Sirvi Kuupäev , alustades "2014-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-05) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Autoimmune Regulator protein interaction with DNA-dependent protein kinase and its role in apoptosis
(2014-05-05) Liiv, Ingrid
AIRE valk on transkriptsioonifaktor, mis reguleerib koespetsiifiliste autoantigeenide ekspressioone. AIRE geeni mutatsiooni tulemusena tekib autoimmuunne polüendokrinopaatia (APECED), mis on pärilik retsessiivne immuunsüsteemi haigus. Seda haigust iseloomustab immuuntolerantsuse häire organismi enda antigeenide suhtes, kus peamiselt on kahjustunud endokriinorganid autoreaktiivsete T ja B rakkude reaktsioonide tõttu. Monogeense etioloogia tõttu on APECED-i patogenees olnud organ-spetsiifiliste autoimmuunhaiguste uuringute mudeliks. AIRE valku toodetakse peamiselt tüümuses, kuid ka perifeersetes immuunorganites, põrnas, lümfisõlmedes ja loote maksas. Tüümuses toodavad AIRE-t spetsiifilised medulla epiteeli ja monotsüütidest pärinevad dendriitrakud, mis esitlevad autoantigeene T rakkudele negatiivse selektsiooni käigus. Vastav protsess on vajalik autoreaktiivsete T rakkude ellimineerimiseks ning organismi tsentraalse immuuntolerantsuse kujunemiseks. AIRE mutatsioonide korral valgu funktsionaalne aktiivsus kaob, mistõttu ei toimu piisaval määral koespetsiifilist geeniekspressiooni ega vastavate autoantigeenide esitlemist arenevatele T rakkudele. Seetõttu küpsevad tüümuses autoreaktiivsed T rakud, mis viib haiguse tekkele. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida AIRE valgu funktsioone molekulaarsel tasemel. Selleks kasutati valkude biokeemia ja rakukultuuri meetodeid ning rakkude/kudede analüüsiks immuunfluorestsents mikroskoopiat. Me leidsime esmakordselt, et AIRE-ga interakteerub DNA-sõltuv proteiinkinaas (DNA-PK), Ku70 ja Ku80 valkkompleks. Me tuvastasime, et DNA-PK fosforüleerib AIRE-t treoniin 68 ja seriin 156 positsioonidel, mis osutusid olulisteks valgu bioloogiliseks funktsiooniks, transkriptsiooni aktivatsiooniks. Me uurisime haigust põhjustavate AIRE valgu mutantide transkriptsioonilist aktiivsust AIRE-sõltuvate koespetsiifiliste geenide (involukriin, S100A8) promootoritel ning varem mudelina kasutatud interferoon-beeta geeni promootorit. Me leidsime, et enamus, kuid mitte kõik AIRE HSR (homogeneously staining region) domääni mutatsioonid inaktiveerisid valgu transkriptsoonilist aktiivsust. Samuti üldine transkriptsiooni aktivatsiooni valk CBP ei suutnud aktiveerida transkriptsiooniliselt inaktiivseid HSR domääni mutante. Lisaks me leidsime seose HSR domääni mutantide transkriptsioonilise aktiivsuse ja valgu struktuuri vahel. Me avastasime esmakordselt, et AIRE HSR domään omab CARD (caspase recruitment domain) struktuuri, mis on omane programmeeritud rakusurma ehk apoptoosiga ja põletikuga seotud valkudele. Me leidsime, et AIRE HSR/CARD domään põhjustab rakkudes apoptoosi. Me kirjeldasime esmakordselt, et AIRE-ga indutseeritud apotoosi korral translokeerub GAPDH valk tsütoplasmast tuuma. Seda leidu me detekteerisime kahes epiteeli rakuliinis, kuid ka inimese tüümuses, AIRE-positiivsetes medullaarsetes epiteelirakkudes. Kokkuvõttes, meie uuringud avardasid teadmisi AIRE valgu funktsiooni ja struktuuri kohta, mis on olulised autoimmuunhaiguste molekulaarsete mehhanismide mõistmiseks.
Leg muscle function in relation to gait and standing balance following total knee arthroplasty in women
(2014-05-05) Vahtrik, Doris
Põlveliigese osteoartroos on degeneratiivne liigeshaigus, mis progresseeruvalt põhjustab liigese funktsioonilangust koos kehalise aktiivsuse ja elukvaliteedi langusega. Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, raske füüsiline töö, varasem põlveliigese vigastus, naissugu, aga ka madal haridustase. Valu ja põlveliigese liikuvuse vähenemist, lihastoonuse tõusu, püstiasendi tasakaalu- ja kõnnimustrihäireid võivad põhjustada ebaõige liigesteljelisus, mis omakorda on seotud liigest ümbritsevate lihaste jõu languse ja lihaste pikkuse häirega. Eestis teostatakse ligikaudu 3000 alajäseme liigeste endoproteesimist aastas- operatsiooni, mida rakendatakse osteoartroosi lõpp-staadiumi ravis. Vaatamata sellele, et põlveliigese endoproteesimisel on valdavalt positiivsed tagajärjed põlvevalu vähenemise ning alajäseme funktsionaalsuse taastumise näol, taastub alajäsemete lihaste jõud ning kehaline aktiivsus harva haiguseelsele tasemele. On leitud, et põlveliigese osteoartroosiga patsientide halb tasakaal on tingitud proprioretseptiivsest defitsiidist, lihasjõu langusest ja põlvevalust. Osteoartroosiga patsientide kõnni ajalis-ruumilised näitajad erinevad võrreldes tervete vaatlusalustega. Töö eesmärk oli selgitada alajäsemete lihaste funktsionaalse seisundi, kõnniparameetrite ning seismistasakaalu näitajate vahelised seosed põlveliigese osteoartroosiga naispatsientidel enne ja pärast endoproteesimist. Uuringu tulemused näitasid, et põlveliigese endoproteesimine ning sellele järgnenud taastumine leevendas oluliselt patsientide põlvevalu ning parandas elukvaliteeti, kuid ei mõjutanud elektristimulatsiooniga esile kutsutud reie nelipealihase üksikkontraktsiooni parameetreid ning lihase kontraktsiooni- ja lõõgastusparameetreid, samuti keha staatilist tasakaalu seistes. Vaatamata sellele, et enne ja pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist on põlveliigese osteoartroosiga naispatsientide reie nelipealihase tahteline maksimaalne ja plahvatuslik jõud haigusest haaratud alajäsemel oluliselt vähenenud, võib väita, et kesknärvisüsteemi aktivatsioon lihastöös ei ole häiritud. Naispatsientide opereeritud alajäseme ajalis-ruumilised parameetrid kõnnil ei erine mitte opereeritud alajäseme samadest näitajatest, kuid võrreldes kontrollgrupiga on opereeritud alajäseme põlveliigesele mõjuv koormus kõnni toeperioodi vertikaalmomendi faasis ning kõnnikiirus oluliselt väiksem. Kolmandal postoperatiivsel kuul nähtus seos alajäseme sirutajalihaste jõu languse ning kõnnil põlveliigesele avalduva suure koormuse vahel. Vaatamata sellele, et patsientide suurem kehamassi indeks tagas väiksema keha survetsentri kõikumise kiiruse keha staatilise tasakaalu hindamisel seistes, on ülekaalulisus faktor, mis vajab tähelepanu uute võimalike liigeskahjustuste ennetamisel. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist eksisteeriv opereeritud alajäseme lihaste oluliselt väiksem jõud võrreldes mitteopereeritud jalaga, nõuab traditsiooniliste rehabilitatsiooniprotokollide kohaselt veelgi intensiivsemat füsioterapeutilist sekkumist. Patsientide teadmised põlveliigese OA-st, selle taastusravist ning tervislikest eluviisidest on väga olulised funktsionaalsete häirete ning raviteenuste vähendamisel.
Erasmus Staff Training Week 2014 in Tartu University
(2014-05-05) Tartu Ülikool
Erasmus Staff Training Week “Digitalization and Social Media” University of Tartu, Estonia 5-9 May 2014
Kontrastiivne ülevaade kõneviisisüsteemist ungari ja eesti kõrvallauses
(2014-05-05) Rüütmaa, Tiina
Väitekiri kaardistab ungari ja eesti kõrvallause kõneviisisüsteemi funktsionaalsed sarnasused ja erinevused sünkroonilisest perspektiivist. Uurimusse on haaratud ka eesti da-infinitiivis predikaadiga kõrvallause kui sagedane kõrvallausetüüp. Klassikaline ungari kõneviisisüsteemi kirjeldus eristatab indikatiivi, konditsionaali ja imperatiivi; tänapäeva eesti grammatikakäsitlus aga indikatiivi, konditsionaali, imperatiivi, jussiivi ja kvotatiivi. Viimaseid kahte kasutatakse siiski suhteliselt harva ja ainult teatud tekstiliikides. Nii ungari kui ka eesti kõneviisisüsteemis on üks tavapärasest laiema funktsiooniskaalaga kõneviis, n.o ungari imperatiiv ja eesti konditsionaal. Kusjuures viimati nimetatud kõneviisidel on mitmeid ühiseid funktsioone: mõlemad võivad vormistada kaudset käsku ja otstarbelause predikaati ning täita subjunktiivi funktsiooni. Eesti kõneviisisüsteemi eripära on võimalus väljendada teate vahendatust kvotatiivi ja jussiivi abil. Uurimismaterjali analüüs kinnitab ungari imperatiivi ja eesti konditsionaali eelnimetatud kattuvaid funktsioone kõrvallauses. Ühiseid funktsioone on ka ungari ja eesti konditsionaalil (irreaalse/hüpoteetilise situatsiooni väljendamine), ungari imperatiivil ning eesti kõrvallause da-infinitiivis predikaadil (kaudse käsu ja otstarbealause predikaadi vormistamine), samuti ungari konditsionaalil ja eesti kõrvallause da-infinitiivis predikaadil (nt teatud tüüpi võrdleva kõrvallause predikaadi vormistamine). Kõik markeeritud kõneviisid võivad olla indikatiivi vasteks, kui ühes keeles antakse mingit modaaltähendust edasi kõneviisi, teises aga modaalsuse muude väljendusvahenditega. Kvotatiivis ja jussiivis predikaadiga kõrvallauseid on uurimismatejalis järelduste tegemiseks liiga vähe. Mõnikord võib põimlausest saada sihtkeeles iseseisev lause. Lähtekeele kõrvallausele vastab sel juhul mingi element iseseisvas lauses. Ungari lähtekeele puhul on see enamasti da-lauselühend, harvem muu infinitiivi- või atribuuttarind; eesti lähtekeele puhul aga alati atribuuttarind.
Tissue perfusion and metabolism during intra-abdominal hypertension
(2014-05-05) Maddison, Liivi
Eestis vajab kõrgeima astme intensiivravi peaaegu 10 000 patsienti aastas. Ligi kolmandikul neist esineb kõhuõõnesisese rõhu tõus, mis võib põhjustada kõhuõõne organite funktsioonihäireid ja on seeläbi seotud suurenenud suremusega. Tõusnud kõhuõõnesisene rõhk jaotatakse nelja-astmelisel skaalal: I 12-15 mmHg, II 16-20 mmHg, III 21-25 mmHg; IV üle 25 mmHg. Halvimal juhul, s.o kõhukoopasisese rõhu tõusul üle 20 mmHg võib kujuneda eluohtlik kõhuõõnesisene kompaartmentsündroom. Sel juhul on ravivõtted tavapraktikas üheselt mõistetavad – kiired ja agressiivsed. I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõusu ravi on aga vastuoluline. Olemasolevad ravisoovitused ei anna täpseid juhiseid selle kohta, kas mõõdukas kõhukoopasisese rõhu tõus vajab kohest ravi. Antud töö eesmärk oli selgitada, kas I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõus põhjustab tavapäraste jälgimismeetoditega mittetuvastatavaid muutusi kudede verevarustuses ja ainevahetuses. Verevarustus- ja ainevahetushäirete ilmnemine oleks oluline argument sündroomi raviks juba selle varajases staadiumis. Verevoolu muutuste hindamiseks kasutasime videomikroskoopi, millega uurisime patsientide keelealust veresoonestikku. Varasemad uuringud on näidanud, et selle piirkonna veresooned käituvad sarnaselt seedetrakti (mao ja soolestiku) veresoonestikuga ning seega peegeldavad keelealuse piirkonna muutused seedetrakti muutusi. Lisaks hindasime mikrodialüüsi metoodika abil ainevahetust kõhusirglihases. 37 haigel tehtud uuringute tulemusena leidsime, et kõhuõõnesisese rõhu tõus ei mõjuta oluliselt keelealuse piikonna verevarustust intensiivravi haigetel, kes on saanud eelnevalt vedelikravi. Küll aga oli keelealune verevarustus halvenenud kirurgilistel haigetel, kes olid plaanilise operatsiooni eelselt söömata-joomata. Kõhu sirglihase ainevahetuse hindamisel selgus, et I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõus põhjustab hapnikuvaeguses tekkivate lõpp-produktide kuhjumist. See peegeldab verevarustuse olulist häiret. Kokkuvõttes rõhutavad töö tulemused, et vaatamata selgelt identifitseeritavate kliiniliste sümptomite puudumisele põhjustab kõhukoopa sisese rõhu mõõdukas tõus juba koekahjustust ja seetõttu ei tohi I ja II astme kõhuõõnesisese rõhu tõusu jätta ravita.
The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
(2014-05-05) Altrov, Rene
Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad. Eesti korpuse teeb teiste kõneemotsioonikorpuste seas ainulaadseks asjaolu, et lausete emotsioon on märgendatud selle järgi, kas emotsiooni kannab lause heli või mõjutab emotsiooni äratundmist häälest lause verbaalne sisu. Selline jaotus teeb võimalikuks emotsioonide uurimise nii kõnes kui kirjas. Eesti emotsionaalse kõne korpus on üks väheseid esilekutsutud mõõdukalt väljendunud emotsioone sisaldavaid kõnekorpusi, mis on dokumenteeritud, avalikult ja tasuta kättesaadav. Korpuse jaoks on salvestatud n-ö tavalise inimese etteloetud tekstid, kellele ei ole öeldud, millise emotsiooniga tuleb tekste lugeda. Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpuses olevate lausete emotsioonid on määranud kuulajad testidega, on töös olulised emotsioonide tajuga seotud küsimused. Väitekirja raames on leidnud kinnitust, et kuulajad suudavad hästi ära tunda mõõdukalt väljendatud emotsioone mitteprofessionaalse lugeja häälest. Uurimistulemused toetavad otsust valida Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsiooni määrajateks üle 30-aastased eesti keelt emakeelena rääkivad täiskasvanud eestlased, kuna nad suudavad noortest paremini dekodeerida sõnumi emotsiooni. Samuti näitasid tulemused, et emotsioonidest arusaamine on kultuurisõltlik Uurimistulemused ei kinnitanud empaatia olulist rolli emotsioonide tuvastamisel häälest, küll aga näitasid meeste ja naiste erinevust emotsioonide tuvastamisel. Korpus on niisugusena, nagu ta teoreetiliselt kavandati olemas ja sisaldab praegu ühe naishääle lauseid, mis on klassifitseeritud vihaks, rõõmuks, kurbuseks ja neutraalsuseks (vt http://peeter.eki.ee:5000). Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpus on kergesti laiendatav, arendatakse seda edasi vastavalt uutele uurimissuundadele.
The distributional and behavioural effects of Estonian environmental taxes
(2014-05-05) Poltimäe, Helen
Keskkonnamaksude teoreetiliseks põhjenduseks on negatiivsed välismõjud, mis tähendab olukorda, kus üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist üksikisikut või firmat, kellele seda ei kompenseerita ning seetõttu ei kajastu väliskulu ka toote hinnas. Üheks lahenduseks, kuidas välismõju tekitaja teistele tekkivaid kulusid arvestaks, ongi keskkonnamaks, mille suurus peaks võrduma välismõju piirkuluga. Teisalt on aga tegu maksumeetmega, mis võiks väikeste kuludega tekitada võimalikult suurt riigieelarve tulu. Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on mitmeid poliitilisi dokumente, milles rõhutatakse ressursi- ja energiaefektiivse majanduse poole liikumise vajadust. Seda saab teha näiteks ökoloogilise maksureformi abil, mis tähendab keskkonnakahjuliku tegevuse maksustamise suurendamist ning tööjõu maksustamise vähendamist. Seetõttu suureneb tulevikus keskkonnamaksude roll maksupoliitikas. Antud töö eesmärgiks ongi välja selgitada keskkonnamaksude jaotuslikud efektid ja nende võimalik seos käitumuslike efektidega Eesti näitel. Seni on keskkonnamaksude erinevaid mõjusid uuritud eelkõige arenenud riikides, kus nii sissetulekute tase kui ka maksusüsteem on suhteliselt stabiilne. Käesolev töö on tagasivaatav analüüs keskkonnamaksude rakendamisele kiiresti muutuvates majandustingimustes, mis seni teaduskirjanduses erilist tähelepanu pälvinud ei ole. Peamiseks Eesti keskkonnamaksuks majapidamiste jaoks on mootorikütuse aktsiis, mis on Eesti näitel progressiivne ehk mõjutab enam rikkamaid leibkondi. Kuigi elektri ning kodude kütteks kasutatava energia maksustamine on selgelt regressiivne, on sellest tulenev maksukoormus väiksem kui mootorikütuse aktsiisist tulenev koormus. Samas on kaudne mõju suurem madalama sissetulekuga leibkondadele, kuna nad kulutavad proportsionaalselt enam energiaintensiivsetele kaupadele ja teenustele nagu näiteks toit ja eluase. Kokkuvõttes on otsene ja kaudne jaotuslik efekt Eestis siiski progressiivne. Kui aga jätkatakse viimaste aastate trendi, kus suurendatakse oluliselt ka kütteainena kasutava energia maksustamist, siis võib ebavõrdsus suureneda. Mootorikütuse aktsiis ei ole aga kaasa toonud olulist tarbimise langust. Tundub, et pigem on tarbimise vähendamine olnud seotud majanduskriisiga ning sellest tuleneva tööpuuduse suurenemisega. Seega võib mootorikütuse aktsiisi liigitada fiskaalseks maksuks. Kuigi praegune keskkonnamaksude süsteem ebavõrdsust Eestis ei suurenda, ei aita see paraku kaasa ka keskkonnaprobleemide lahendamisele.
Temporal changes in weak natural and artificial soils – influence on geotechnical characteristics
(2014-05-06) Talviste, Peeter
Doktoritöös käsitletakse hilisjääaja viirsavi ja põlevkiviõli tootmisjääkide füüsikalis-mehaanilisi (geotehnilisi) omadusi. Nende pinnaste eripäraks on, et skeletiks olev mineraalaines (pinnaseosakesed) moodustavad mahuliselt vaid ca 1/3 pinnase ruumalast ning 2/3 moodustab osakeste vaheline tühi ruum ehk pooriruum. Settimisjärgse koheva pinnaseskeleti säilimine on olnud võimalik vaid tänu pinnaseosakeste vahel moodustunud tsementeerivatele sidemetele. Aja jooksul, keskkonnatingimuste muutudes, võivad need sidemed hävida. Tsementeerivad sidemed mitte ainult ei toeta koheva struktuuri säilimist vaid on olulised ka pinnase nihketugevuse ühe komponendina. Sidemete hävimisel pinnase tugevus väheneb, mis võib viia maalihkeni jõeorus või jäätmehoidla nõlval. Seetõttu on tsementeerivate sidemete ja neid lõhkuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tundmine äärmiselt oluline nii jõeorgude kui jäätmehoidlate nõlvade pikaajalise stabiilsuse hindamisel. Uurimistöö eesmärgiks oli Lääne-Eesti viirsavi ja põlevkiviõli tootmisjääkide geotehniliste omaduste süstematiseerimine ja neid omadusi määravate tsementatsiooniliste sidemete olemuse ning elutsükli analüüs pinnase- või mäemassiivis toimuvate keskkonnatingimuste muutudes.
Jürikuu ilm kippus aprillitama
(Maaleht, 2014-05-08) Kallis, A.
Chronology of the Weichselian Glaciation in the southeastern sector of the Scandinavian Ice Sheet
(2014-05-09) Lasberg, Katrin
Doktoritöö uurib Weichseli jäätumise ajalist kulgu, liustiku maksimaalse leviku ulatust ja liustiku pealetungi ja taandumise dünaamikat Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Uuringuala hõlmab Skandinaavia jäätumise kagusektorit Läänemerest kuni viimase jäätumise maksimaalse leviku piirini. See ala on Weichseli jäätumise jooksul mitmeid kordi allunud liustike tegevusele. Varasemate liustike ajalis-ruumilise dünaamika välja selgitamine on oluline, et ennustada praegu eksisteerivate liustike reageerimist järjest soojenevale kliimale. Varasemate liustike dünaamikat saab välja selgitada kronoloogiliste uuringute abil, mis on ka käesolev doktoritöö teemaks. Teadmised Weichseli jäätumise ajalis-ruumilise kulgemise kohta Ida-Euroopa tasandikul on vaatamata mitmekülgsetele uuringutele väga lünklikud ja olemasolevad andmed jäätumisala lõikes ebaühtlased. Eriti puudulik info on varasemate Vara- ja Kesk-Weichseli jäätumise kohta, kuna sellele järgnenud Hilis-Weichseli liustik on varasemaid setteid ja pinnavorme oluliselt ümber kujundanud või hoopis erodeerinud. Seetõttu on varasemate jäätumiste setteid Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopast leitud vaid üksikutest kohtadest. Viimase, Hilis-Weichseli jäätumise kohta on andmeid rohkem, kuid siiani on ebaselge liustiku saabumise aeg uuringualale ja laienemine maksimaalse leviku piirile. Samuti on viimase liustiku taandumise käik olnud põnevate diskussioonide teemaks. Doktoritöö eesmärgiks on koondada ja kriitiliselt analüüsida Weichseli jäätumise liustike dünaamikat iseloomustavat kronoloogilist andmestikku Ida-Euroopa tasandiku lääneosas. Detailsemad andmed esitatakse viimasele jäätumisele eelnenud jäävaba perioodi kestvuse kohta uuringualal; hinnatakse viimase Weichseli liustiku pealetungi ja selle maksimaalse leviku ajalist kestvust; esitatakse viimase jäätumise taandumise kronoloogia arvestades andmestiku geograafilise paiknemise ja liustikukeelte dünaamikaga ning diskuteeritakse liustiku pealetungi ja taandumise kiiruse üle
Этимологическое исследование некоторых диалектных названий предметов домашнего обихода
(2014-05-09) Jagintseva, Olga
Käesoleva doktoriväitekirja teema on seotud mitme teadusvaldkonnaga, mistõttu on teoreetiliselt võimalikud selle erinevad käsitlused. Ühe käsitlusviisi kohaselt võib kaasata keelefakte rahvakultuuri rekonstrueerimiseks, teine käsitlusviis lähtuks kulturuloogilistest faktidest varasemate keele olekute fikseerimiseks. Mõlemal lähenemisel on omad positiivsed jooned. Lähtudes keelest ja kasutades võrdlev-ajaloolist meetodit, esineb materjali analüüsis arvatavasti vähem ebatäpsusi ja vigu. Erilist huvi pakuvad murdesõnad, mis on ammu minetanud oma sisevormi. Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed kasutavad taolisi sõnu pööramata neile erilist tähelepanu ega omistamata erilist tähendust. Seetõttu on need ka uurijate tähelepanusfäärist välja jäänud. Vene kodutarvete murdenimetuste etümoloogiat on üsna vähe uuritud. Töös piirdutakse kodutarvete üksikute elementide kirjeldamisega. Analüüsitud on 16 lekseemi. Antud sõnade valik on tingitud nende etümoloogilise «selguse» puudumisest M. Vasmeri etümoloogiasõnaraamatus, kus on olemas ka vastav viide. Huvi objektiks on murdelekseemid, milles ei ole selgeid etümoloogiale viitavaid tunnuseid. Need sõnad esinevad ajaloolistes ja etnograafilistes allikates ning murretes, mõned aga sisalduvad vaid vanavene allikates ning on seega aktiivsest keelekasutusest kadunud. M. Vasmeri sõnaraamatut kasutades on uuritud 16 nimisõna: кукшин, пестер(ь), коморг, кочедык, глёк, тарабарка, борошня, егол, чемеза, паняга, чечень, котуль, балакирь, баклуша, потималка, каганец. Lekseemide päritolu tõestamiseks on kasutatud foneetilist, semantilist, morfoloogilist ja sõnamoodustuseanalüüsi. On ilmne, et keelematerjali uurimisele etümoloogilises aspektis aitavad kaasa etnograafia, folkloori ja ajaloo andmed. Doktoritöös on materjali analüüsimisel kasutatud eelkõige võrdlev-ajaloolist meetodit ja etümoloogilise analüüsi metoodikat. Lisaks sellele on aktuaalne H. Schuchardti välja töötatud uurimissuund «Wörter und Sachen», mis on üles ehitatud vormist lähtuval ja tähendusele ning funktsioonile viival seletusel. Nimetatud uurimissuuna teine eelis seisneb selles, et sõna vaadeldakse lahutamatus seoses selle abil tähistatud esemega. Kolmas antud uurimuse seisukohalt tähtis metodoloogiline koostisosa seisneb slaavi etnolingvistilise traditsiooni järgimises.
A phylogenetic revision of the Chrysis ignita species group (Hymenoptera: Chrysididae) with emphasis on the northern European fauna
(2014-05-09) Soon, Villu
Eluslooduse mitmekesisuse kirjeldamine ja analüüsimine on loodusteaduste vanimaid ja olulisemaid ülesandeid, kuna vaid adekvaatsele teadmisele sellest saab toetuda edasine bioloogia alane uurimistöö või tõhus elurikkuse kaitse. Olgu uurimisteemaks loomade käitumine või taimede levik on tulemuste väärtus väike, kui puudub selgus selles osas millist organismi õigupoolest uuriti – vigu selles vallas esineb sagedamini kui võiks arvata. Kuldherilased on küll kaunid herilastega suguluses olevad putukad, kuid oma väheldase kasvu tõttu ei ole nad pälvinud piisavalt tähelepanu. Enamgi veel, nende liikide uurimine on osutunud keerukaks tänu äravahetamiseni sarnasele välimusele. Kuna senised katsed kuldherilasi klassifitseerida on osutunud vaid osaliselt edukaks võtsin oma doktoritöös kasutusse tunnused, mida nende uurimisel ei ole varem rakendatud. Nimelt kasutan nende süstemaatika, st üksikisendite vaheliste sugulussidemete, kindlaks tegemisel erinevusi isendite pärilikkusaine ehk DNA järjestustes. Kuigi kuldherilased on laia levikuga, keskendun ennekõike Põhja-Euroopa ja vähemal määral Euraasia liikidele. Seda ennekõike huvi tõttu meie loomastiku vastu. Et kindlaks teha nende liigiline koosseis P-Euroopas tuli üle kontrollida senised teadmised piirkonna kuldherilaste kohta ning ühtlasi läbi vaadata muuseumite kogud. Mul õnnestus kindlaks teha ühe raskemini eristatavate kuldherilaste rühma põlvnemine ning eeskätt Põhja-Euroopa osas ka liigiline koosseis. Seejuures ilmnes, et mitmed liigid kas ei olnud varem omaette liikidena määratletud või olid sootuks tuvastamata jäänud. Kasutatav meetod osutus sobilikuks ka muidu raskesti eristatavate liikide tuvastamisel. Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu osas tuli samuti olulisi korrektuure teha. Oli juhuseid, kus varem teatud liigi leidumine piirkonnas osutus veaks, samas kui mõne liigi leidumist sel alal ei olnud tuvastatudki. Minu doktoritöö lahendas mitmed senised probleemid kõige raskemini eristatavate liikide käsitlustes meetodi abil, mida nende putukate süstemaatika uurimisel pole varem kasutatud. Koos Taani, Fennoskandia ja Baltimaade kuldherilaste liigilise koosseisu ülekontrollimise ja kaasajastamisega annab minu doktoritöö hea aluse kuldherilaste edasiseks uurimiseks.
Childhood coeliac disease in Estonia, prevalence in atopic dermatitis and immunological characterisation of coexistence
(2014-05-09) Ress, Krista
Uuringu eesmärgiks oli hinnata lapseea tsöliaakia haigestumust Eestis, levimust atoopilise dermatiidiga lastel ning iseloomustada nende koosesinemise kliinilisi ja immunoloogilisi eripärasid. Nii tsöliaakia kui ka atoopiline dermatiit on ühed sagedasemad lapseea kroonilised haigused, mille tekkes on oluline roll nii geneetilisel eelsoodumusel, immuunsüsteemi häiretel kui ka keskkonna-faktoritel. Tsöliaakia korral põhjustavad teraviljades esinevate valkude poolt vallandatavad autoimmuunreaktsioonid peensoole limaskesta kahjustuse. Pikka aega peeti tsöliaakiat väga harva esinevaks väikelapseea haiguseks, kuid viimastel aastatel on Euroopas tsöliaakiat leitud kuni 3%-l rahvastikust. Tsöliaakia levimuse hindamiseks Eestis teostati sõeluuringud 1160-l juhuslikult valitud Eesti koolilapsel ning leiti, et tsöliaakiat esineb Eestis oluliselt sagedamini kui varasemalt arvatud (vähemalt 0.34%). Analüüsides kõiki aastatel 1976-2010 diagnoositud tsöliaakiajuhte Eesti lastel selgus, et antud perioodil on haigestumus tõusnud enam kui 30 korda. Kui uuringu algaastail diagnoositi tsöliaakia vaid alla kaheaastastel tüüpiliste kaebustega lastel, siis perioodil 2006-2010 diagnoositi enamus juhte atüüpiliste kaebustega või hoopis kaebusteta üle viie aastastel lastel. Tsöliaakia võib esineda koos ligi 100 erineva haigusega, sagedamini erinevate immuunsüsteemi haigustega, sealhulgas allergiahaigustega. Võrreldes 351 atoopilise dermatiidiga last eelnevalt uuritud koolilastega, esineb tsöliaakiat atoopilise dermatiidiga lastel üle nelja korra sagedamini (1.4%). Seejuures pooltel diagnoositud lastest ei esinenud vaatamata väljendunud soolekahjustusele tsöliaakiale viitavaid kaebusi. Seetõttu tuleks peensoole limaskesta kahjustusest tulenevate tüsistuste vältimiseks kaaluda atoopilise dermatiidi lisamist tsöliaakia riskigruppide hulka. Lisaks leidsime atoopilise dermatiidiga lastel tuumavastaseid autoantikehi veidi kõrgemas tiitris ja nooremas eas kui kontrollgrupis, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Kuna aga autoantikehad ilmuvad sageli aastaid enne autoimmuunhaiguse väljakujunemist, tuleks raskekululise atoopilise dermatiidiga patsiente uurida nende antikehade suhtes ning antikeha-positiivseid isikuid jälgida regulaarselt võimaliku autoimmuunhaiguse väljakujunemise suhtes.
Electroencephalographic insights into affective attention
(2014-05-09) Uusberg, Andero
Miks ilus inimene rahvasummas silma jääb? Või ka kauguses kostuv pidurikrigin liiklusmürast üle kostab? Tartu Ülikoolis valminud doktoritöö kohaselt võib põhjuseks olla emotsionaalse informatsiooni kiirendatud töötlus. Aju on varustatud tähelepanumehhanismidega, mis valivad meeleorganite vahendatud infotulvast välja kõige olulisema teabe. Näiteks tahtlik tähelepanu aitab keskenduda käesolevale ning tahtmatu tähelepanu märgata ootamatusi. Neile sekundeerib ka kolmas süsteem, mis tõstab esile emotsionaalse tähendusega infot. Just afektiivne tähelepanu viib fookuse potentsiaalsetele hüvedele nagu kaunis kaaslane ja ohtudele nagu liiklusõnnetus. Seni on aga lahendamata küsimus, mis täpselt toimub ajus siis, kui erinevad tähelepanusüsteemid omavahel konkureerivad. Näiteks kui veebiuudise lugeja silm haarab ühtaegu nii pooleliolevat teksti kui mahlakat kõmupealkirja külgribal. Mõnikord jääb võitjaks emotsionaalne tähelepanu ning kõmulugu saab oodatud kliki. Teinekord suudab aga tahtlik tähelepanu ebaolulise ahvatluse kõrvale tõrjuda ja loo lugemine võib jätkuda. Oma doktoritöös uuris Andero Uusberg lähemalt võimalust, et tähelepanulises võistluses toimub esimese sekundikolmandiku jooksul liidritevahetus. Emotsionaalne tähelepanu reageerib stardis kiiremini, kuid umbes 350 ms järel on tahtlik süsteem seisu viigistanud ning aju fookust juhitakse edaspidi koostöös. Mitmed selle mõttemudeli ennustused leidsid kinnitust emotsionaalse sisuga fotode vaatamise ajal mõõdetud aju elektrilise aktiivsuse analüüsimisel. Üldisemalt aitab tähelepanusüsteemide erinev stardikiirus seletada, miks tegelikkuses ohutud stiimulid nagu kauge pidurikrigin kipuvad siiski tähelepanu haarama – kulub hetk, ette kui konteksti arvestav tahtlik tähelepanu jõuab korrigeerida primitiivsema emotsionaalse süsteemi esialgset valikut. Doktoritööst leiab ka vihjeid igapäevaseks emotsioonide reguleerimiseks. Ebameeldiva raviprotseduuri või muu ärevust tekitava olukorraga toimetulemiseks soovitatakse vahel mõelda millestki muust. Uusbergi uurimistöö näitas aga, et selline strateegia on suurema tõenäosusega edukas siis, kui mõte juhitakse millelegi piisavalt keerukale. Näiteks kui katseisikutel paluti võimalikult detailirohkelt kujutleda jalutamist kodulinnas, vähenes samal ajal esitletud emotsionaalsete piltide sisusse süvemine ning neile reageerimise intensiivsus. Kui ülesandeks oli aga keskenduda emotsionaalsete piltide neutraalsetele omadustele, vähenes afektiivne tähelepanu vaid mõnevõrra.
Prenatal screening strategies, long-term outcome of children with marked changes in maternal screening tests and the most common syndromic heart anomalies in Estonia
(2014-05-12) Muru, Kai
Sünnieelsete sõeluuringute eesmärgiks on hinnata riski kromosoomihaigusega lapse sünniks ning nad on üheks rasedate jälgimise kindlaks osaks. Samas ei ole määratavad markerid spetsiifilised kromosoomihaigustele, vaid muutused markerites võivad anda lisaks viidet raseduse halvale prognoosile ja/või loote pärilikule haigusele. Kõige sagedasem kaasasündinud arengurike on südamerike (KSSR), esinemissagedusega 3-13/1000 sünni kohta. Tavaliselt on KSSR isoleeritud arengurike, kuid 1-4,6% juhtudel on KSSR geneetilise sündroomi üheks sümptomiks. Töö eesmärkideks oli juurutada Eestis I trimestri sõeluuring, hinnata kontingent skriiningu strateegia efektiivsust, uurida kas sünnieelsetel sõeluuringute markerites esinevad märgatavad muutused annavad kõrgema riski kaasasündinud või geneetilise patoloogia esinemiseks või arenguprobleemideks lapse 2 aasta vanuses ning kirjeldada harvaesinevaid geneetilisi sündroome, mille üheks sümptoomiks on KSSR. Eestis alustati kontingent skriininguga 2006 aastal, mis vähendas oluliselt vajadust pakkuda naistele II trimestri seerumskriiningut, samas tõusis skriiningu avastamismäär (88,3%) ning vähenes vale positiivsuse määr (3,4%). Kõrge riskiga naistele pakuti varem sünnieelset diagnostikat ning madala riskigrupi naised said varem kindlust, et lisauuringud ei ole vajalikud. Lapsed, kelle emal esines raseduse ajal tehtud sõeluuringutes märgatavaid muutusi, peaks olema sünnijärgselt süvendatud jälgimisel lastearsti juures, sest töö tulemustest lähtuvalt on neil 5,4% tõenäosust omada kaasasündinud arenguriket või geneetilist patoloogiat. Kaasasündinud südamerikete korral diagnoositi kõige sagedamini Noonani sündroom ning haigustpõhjustav muutus leiti PTPN11 geenis 28%-l kliinilise diagnoosiga patsientidel. Noonani sündroom on heterogeenne haigus ning seetõttu tuleks jätkata testimist teiste Noonani sündroomiga seotud geenide osas. Lisaks diagnoositi uuringugrupi lastel teisi KSSR seotud sündroome (nt. LEOPARD sündroom, Holt-Oram sündroom). Antud uuring kinnitas kaasasündinud südamerikke korral geneetiliste uuringute vajalikkust, sest tegemist võib olla mitmeid organsüsteeme haarav haigusega, millest sõltub kliiniline prognoos. Samuti võib olla vajalik ka teisi pereliikmete testimine, et anda perele kordusriski.
Uppfattning av artiklar om finanskrisen publicerade i dagliga tidningar
(Tartu Ülikool, 2014-05-13) Gross, Maarja; Henriksson, Niklas; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
När dagliga tidningarna publicerar ekonomiska artiklar kan man tänka att de artiklarna skulle vara förståeliga för alla. Syftet med denna uppsats är att ta reda på vad svenskarna tycker om ekonomiska artiklars läsbarhet. Detta är gjort med ett frågeformulär för svenskspråkiga informanter. Resultat av undersökningen svarar på följande frågor: *är ekonomiska artiklar svår- eller lättbegripliga? *motsvarar läsarnas intryck av artikeln läsbarhet artikelns LIX-värde?
Ekfraser i "Vente og ikke se" av Tor Ulven
(Tartu Ülikool, 2014-05-13) Feldschmidt, Kati; Mihkelson, Helena; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Tor Ulven er en forfatter som i sine verk alltid spør etter grenser og opererer med absolutte verdier. Han skriver om steinalderen og om framtiden der mennesker ikke finnes mer. Samtidige menneskelige handlinger er sett fra disse ytterste punkter. På samme måte spør han etter menneskets mulighet å forstå det enorme tidsrommet og tolke sin erfaring i forhold til disse konstante. (Vold 2010) I Ulvens tekster er menneskets sansing av verden problematisk. Første spørsmålet er hvordan kan man sanse verden i det hele tatt? Hva er det som man sanser og hva er det man ikke kan sanse? Ulven har ofte skrevet om personer med fysiske problemer som forstyrrer deres opplevelse av verden. (Hartmann 2007: 103) Han skriver om lamme, syke og blinde. Personene sanser sine omgivelser ut fra en posisjon der sansingen selv er en bevisst prosess (Larsen 1999: 64–65). Ulvens tekster er usedvanlig opptatt av det visuelle. Hans beskrivelser av visuelle fenomener er ofte ytterst detaljert, og stor del av hans verk er knyttet til billedkunst (Larsen 1999: 71). Med å henvise til visuelle kunstverk stiller Ulvens tekster spørsmålet om representasjon. Hvordan kan man framstille verden i språk og hvordan i bilde? Og hva betyr det når man representerer en representasjon? Hva sier disse representasjoner om verden rundt, sier de noe i det hele tatt? Jeg skal analysere hvordan Tor Ulven har brukt den visuelle sansen i novellesamling Vente og ikke se. Historier (1994). Siden litterære tekster ikke kan vise visuelle fenomener på direkte måte, må det skje en overføring, forfatteren må oversette visuelle opplevelser til språk. Særlig klar blir denne overføringen ved beskrivelser av billedkunstverk i en litterær tekst. I min analyse skal jeg bruke det litterære begrepet ekfrase (eller ekfrasis). Ekfrasis er en litterær teknikk som har blitt definert på mange ulike måter. For eksempel kan ekfrase bety “livlig språklig beskrivelse av et visuelt fenomen” (Herman et al. 2005: 133) eller “språklig representasjon av et visuelt kunstverk” (Heffernan 1991: 299). Jeg skal bruke både de mest generelle og de mest trege definisjoner for å vise forskjellige måter Tor Ulven bruker for å framstille visuelle fenomener. Andre bøker av Tor Ulven har blitt analysert i forhold til ekfrase, men ikke Vente og ikke se. Denne samlingen har ikke vært grundig forsket, særlig litt er den vært forsket med forhold til ekfraser som ellers er mye forsket i Ulvens forfatterskap. I Vente og ikke se bruker Tor Ulven ingen direkte henvisninger til bestemte kunstverk. Han nevner ingen kunstnere eller bilder. Men i nærlesningen kan det anes nærvær av billedkunst. Vente og ikke se er den eneste av Ulvens bøker som allerede i tittelen peker på det visuelle. Tittelen skaper allerede spenningen mellom forventning og muligheten å se, denne motsetningen gjentar seg mange ganger i forskjellige noveller. Hovedspørsmålet i min oppgave er hvilke forskjellige roller har ekfraser, synet og de visuelle fenomener i de forskjellige novellene i Vente og ikke se. Jeg skal diskutere spørsmålet i forhold til bruk av ekfraser i novellene, men også skal jeg se på mer generelle meninger om synet, betraktning og representasjon som forekommer i novellene. I oppgavens hovedfokus er ekfraser, men de skal betraktes i samspill med den generelle tematikken om synet og visualiteten. Denne tematikken er i høy grad nærværende i samlingen, og ekfraser er et fenom som har sine røtter i visualiteten.
Översättning från svenska till estniska med hjälp av Google Translate
(Tartu Ülikool, 2014-05-13) Hiire, Kertu; Elken, Maiu; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Denna uppsats kommer att handla om Google Translate (GT) som hjälpmedel för att översätta från svenska till estniska. Google Translate är som ett magiskt program som översätter hela meningen eller även hela texten med bara ett klick. Och just därför är det så populärt bland studenter. Men som hos alla goda saker finns det brister även i Google Translate. Mitt intresse för att skriva om dessa brister väcktes när vår svenska lektor vid Tartu Universitet förbjöd oss att använda det när vi skulle skriva texter för en kurs. Men det fanns alltid någon som hade gjort detta och lektorn visste det i alla gånger. Och det gav mig idéen att undersöka om det finns några vanliga fel som alltid förekommer när man använder Google Translate. Syftet med undersökningen är att visa hur många fel det förekommer när man använder Google Translate för att översätta hela texten från svenska till estniska. Dessutom ska undersökningen presentera vilka språkliga fel som är vanliga och mest frekventa i texterna och erbjuda några förklaringar för dem basertade på olikheter mellan estnisk och svensk grammatik. Eftersom det finns tre olika typer av text som används i undersökningen vill undersökningen även antyda på vilken grad man kan använda Google Translate för att förstå vad texten skriver om. Följande frågor vill jag besvara i undersökningen:  Vilka språkliga fel förekommer i översättningen från svenska till estniska?  Hur många fel förekommer i olika typer av text?  Vilka feltyper är vanliga?  Varför finns det fel i GT-översättningar?
Attityder till djur i två Astrid Lindgrens verk. En studie av Madicken och Junibackens Pims och Alla vi barn i Bullerbyn
(Tartu Ülikool, 2014-05-13) Tkaczyk, Kadri; Sävborg, Daniel; Henriksson, Niklas; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Barndomsparadis – det är något som man säger ofta om Astrid Lindgrens barnböcker, inklusive hon själv. Paradiset i Bullerbyn var framförallt det som som gjorde att jag tog Astrid Lindgren till mitt hjärta för långt tid. Lindgren förtjusade mig genom de vänliga relationer mellan barnen och inte minst genom deras varma förhållande till djur. Med dessa känslor i bakgrunden har jag kommit tillbaka till detta hjärtevärmande verk av Astrid Lindgren. I uppsatsen tar jag upp barns attityder till djur i två av Astrid Lindgrens verk. Jag har bestämt mig att välja Astrid Lingrens barnlitteratur emedan Lindgrens liv och verksamhet var ganska fascinerande när det gäller djur. Det är ju Astrid Lindgrens särdrag att beskriva barn på deras egen nivå, och det finns alltid husdjur företrädda.