Sirvi Kuupäev , alustades "2014-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 68

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Leucippe and Clitophon by Achilles Tatius: rhetorical figures, narrative tempo and genres in the Greek novel
(2014-10-02) Novikov, Kadri
Doktoritöö uurib ühe vanakreeka romaaniautori, Achilleus Tatiose stiili tema teose Leukippe ja Kleitophon põhal, keskendudes narratiivi tempole, erinevatele žanritele ja retoorilistele väljendusvahenditele, mida autor jutustamisel kasutab. Selleks on terves romaanis lähtuvalt jutuaja ning jutustamise aja suhetest analüüsitud seitsme tempojuhtimise tüübi kasutust ja esinemist. Teisalt on iga tekstilõigu vormist, funktsioonist ja sisust lähtuvalt eristatud romaanis kümmet žanri, mis omakorda jaotuvad alažanriteks. Jutustamise tempo juhtimise tüüpide ja žanrite vastastikkuseid suhteid ja koosmõjusid jälgides võib järeldada, et teatud (ala)žanre esitatakse kiiremates tempotüüpides ja teatud (ala)žanre aeglasemates, kusjuures Achilleus Tatios eelistab oma romaanis selliseid (ala)žanre, mida esitatakse pigem aeglasemas tempos (kirjeldused, arutlused, mitmesugused kõned jne.). Võrdluseks on esitatud samalaadne analüüs u 10 sajandit hilisema bütsantsi romaaniautori Eustathius Makrembolitese teosest Hysmine ja Hysminias, mille jutustamise tempo on pisut kiirem ja autor keskendub rohkem sündmustiku edasiandmisele. Analüüsitud on ka seda, millistes teose osades esinevad kiirema tempoga tekstilõigud ja millistes pigem aeglasemad ning kus erinevate tempotüüpide vaheldumine on sagedasem (enamasti kiirema sündmuste arengu või dialoogide puhul), kus harvem (ehk esinevad pikemad lõigud ühes ja samas tempotüübis või žanris). Töö viimane ja pikim osa keskendub aga retooriliste väljendusvahendite uurimisele lähtuvalt nii iga tekstilõigu tempojuhtimise tüübist kui (ala)žanrist. Selleks on analüüsitud Tatiose romaani esimest kahte raamatut, lisaks mõningaid lõike teose keskpaigast ja lõpuosast. Analüüsi tulemusena selgus, et väljendusvahendite valik sõltub rohkem žanrist kui jutustamise tempost ning võib märgata teatud kombinatsioone tempo, žanri ning retooriliste figuuride vahel. Samuti võib välja tuua igale žanrile iseloomulikud figuurid, kusjuures ka ühe žanri alažanrites on väljendusvahendite kasutus sageli pisut erinev. Tempotüüpidest võib kõige suuremat mõju märgata nö. 0-tasandil (jutustamise- ja jutuaeg on võrdne), mis on teoses levinuim ja mida kasutatakse eelkõige tegelaste otsekõnede esitamiseks.
Inquiry-based learning in a web-based learning environment: a theoretical framework of inquiry-based learning processes
(2014-10-03) Mäeots, Mario
Uurimuslik õpe on tänapäeva hariduses, eriti loodusainete õpetamisel, väga tähtsal kohal. Sellest annavad tunnistust nii mitmed üle-euroopalised dokumendid kui ka Eestis 2011. aastal vastu võetud uus õppekava, mis seab uurimusliku õppe kesksele kohale. Uurimuslik õpe on meetod, mis võimaldab õpilasel olla teadlase rollis – lahendada probleeme ning uurida erinevaid nähtusi. Õppimine käib teadlase tööle omaste tegevuste kaudu: sõnastatakse hüpoteese, planeeritakse katseid ning pakutakse lahendusi uuritavatele probleemidele. Uusi teadmisi ei ammutata enam õpetaja dikteerimisel, vaid õpilane ise võtab endale vastutuse teadmiste omandamisel. Nii on ka suurem tõenäosus, et uus teadmine on õpilase jaoks mõistetavam ning püsib ka paremini meeles. Seejuures on ka õpetajal oma roll – ta on suunaja, abistaja ning tagasisidestaja. Uurimuslikku õpet võib läbi viia nii tava- kui virtuaalses klassiruumis. Virtuaalne klassiruum võimaldab teha katseid, mis tavaoludes oleksid võimatud. Üheks näiteks on kõnealuse doktoritöö käigus välja arendatud uurimuslik õpikeskkond „Noor teadlane“ (http://bio.edu.ee/teadlane), mis on mõeldud eelkõige 6.–9. klassi õpilastele bioloogia õppimiseks. Selles on viis uurimuslikku ülesannet, milles otsitakse vastuseid näiteks küsimusele „Miks lihased väsivad erinevalt?“. Igas ülesandes teevad õpilased läbi teadustööle omased etapid: määratlevad probleemi, sõnastavad uurimisküsimuse ja hüpoteesi, planeerivad ja viivad läbi katse, analüüsivad katsetulemusi ning teevad selle põhjal järeldused. Doktoritöö tulemusena koostati uurimusliku õppe mudel, mis aitab paremini mõista, kuidas uurimuslikud protsessid omavahel seostuvad, ning võimaldab seeläbi uute uurimuslike õppematerjalide koostamisel seda arvestada. Lisaks selgus, et rakendades kompleksset uurimusliku õppe keskkonda, on võimalik arendada õpilaste uurimuslikke oskusi ja ainealaseid teadmisi. Leiti, et uurimuslike oskuste arengut mõjutavad ka oskuste omavahelised seosed ning uurimuslikud üldteadmised.
Seasonal and spatial variability of zoopsammon communities in relation to environmental parameters
(2014-10-07) Lokko, Külli
Psammon on veekogu kaldaäärses niiskes liivas setteosakeste vahelises ruumis elavate mikroskoopiliste organismide kooslus. Psammon pole mitte vaid elurikkuse allikaks, aga neil loomakestel on ka oluline roll veekogude aine- ja energiaringes. Nimelt võib psammoni arvukus tihti ületada veekogude põhjamudas olevate pisiloomade oma. Võrreldes planktoni või bentosega on psammonikooslusi väga vähe uuritud. Käesoleva doktoritöö eesmärkideks oli kirjeldada zoopsammoni koosluste taksonoomilist koosseisu ning domineerimissuhteid ruumis ja ajas. Keriloomad, tsiliaadid, ümarussid, kodaamööbid ja rullikulised olid tüüpilisimad zoopsammoni esindajad, keda leidus kõigis uuritud randades. Kokku leiti töö käigus 159 taksonit, millest 80 taksonit on Eesti faunale uued leiud. Järvedes oli psammonikoosluste taksonirikkus ja arvukus kõrgem kui rannikumeres. Zoopsammoni taksonirikkus oli seotud uuritava ala troofilise tasemega ja muude inimmõjude survega. Zoopsammoni koosluste horisontaalne varieeruvus oli väga suur ning ajas muutuv. Vertikaalne varieeruvus oli suuresti seotud liiva struktuuriga ja tugevalt taksoni-spetsiifiline. Zoopsammoni arvukuse osas ei ilmnenud ühtset sesoonset mustrit, aga taksonirikkus oli suvel suurim. Sesoonsusest enam mõjutas psammoni kooslusi liiva struktuur, toidubaas (orgaanika ja klorofüll a sisaldus liivas, kõrgem taimestik rannas) ja inimtegevus (sh. suvitajate hulk rannas). Seosed keskkonnaparameetrite ja arvukuse vahel olid enamasti taksoni-spetsiifilised ning erinevusi esines isegi ühe perekonna eri liikide vahel. Rannikumere psammonis oli mitmete taksonite arvukus seotud ka liiva kapillaarvee soolsuse ja pH-ga. Käesolev doktoritöö näitas, et näiliselt elutus veekogu kaldaliivas elab väga mitmekesine kooslus, mis võib olla vägagi kõrge arvukusega, hoolimata keskkonnatingimuste suurest varieerumisest. Suur mitmekesisus ja kõrge arvukus viitavad aga psammoni olulisusele veeökosüsteemis.
Estonia Gravitates Towards Sweden: Nordic Identity and Activist Regionalism in World War I
(2014-10-07) Kuldkepp, Mart
Doktoritöö peamine eesmärk on selgitada seoseid selle kahe uurimisobjekti vahel, milleks on Eesti põhjamaine identiteet ja Esimese maailmasõja aegne Eesti aktivistlik regionalism. Täpsemalt selgitades on tegemist uurimusega sellest, kuidas Eesti põhjamaine identiteet varase Eesti rahvusluse osana välja kujunes (Artikkel I), millise poliitilise väljundi see leidis Aleksander Kesküla ja teiste eesti aktivistide tegevuses Esimese maailmasõja ajal (Artikkel II) ja lõpuks, kuidas Kesküla maailmasõjaaegne “emigrandiintriig” jäi lõimimata tekkiva Eesti Vabariigi välispoliitikasse ja diplomaatiasse, mis hakkas välja kujunema aastatel 1917-1918 (Artikkel III). Artiklites, mis doktoritöö moodustavad, antakse neile spetsiifilistele küsimustele üksikasjalikud vastused. Ent töö teine, vähemalt sama oluline tulemus on vastavate küsimuste formuleerimine ise: faktilise ja tõlgendusliku aluse rajamine, mis muudab need asjakohasteks ja vastatavateks. Seetõttu on suurem osa doktoritöö kokkuvõtvast avaartiklist pühendatud küll otseselt artiklitel põhineva, kuid siinkohal paremini ühtlustatud teoreetilise raamistiku kirjeldusele, mis muudab eksplitsiitseks autori teoreetilised eeldused ja annab võimaluse sarnast uurimistööd tulevikus kergema vaevaga jätkata. Töös kasutatud metodoloogiline lähenemine kujutab endast kombinatsiooni poliitilisest- ja kultuuriajaloost, mis tähendab, et poliitilisi arenguid on püütud seletada kultuuriliste faktorite kaudu ja vastupidi. Uuenduslik on püüe mõista Aleksander Kesküla ja teiste Eesti aktivistide Esimese maailmasõja aegset poliitilist tegevust varase Eesti rahvusluse ühe aspekti – Eesti põhjamaise identiteedi – väljendusena. Ühtlasi on sama identiteeti töös vaadeldud kui varase Eesti rahvusluse jaoks ülimalt olulist, lausa olemuslikku joont, mida pole ka tagasivaates kohane kõrvale heita tühja fantaasia või soovmõtlemisena.
Tervishoiu korraldus Narvas 1646-1666
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Kuusik, Külli; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
1947.aasta rahareform NSV Liidus ja Eesti NSVs: Teostamine ja vastukajad ühiskonnas.
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Levkin, Monika; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Nõukogude Liidu osavõtt 1952.aasta Helsingi suveolümpiamängudest Eesti NSV näitel.
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Vedru, Johannes; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kihnu maakasutus aastatel 1840-1886
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Tamm, Liis; Lust, Kersti, juhendaja; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kultuurhariduslikud seltsid ning nende tegevus Mõniste piirkonnas aastatel 1920-1940.
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Zilmer, Ele; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Meresõjaline mõte ajakirjas „Merendus“ 1933-1940.
(Tartu Ülikool, 2014-10-08) Laanetu, Liivo; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Hinnakem vääriliselt oma ilmasid!
(Maaleht, 2014-10-09) Kallis, A.
Southern cyclones in northern Europe and their influence on climate variability
(2014-10-10) Mändla, Kaupo
Käesoleva töö keskmeks on madalrõhkkonnad, mis on tekkinud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonnas ning mõjutanud ilmastiku tingimusi Eestis ja Põhja–Euroopas. Lõunatsüklonite eluiga on palju pikem ja nad on palju tugevamad kui madalrõhkkonnad, mis on tekkinud samas piirkonnas, aga pole liikunud põhja poole. Lõunatsüklonid on Põhja–Euroopas suhtelised harvad moodustades umbes 10% kõigist tsüklonitest, aga kandes kuuma ja niisket troopilist õhku põhja poole, on neil suur potentsiaal kujundada olulisel määral ilma ja põhjustada ohtlikke ilmanähtusi aladel, mida nad oma teekonnal ületavad. Need madalrõhkkonnad on Eesti jaoks olulised ekstreemsete ilmanähtuste põhjustajad, millega on omakorda seotud majanduslikud kahjud. Vahel toovad lõunatsüklonid endaga kaasa väga suuri sajuhulkasid ja kaua kestvaid äikseid. Kagu–Eestis on olnud suurim arv ja Lääne–Eesti saarestiku aladel väikseim arv äikesepäevi, aga seevastu kõige kestvamad lõunatsüklonitega seotud äikesed. Enamikel aastatel on lõunatsüklonid põhjustanud palju rohkem vägulööke ööpäevas kui teised tsüklonid. Seega võib väita, et lõunatsüklonitega seotud ilmastiku nähtused ja lõunatsüklonid ise on tugevamad kui teised Eesti ilma mõjutavad madalrõhkkonnad.
Vesimärgid kaltsupaberil: narrimütsi vesimärgi sümboolika ja sellega seonduv
(Tartu Ülikool, 2014-10-10) Hõrrak, Kätlin; Lepp, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Национальная характерология в прозе И. С. Тургенева
(2014-10-10) Fomina, Elizaveta
Ivan Turgenevi kirjanduslik tegevus, mis haarab enda alla üle neljakümne aasta (1830ndate lõpp – 1880ndate algus), kulges rööbiti rahvusidee intensiivse kujunemisega Venemaal. Rahvustemaatika olulisusest Turgenevi jaoks annab tunnistust elav vastukaja kaasaja ideoloogilistele impulssidele nii kirjaniku loomingus kui ka kirjavahetuses. Väitekirjas vaadeldakse Turgenevi kõikide proosatekstide analüüsi põhjal, kuidas üks 19. sajandi väljapaistvamaid proosakirjanikke reageeris oma ajastu väljakutsetele. Töö keskmes on Turgenevi rahvuskarakterite analüüs, kes on kirjaniku poolt määratletud nende suhtes impeeriumisse: poolakad, väikevenelased, „vene sakslased“ ja juudid. Neid rahvustüüpe vaadeldakse kirjaniku loomingu arengu kontekstis ja suhestatuna vene eneseteadvuse ja rahvusliku mütoloogia olulisemate arenguetappidega 19. sajandil. Käsitletakse kirjandusliku traditsiooni ja autori psühholoogia (hinnangute kujundamine, kirjaniku avalik ja mitteavalik käitumine rahvusküsimustes, enesetsensuur jmt) rolli, luuakse Turgenevi rahvustüüpide tüpoloogia. Väitekiri on oma olemuselt interdistsiplinaarne, kasutatakse kirjandusajaloolise, intertekstuaalse, kultuuriloolise, sotsioloogilise ja semiootilisi analüüsi meetodeid. Põhjendatakse uut lähenemist Turgenevi loomingule, nähes rahvuslikku karakteroloogiat tema teoste poeetika orgaanilise osana. Kirjaniku tekstides konstrueeritakse rahvustüüpe läbi tegelaste ütluste, autori isiklikku vaatepunkti maskeeriva keerulise hinnagutesüsteemi abil. Taoline varjatud ja seetõttu eriti mõjuv kunstilise kujundi ühendus mütogeense rahvusliku temaatikaga kujundas, meie arvates, turgenevlike tüüpide kanoonilisuse vene kultuuris ja koos sellega ka kirjaniku panuse vene rahvusidentiteedi ülesehitusse.
Chromosomal microarray analysis as diagnostic tool: Estonian experience
(2014-10-10) Žilina, Olga
Inimese genoomi keerulise struktuuri tõttu on see vastuvõtlik genoomsete ümberkorralduste tekkele, millest kõige sagedasemad on DNA lõikude kordistumised ja kadumised. Enamik ümberkorraldusi ei põhjusta muutust fenotüübis. Samas võivad muutused teatud genoomi piirkondades omada olulist rolli mitmete haiguste ja häirete korral (nt. füüsilise ja vaimse arenguhäired, epilepsia, kasvajad jm). Kromosomaalne mikrokiibianalüüs (KMA; tuntud ka „submikroskoopilise kromosoomianalüüsi“ nime all) on uus molekulaarne kromosoomide uurimismeetod, mis võimaldab analüüsida tervet genoomi ühe eksperimendi käigus tuvastades nii muutusi kromosoomide arvus kui ka struktuuris. Võrreldes klassikalise kromosoomianalüüsiga ehk kromosoomide vöödistusega on KMA lahutusvõime vähemalt 10-20 korda suurem, mis tõstab oluliselt diagnostilist efektiivsust. Üldiselt tuvastatakse KMA abil kromosoomide muutusi umbes 15-20% arenguprobleemide ja/või intellektipuudega patsientidest. KMA on alates 2011. aastast Eesti Haigekassa hinnakirjas ning on näidustatud järgmistel juhtudel: 1) ebaselge etioloogiaga vaimse arengu mahajäämus; 2) autism või autismilaadsed käitumishäired; 3) kaasasündinud hulgiväärarengud. Mõnel juhul teostatakse ka sünnieelseid analüüse, kuigi praegusel ajal jääb Eestis esmaseks tsütogeneetiliseks testiks sünnieelse diagnostika puhul siiski kromosoomide vöödistus. Haiguspõhjuslik KMA tulemus välistab edasiste kulukate uuringute tegemise. Samas võimaldab KMA haigusliku leiuta vastus edaspidises diagnostikas keskenduda harva esinevatele monogeensetele haigustele ja ainevahetushäiretele. Käesolevas töös esitatakse Eesti kogemus KMA rakendamise kohta kliinilises praktikas. Kriitiliseks analüüsi etapiks, eriti sünnieelse diagnostika puhul, jääb tulemuste interpretatsioon, mis mõnel juhul võib osutuda suhteliselt keeruliseks. Selleks et tõlgendada maksimaalset arvu KMA leidudest ning tagada patsientidele korralikku geneetilist nõustamist, on vajalik tihe koostöö tsütogeneetikute ja kliiniliste geneetikute vahel. Lisaks on vaja meeles pidada, et KMA tulemuste interpretatsioon põhineb meie praegustel teadmistel, mis võivad aja jooksul muutuda, mistõttu on tulevikus tulemuste korduv ülevaatamine väga oluline.
Statistical approach for memory leak detection in Java applications
(2014-10-10) Šor, Vladimir
Kaasaegsed hallatud käitusaja keskkonnad (ingl. managed runtime environment) ja programmeerimiskeeled lihtsustavad rakenduste loomist ning haldamist. Kõige levinumaks näiteks säärase keele ja keskkonna kohta on Java. Üheks tähtsaks hallatud käitusaja keskkonna ülesandeks on automaatne mäluhaldus. Vaatamata sisseehitatud prügikoristajale, mälulekke probleem Javas on endiselt relevantne ning tähendab tarbetut mälu hoidmist. Probleem on eriti kriitiline rakendustes mis peaksid ööpäevaringselt tõrgeteta toimima, kuna mäluleke on üks väheseid programmeerimisvigu mis võib hävitada kogu Java rakenduse. Parimaks indikaatoriks otsustamaks kas objekt on kasutuses või mitte on objekti viimane kasutusaeg. Selle meetrika põhiliseks puudujäägiks on selle hind jõudluse mõttes. Käesolev väitekiri uurib mälulekete problemaatikat Javas ning pakub välja uudse mälulekkeid tuvastava ning diagnoosiva algoritmi. Väitekirjas kirjeldatakse alternatiivset lähenemisviisi objektide kasutuse hindamiseks. Põhihüpoteesiks on idee et lekkivaid objekte saab statistiliste meetoditega eristada mittelekkivatest kui vaadelda objektide populatsiooni eluiga erinevate gruppide lõikes. Pakutud lähenemine on oluliselt odavama hinnaga jõudluse mõttes, kuna objekti kohta on vaja salvestada infot ainult selle loomise hetkel. Väitekirja uurimistöö tulemusi on rakendatud mälulekete tuvastamise tööriista Plumbr arendamisel, mida hetkel edukalt kasutatakse ka erinevates toodangkeskkondades. Pärast sissejuhatavaid peatükke, väitekirjas vaadeldakse siiani pakutud lahendusi ning on pakutud välja ka nende meetodite klassifikatsioon. Järgnevalt on kirjeldatud statistiline baasmeetod mälulekete tuvastamiseks. Lisaks on analüüsitud ka kirjeldatud baasmeetodi puudujääke. Järgnevalt on kirjeldatud kuidas said defineeritud lisamõõdikud mis aitasid masinõppe abil baasmeetodit täpsemaks teha. Testandmeid masinõppe tarbeks on kogutud Plumbri abil päris rakendustest ning toodangkeskkondadest. Lisaks, kirjeldatakse väitekirjas juhtumianalüüse ning võrdlust ühe olemasoleva mälulekete tuvastamise lahendusega.
Русская классика в учебниках по литературе для эстонских школ 1940-50-х гг. (учебник Антса Селмета)
(Tartu Ülikool, 2014-10-13) Веселко, Анна; Степанищева, Татьяна, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Композиция цикла А. Блока "Арфы и скрипки"
(Tartu Ülikool, 2014-10-13) Лобане, Богдана; Пильд, Леа, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Державинская топика в трех редакциях "Камня" О. Мандельштама
(Tartu Ülikool, 2014-10-13) Самарин, Алексей; Войтехович, Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond