Sirvi Kuupäev , alustades "2014-06-16" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 27
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Imprintingu kandidaatgeenide RHOBTB3 ja PAPPA2 ekspressioon platsentas(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koskar, Julia; Salumets, Andres, juhendaja; Kärner, Martin, juhendaja; Viltrop, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , LSAMP geeni ekspressioon inimese ajus(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Vanaveski, Taavi; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , LSAMP geeni puudulikkusest põhjustatud ülitundlikkus bensodiasepiinidele ja etanoolile hiirtel(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Bregin, Aleksandr; Innos, Jürgen, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Munich Chain Ladder meetod reservide hindamiseks kahjukindlustuses(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Mirošnikov, Matvei; Käärik, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesoleva bakalaureusetöö töö eesmärk oli uurida kindlustuse reservide hindamismeetodit Munich Chain Ladder (MCL) ning anda lugejale põhjalik ülevaade meetodi kasutamise tingimustest ja võimalustest. Töö esimeses osas kirjeldatakse MCL-meetodi teoreetilisi aluseid, kus tuuakse välja baasmõisted, seletatakse lahti reservide hindamise ülesannet, esitatakse prognooside ja veahinnangute arvutusskeemid ning vaadeldakse algoritmi probleeme. Teises osas rakendatakse MCL-meetodit kahele praktilisele ülesandele. MCL-meetodi eesmärk seisneb makstud ja toimunud kahjude prognoositavate reservide vahe minimiseerimises. Läbiviidud analüüsi käigus selgus, et antud juhtudel makstud ja toimunud kahjude kogureservid oluliselt ei erine. Meetodi edaspidisel kasutamisel tuleb enne algoritmi rakendamist andmeid hoolikalt analüüsida, võttes arvesse kõiki aspekte, mis võivad prognoositavat tulemust mõjutada.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Polüakrüülnitriilist elektrokedratud kiu stabiliseerimise režiimi optimeerimine(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Kongi, Kati; Lange, Sven, juhendaja; Umalas, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Uurimus hiire Sp140 geenist(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Hämarik, Uku; Saare, Mario, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste terviseseisundi hindamine(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Karp, Jaanika; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesoleva töö eesmärgiks on uurida 2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste tervist kolme esimese õppeaasta jooksul. Töö põhineb ankeetküsitlusest saadud andmetel. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis kirjeldati tudengite vaimse ning füüsilise tervise näitajaid ning leiti, et viies semester on teistest raskem. Isiksusetüüp ning professionaalne efektiivsus semestriti ei erinenud. Teine osa oli metoodika kirjeldus. Kolmandas osas viidi läbi faktoranalüüs, kus jagati 12 küsimust üldise terviseseisundi kohta 3 faktorisse. Viimases osas leiti mudel tee analüüsi meetodil. Ilmnes, et isiksusetüüp ning tervisekaebused ei mõjuta üldist terviseseisundit.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ülegenoomsete geen-geen koosmõjude hindamise meetodi valideerimine(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Jesse, Kristin; Haller, Toomas, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uue meetodi valideerimine geen-geen koosmõjude uurimiseks ülegenoomsetes assotsiatsiooniuuringutes. Esmalt tuuakse ülevaade ülegenoomsetest uuringutest ja seal kasutatavast statistilisest metoodikast ning bioloogilise ja statistilise koosmõju mõistetest. Järgnevalt kirjeldatakse kahte meetodit, mille abil koosmõjusid määrata, ning rakendatakse neid simuleeritud andmetel ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmetel. Esimene meetod reaalsetel andmetel ei tööta, kuid teine meetod annab rahuldavaid tulemusi. Teist meetodit plaanitakse rakendada uues geen-geen koosmõjude määramise programmis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hapniku redutseerimine paksude antrakinooni kiledega ja metüülantrakinooniga modifitseeritud klaassüsinikelektroodidel(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Karotenosoomi alusplaadis paiknevate BChl a molekulide vaheliste interaktsioonide uurimine optilise spektroskoopia meetoditega(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Albin, Elerin; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hepatotsüütide ja biliaarse süsteemi rakkude vaheline transdiferentseerumine maksa regeneratsioonis(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Valter, Kadri; Jaks, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , VUV spektraalkineetilise seadme kavandamine ja ehitus(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Leemets, Kaur; Nagirnõi, Vitali, juhendaja; Mägi, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Markerite sõltumatuse olulisus geneetilistes riskiskoorides(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Arge, Maia; Mägi, Reedik, juhendaja; Läll, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutGeneetiline riskiskoor on geneetiliste variantide (kõige sagedamini SNPide ehk ühenukleotiidsete polümorfismide) efektisuurustest moodustatav arvuline väärtus, mis võimaldab hinnata haigestumise riski või tunnuse väärtust. Riskiskoori valitakse ülegenoomsest assotsiatsioonianalüüsist (GWASist) leitud sõltumatud markerid, mis on seotud uuritava tunnusega. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas lineaarsed regressioonikordajad sõltuvad tunnuste omavahelistest korrelatsioonidest ning kuidas riskiskoori kui ühe seletava tunnuse regressiooniparameetri hinnang sõltub sellest, kui tugevalt on skoori lisatud SNPid omavahel korreleeritud. Riskiskooride koostamiseks kasutati Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmestikku, mis koosnes 7944st geenidoonorist ja GWASist saadud geenimarkereid ning moodustati kehamassiindeksi mudelid, kuhu üheks seletavaks tunnuseks lisati riskiskoor. Teisteks seletavateks tunnusteks olid vanus ja sugu. Kui SNPid on sõltumatud ja nende efektide suurused on korrektsed, siis on oodatavaks riskiskoori kordajaks ligikaudu üks. Selgus, et mida suurem oli riskiskooris olevate SNPide omavaheline korrelatsioon, seda enam erines riskiskoori kordaja ühest. Riskiskoori kordaja tugevalt korreleeritud SNPidega oli nullilähedane. Seetõttu on oluline valida riskiskoori sõltumatud SNPid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Stereoselective synthesis of Bis-Tetrahydrofurans(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Korovetski, Kätlin; Vares, Lauri, supervisor; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koppel, Ann-Mari; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesoleva töö eesmärk on anda ülevaade determinatsioonikordajast ja prognoosikordajast. Esimeses peatükis kirjeldatakse determinatsioonikordajat ja parandatud determinatsiooni-kordajat vabaliikmega ja vabaliikmeta mudeli korral. Lisatud on antud kordajate valemid tarkvarapaketis SAS. Peatüki lõpus on tarkvarapaketi SAS abil läbiviidud näited, mille juurde on lisatud ka mudeli valiku põhimõte. Teises peatükis antakse ülevaade prognoositud jääkidest ja prognoosikordajast. Juurde on lisatud rakendustarkvara SAS valemid ning nende näitajate paremaks mõistmiseks on lisatud näited.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Madison, Getter; Kaart, Tanel, juhendaja; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesolev bakalaureusetöö keskendub eesti sporthobuste täkkude aretusväärtuste hindamisele nende järglaste ülevaatustulemuste põhjal. Selleks on kasutatud kolme erinevat meetodit, mida teoreetilises osas tutvustatakse. Parema ülevaate saamiseks on kõikide analüüsitud hobuste jaoks arvutatud soolised ja vanuselised erinevused. Kasutatud on 2011.-2013. aastate andmeid, kusjuures neis on kirjeldatud 510 erinevat hobust, kel 236 erinevat isa. Andmetes on hinnangud kümnele erinevale tunnusele, mille jaoks aretusväärtused leitakse. Samuti on leitud korrelatsioonimaatriks. Kümme täkku on võetud lähema vaatluse alla, et välja selgitada arvutuste ja reaalsuse kooskõla.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Melanoomi antigeenidega pseudotüpeeritud viirus-laadsete partiklite genereerimine(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Jagur, Sergei; Kurg, Reet, juhendaja; Gildemann, Kiira, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Saccharomyces cerevisiae ribosoomi subühikute vahelise silla eB12 funktsionaalne analüüs(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Kisly, Ivan; Tamm, Tiina, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Endogeense GDNF-i mõju dopamiini neuronitele(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Härma, Mari-Anne; Andressoo, Jaan-Olle, juhendaja; Jaks, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Üldistatud aditiivne mudel(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Peek, Annegrete; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituutKäesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade üldistatud aditiivsest mudelist. Esimene peatükk käsitleb mudeli kuju ja omadusi. Kirjelduse paremaks mõistmiseks on teises peatükis vaadeldud kolme näidet. Järgnevas peatükis on esitatud ülevaade üldistatud aditiivsete mudelite võimalustest rakendustarkvaras R. Viimases peatükis on kasutatud üldistatud aditiivset mudelit põllulindude andmestikul. Eesmärgiks on teada saada, kas mahepõldudel on rohkem põllulinde kui põldudel, kus keskkonnanõudeid ei ole.