Sirvi Kuupäev , alustades "2014-06-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

LSAMP geeni ekspressioon inimese ajus
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Vanaveski, Taavi; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste terviseseisundi hindamine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Karp, Jaanika; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida 2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste tervist kolme esimese õppeaasta jooksul. Töö põhineb ankeetküsitlusest saadud andmetel. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis kirjeldati tudengite vaimse ning füüsilise tervise näitajaid ning leiti, et viies semester on teistest raskem. Isiksusetüüp ning professionaalne efektiivsus semestriti ei erinenud. Teine osa oli metoodika kirjeldus. Kolmandas osas viidi läbi faktoranalüüs, kus jagati 12 küsimust üldise terviseseisundi kohta 3 faktorisse. Viimases osas leiti mudel tee analüüsi meetodil. Ilmnes, et isiksusetüüp ning tervisekaebused ei mõjuta üldist terviseseisundit.
Polüakrüülnitriilist elektrokedratud kiu stabiliseerimise režiimi optimeerimine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Kongi, Kati; Lange, Sven, juhendaja; Umalas, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Uurimus hiire Sp140 geenist
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Hämarik, Uku; Saare, Mario, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
LSAMP geeni puudulikkusest põhjustatud ülitundlikkus bensodiasepiinidele ja etanoolile hiirtel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Bregin, Aleksandr; Innos, Jürgen, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Munich Chain Ladder meetod reservide hindamiseks kahjukindlustuses
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Mirošnikov, Matvei; Käärik, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö töö eesmärk oli uurida kindlustuse reservide hindamismeetodit Munich Chain Ladder (MCL) ning anda lugejale põhjalik ülevaade meetodi kasutamise tingimustest ja võimalustest. Töö esimeses osas kirjeldatakse MCL-meetodi teoreetilisi aluseid, kus tuuakse välja baasmõisted, seletatakse lahti reservide hindamise ülesannet, esitatakse prognooside ja veahinnangute arvutusskeemid ning vaadeldakse algoritmi probleeme. Teises osas rakendatakse MCL-meetodit kahele praktilisele ülesandele. MCL-meetodi eesmärk seisneb makstud ja toimunud kahjude prognoositavate reservide vahe minimiseerimises. Läbiviidud analüüsi käigus selgus, et antud juhtudel makstud ja toimunud kahjude kogureservid oluliselt ei erine. Meetodi edaspidisel kasutamisel tuleb enne algoritmi rakendamist andmeid hoolikalt analüüsida, võttes arvesse kõiki aspekte, mis võivad prognoositavat tulemust mõjutada.
Imprintingu kandidaatgeenide RHOBTB3 ja PAPPA2 ekspressioon platsentas
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koskar, Julia; Salumets, Andres, juhendaja; Kärner, Martin, juhendaja; Viltrop, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Ribosoomide heterogeensusest Escherichia coli L31 näitel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Lilleorg, Silva; Liiv, Aivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Melanoomi antigeenidega pseudotüpeeritud viirus-laadsete partiklite genereerimine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Jagur, Sergei; Kurg, Reet, juhendaja; Gildemann, Kiira, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Finantssuhtarvud finantsanalüüsisüsteemis
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Sarv, Kai; Käärik, Meelis, juhendaja; Ots, Ivar-Illimar, juhendaja; Grauberg, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade levinumatest finantssuhtarvudest ning võrrelda nende väärtusi erinevates ettevõtlusvaldkondades. Uuritud on kümne Eesti ja välismaa firma bilansi ja kasumiaruande põhjal arvutatud suhtarve. Antud ettevõtted jagunevad viide valdkonda: lennutransport, meretransport, ehitus ja kinnisvara, IT ja telekommunikatsioon, rõivakaubandus. Põhilised kasutatud analüüsimeetodid on dispersioonanalüüs ja statistilised olulisustestid.
Mitmese testimise probleem
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Tamme, Liina; Valge, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade mitmese testimise probleemist. Analüüsides suure tunnuste arvuga andmestikke, puutume kokku paljude hüpoteesipaaride testimisega ehk mitmese testimisega. Mitmese testimise korral on vajalik meetodite kasutamine, et hoida I liiki vea tegemise tõenäosus kõikide testide korral alla soovitud olulise nivoo. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade mitmese testimise probleemist ning kirjeldatakse meetodeid, mis on keskendunud katseviisilisele veamäärale, tuues välja iga meetodi puudused ja head küljed. Samuti kirjeldatakse lühidalt seda, kuidas mõjutab testimist II liiki vea tegemine. Töö teises osas kirjeldatakse, kuidas kasutada esimeses osas tutvustatud meetodeid statistikapakettides R ja SAS. Töö kolmandas osas rakendatakse kirjeldatud meetodeid andmestikule, mis koosneb Tartu Ülikooli 73 töötajagrupi keskmiste põhipalkade andmetest aastatel 2012 ja 2013. Analüüsi eesmärk on kindlaks teha, kas keskmine täiskoormusel põhipalk gruppides on aastaga muutunud. Mitmese testimise meetodeid kasutamata võetakse alternatiivne hüpotees palga muutumise kohta vastu grupis 70, mitmese testimise meetodeid kasutades ei võetud alternatiivset hüpoteesi vastu ühegi grupi puhul ja hoiti ära üks valepositiivne tulemus.
Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Madison, Getter; Kaart, Tanel, juhendaja; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendub eesti sporthobuste täkkude aretusväärtuste hindamisele nende järglaste ülevaatustulemuste põhjal. Selleks on kasutatud kolme erinevat meetodit, mida teoreetilises osas tutvustatakse. Parema ülevaate saamiseks on kõikide analüüsitud hobuste jaoks arvutatud soolised ja vanuselised erinevused. Kasutatud on 2011.-2013. aastate andmeid, kusjuures neis on kirjeldatud 510 erinevat hobust, kel 236 erinevat isa. Andmetes on hinnangud kümnele erinevale tunnusele, mille jaoks aretusväärtused leitakse. Samuti on leitud korrelatsioonimaatriks. Kümme täkku on võetud lähema vaatluse alla, et välja selgitada arvutuste ja reaalsuse kooskõla.
Ülegenoomsete geen-geen koosmõjude hindamise meetodi valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Jesse, Kristin; Haller, Toomas, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uue meetodi valideerimine geen-geen koosmõjude uurimiseks ülegenoomsetes assotsiatsiooniuuringutes. Esmalt tuuakse ülevaade ülegenoomsetest uuringutest ja seal kasutatavast statistilisest metoodikast ning bioloogilise ja statistilise koosmõju mõistetest. Järgnevalt kirjeldatakse kahte meetodit, mille abil koosmõjusid määrata, ning rakendatakse neid simuleeritud andmetel ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmetel. Esimene meetod reaalsetel andmetel ei tööta, kuid teine meetod annab rahuldavaid tulemusi. Teist meetodit plaanitakse rakendada uues geen-geen koosmõjude määramise programmis.
VUV spektraalkineetilise seadme kavandamine ja ehitus
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Leemets, Kaur; Nagirnõi, Vitali, juhendaja; Mägi, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koppel, Ann-Mari; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade determinatsioonikordajast ja prognoosikordajast. Esimeses peatükis kirjeldatakse determinatsioonikordajat ja parandatud determinatsiooni-kordajat vabaliikmega ja vabaliikmeta mudeli korral. Lisatud on antud kordajate valemid tarkvarapaketis SAS. Peatüki lõpus on tarkvarapaketi SAS abil läbiviidud näited, mille juurde on lisatud ka mudeli valiku põhimõte. Teises peatükis antakse ülevaade prognoositud jääkidest ja prognoosikordajast. Juurde on lisatud rakendustarkvara SAS valemid ning nende näitajate paremaks mõistmiseks on lisatud näited.
Karotenosoomi alusplaadis paiknevate BChl a molekulide vaheliste interaktsioonide uurimine optilise spektroskoopia meetoditega
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Albin, Elerin; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Stereoselective synthesis of Bis-Tetrahydrofurans
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Korovetski, Kätlin; Vares, Lauri, supervisor; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Üldistatud aditiivne mudel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Peek, Annegrete; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade üldistatud aditiivsest mudelist. Esimene peatükk käsitleb mudeli kuju ja omadusi. Kirjelduse paremaks mõistmiseks on teises peatükis vaadeldud kolme näidet. Järgnevas peatükis on esitatud ülevaade üldistatud aditiivsete mudelite võimalustest rakendustarkvaras R. Viimases peatükis on kasutatud üldistatud aditiivset mudelit põllulindude andmestikul. Eesmärgiks on teada saada, kas mahepõldudel on rohkem põllulinde kui põldudel, kus keskkonnanõudeid ei ole.
Hapniku redutseerimine paksude antrakinooni kiledega ja metüülantrakinooniga modifitseeritud klaassüsinikelektroodidel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Mooste, Marek; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Markerite sõltumatuse olulisus geneetilistes riskiskoorides
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Arge, Maia; Mägi, Reedik, juhendaja; Läll, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Geneetiline riskiskoor on geneetiliste variantide (kõige sagedamini SNPide ehk ühenukleotiidsete polümorfismide) efektisuurustest moodustatav arvuline väärtus, mis võimaldab hinnata haigestumise riski või tunnuse väärtust. Riskiskoori valitakse ülegenoomsest assotsiatsioonianalüüsist (GWASist) leitud sõltumatud markerid, mis on seotud uuritava tunnusega. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas lineaarsed regressioonikordajad sõltuvad tunnuste omavahelistest korrelatsioonidest ning kuidas riskiskoori kui ühe seletava tunnuse regressiooniparameetri hinnang sõltub sellest, kui tugevalt on skoori lisatud SNPid omavahel korreleeritud. Riskiskooride koostamiseks kasutati Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmestikku, mis koosnes 7944st geenidoonorist ja GWASist saadud geenimarkereid ning moodustati kehamassiindeksi mudelid, kuhu üheks seletavaks tunnuseks lisati riskiskoor. Teisteks seletavateks tunnusteks olid vanus ja sugu. Kui SNPid on sõltumatud ja nende efektide suurused on korrektsed, siis on oodatavaks riskiskoori kordajaks ligikaudu üks. Selgus, et mida suurem oli riskiskooris olevate SNPide omavaheline korrelatsioon, seda enam erines riskiskoori kordaja ühest. Riskiskoori kordaja tugevalt korreleeritud SNPidega oli nullilähedane. Seetõttu on oluline valida riskiskoori sõltumatud SNPid.