomustab inimeste järjest suurenev mobiilsus. Inimeste liikuvus on edukuse ja innovatsiooni aluseks, aga sellega kaasnevad ka transpordi- ja keskkonnaprobleemid. Seetõttu on inimeste reisikäitumise uurimine ühiskonnale väga oluline teema. Seni on inimese reisikäitumist uuritud põhjalikult küsitlusuuringute ja reisipäevikute alusel, kuid hõlmates vaid lühiajalist uurimisperioodi (1–3 päeva). Mobiilsuse kasvule lisaks muutuvad reisikäitumise mustrid varasemast keerukamateks ja aeg-ruumiliselt paindlikumateks, mistõttu on järjest olulisem uurida reisikäitumist pikematel perioodidel. Üks võimalus inimeste liikumist pikemalt uurida on kasutada mobiilpositsioneerimist, mis võimaldab koguda kuluefektiivselt inimese digitaalset jäljerida pika ajaperioodi kohta. Käesolev doktoritöö selgitab, kuidas mobiiltelefonide andmed aitavad paremini aru saada inimese reisikäitumisest. Esiteks pakub doktoritöö välja kontseptsiooni inimese ruumilise käitumise tuvastamiseks mobiilitelefonide kõnelogiandmete põhjal ja metoodika selle mõõtmiseks. Teiseks täiendab doktoritöö praeguseid teadmiseid inimese reisikäitumisest, hinnates inimese ruumikasutuse parameetreid (tegevuskohtade arv ja tegevusruumi ulatus) ning nende varieeruvust igapäevase, kuise ja aastase ajaperioodi lõikes. Tulemused näitavad, et inimese tegevusruumi parameetrid sõltuvad eelkõige inimese enda valikutest, väliskeskkonna (sh sesoonsus) mõju varieeruvusele on vähene. Selgitati välja ka mobiilpositsioneerimise andmete eripärast tulenevad metodoloogilised kitsakohad, mida on oluline arvestada valimi koostamisel ja ruumikasutuse mõõtmisel. Kolmandaks teostati doktoritöös kolm juhtumiuuringut, et tõestada arendatud metoodika rakendamise kasulikkust erinevate ühiskonnanähtuste uurimisel. Tuvastati, et metoodikaga saab usaldusväärselt hinnata (riigi) rahvastiku paiknemist omavalitsuse tasandil. Samuti selgitati välja, kes põhjustavad tipptunni liikluse teatud teelõigul, hinnates seal liikuvate inimeste koosseisu ja liikumiste geograafilist jagunemist. Viimasena uuriti segregatsiooni uudsel, inimese tegevusruumi põhisel lähenemisel ning tuvastati, et kahe keelegrupi vahel on selged erisused reisikäitumise ruumilises mõõtmes. Autor väidab doktoritöö tulemuste põhjal, et (i) mobiiltelefonide kõnelogiandmed on väärtuslik täiendus traditsioonilisele inimese reisikäitumise ruumilise mõõtme uurimisele; (ii) arendatud metoodika pakub uusi teadmisi inimese reisikäitumise kohta tulenevalt võimalusest uurida senisest pikemaid vaatlusperioode; (iii) väljatöötatud metoodika võimaldab saada täiendavaid teadmisi ühiskonnaprotsessidest, mida traditsiooniliste andmekogumismeetoditega on keeruline tuvastada.