Sirvi Kuupäev , alustades "2014-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2014 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2014-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia
(2014-11-05) Vaht, Riina
Maavarade kaevandamisega mõjutatakse tugevasti looduskeskkonda, eelkõige hüdroloogilist režiimi, aga ka maastikku tervikuna. Läbi aastate on põlevkivi kaevandamise aktiivsus Purtse valglal olnud erinev, kuna kõrvuti uute kaevanduste avamisega hakati ammendunud kaevevälju ka sulgema. Kaevandusala jõgedel on aga voolurežiimi spetsiifiliseks tunnuseks vooluhulga suurenemine, mis toimub peamiselt alumiste põhjaveekihtide infiltratsiooni tõttu kaevandusse, kus see omakorda kaevandusvee osana jõkke suunatakse. Inflitratsiooni suurus on ruumiliselt väga varieeruv ja sõltub kaevanduse geoloogilisest ehitusest ning sügavusest. Kuigi umbes 20 % Purtse valglast on mõjutatud kaevandustegevuse poolt, võib aasta keskmise vooluhulga suurenemine olla minimaalne. See on seotud vähese lisapõhjavee sissevooluga kaevandusse (kuni 5 % väljapumbatavast kaevandusvee kogusest). Vastupidine näide on Pühajõgi, kus kaevandusvee suunamisel on selgelt tugev mõju voolurežiimile. Lisapõhjavee sissevool valgla kaevandustesse (umbes 50% valglast on kaevanduste all) moodustab kuni 80 % kaevandusveest, mis tõstab jõe keskmist vooluhulka üle viiendiku pikaajalisest keskmisest vooluhulgast. Kuigi Purtse jõe puhul aasta keskmises vooluhulgas muutusi näha pole, on madalvee perioodil väiksemates lisajõgedes veetase tõusnud. Võrreldes Purtse jõe suurvee perioodi poolloodusliku Keila jõe andmetega, siis näeme väiksemaid muutusi suurvee käitumises. Üldine suurvee periood kestab Purtse jõel keskmiselt 3 päeva kauem. Suurveetipp Keila jõel jõuab kätte küll neli päeva varem, kuid selle perioodi vooluhulk on Purtse omast kõrgem. Seevastu peale suurvetippu toimub Purtse jõe suurvee langus ühtlasemalt ning kõrgema keskmise vooluhulgaga. Käesoleva töö tulemused pakuvad olulist lisateavet kaevandusest mõjutatud jõgede voolurežiimi kohta ning on kasutatavad kaevandusala valglate planeerimisel ja jätkusuutlikul majandamisel.
Mitochondria as integral modulators of cellular signaling
(2014-11-05) Aun, Anu
Mitokondreid on võrreldud rakus paiknevate elektrijaamadega kuna nende ülesandeks on päristuumsete rakkude elutegevuseks vajaliku energia tootmine. Lisaks on mitokondrid olulised raku metabolismis ehk toitainete ja struktuursete ehitusblokkide tootmise ja lagundamise protsessis. Selleks, et mitokondrites toodetud energia ja metaboolsete vaheühendite hulk vastaks raku vajadustele, on mitokondrite talitlus reguleeritud mitmete signaaliülekande radade poolt, sh cAMP-PKA ja TOR rajad. Viimased seiravad raku välis- ja sisekeskkonna tingimusi ning annavad signaali vastavast energia ja vaheühendite vajadusest edasi mitokondri masinavärgile. Lisaks reguleerivad need rajad ka selliseid rakulisi protsesse nagu morfoloogia ja vananemine. Mitokondri väärtalitluse uurimiseks kasutatakse mudelorganismina laialdaselt pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae. On teada, et mitokondrite normaalne talitlus on näljatingimustes hädavajalik morfoloogiliseks ümberlülitamiseks filamentsesse kasvuvormi. Seejuures ei ole teada, kuidas mitokondrite talitlus seda protsessi mõjutab. Kuna pärmi filamentne kasv on seotud virulentsusega inimese patogeenides, on tegu ühe olulise uurimisvaldkonnaga. Käesoleva uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli iseloomustada S. cerevisiae mitokondri väärtalitlusega (rho) rakkude käitumist näljatingimustes ning välja selgitada, kuidas sekkub mitokondrite talitlus morfoloogilisse ümberlülitamisse. Selgus, et rho rakkudes on vähenenud rakupinna valku kodeeriva geeni FLO11 ekspressioon ja vastava valgu tootmise suurendamisega on võimalik taastada rho rakkude filamenteerumine. Mitmete signaaliradade aktiivsuse uurimine näitas, et rho rakkudes on vähenenud cAMP-PKA raja aktiivsus, mis on oluline FLO11 geeni ekspressiooniks ja filamenteerumise esilekutsumiseks. Selgus ka, et mitokondrite väärtalitluse mõju cAMP-PKA raja aktiivsusele sõltub konkreetsest pärmitüvest. Lisaks valideeriti töö käigus arvutusliku meetodi m:Explorer ennustusvõimet tuvastada süsiniku nälja poolt esile kutstud statsionaarse faasi (kronoloogilise vananemise) regulaatoreid. Näitasime, et transkriptsiooni regulaatorid Bas1, Mga2 ja Cst6 mängivad olulist rolli antud protsessis. Samuti selgus, et rho rakkude puhul sõltub kronoloogilise vananemise dünaamika konkreetsest rho fenotüüpi esile kutsuvast geenimutatsioonist. Seega on mitokondri väärtalitluse mõju vananemisprotsessile mõjutatav rakulise konteksti või konkreetse mitokondri defekti poolt. Kokkuvõttes võib järeldada, et mitokondrite väärtalitluse mõju raku morfoloogilisele ümberlülitamisele ja ka elulemusele hõlmab endas raku signaalivõrgustiku ümberkujundamist ja sõltub paljuski rakulisest kontekstist.
QsarDB - first hundred DOI-s for predictive models
(2014-11-06) Maran, Uko
Ega tali taeva jää, küll ta tuleb
(Maaleht, 2014-11-06) Kallis, A.
Deriving Security Requirements from Business Process Models
(2014-11-13) Ahmed, Naved
Iga ettevõte toodab mingit väärtust, mis nende klientidele kasuks tuleb. Ettevõte saab oma äriplaani tõhusalt ja efektiivselt täita vaid sel juhul, kui indiviidid ja teised ettevõtteallikad nagu informatsioonisüsteemid hästi koos töötavad. Äriprotsessid mängivad olulist rolli selle koostöö hõlbustamisel. Neid äriprotsesse kirjeldatakse mudelite abil, mida nimetatakse äriprotsessimudeliteks. Viimastel aastatel on nende äriprotsesside mudelite modelleerimine arvestatavat tähelepanu pälvinud. Seda seepärast, et äriprotsessimudelite jaoks töötatakse välja üha rohkem infosüsteeme. Veelgi enam, arvestades dünaamilise ärikeskkonnaga, mida digitaalne majandus endaga kaasa on toonud, peavad ettevõtted pidevalt oma äriprotsesse ja tugiinfosüsteeme arendama, et turul toimuvate muutustega toime tulla ning et tehnoloogiauuendustest kasu lõigata. See fenomen suurendab vajadust kohase infoturvalisuse järele äriprotsessides. Tänapäeval ei ole turvalisuse tähtsus enam kaugeltki ainult äri jätkusuutlikkuse tagamine või ettevõtte varade kaitsmine; mõned autorid väidavad, et turvalisus ongi see liikumapanev jõud, mille pärast äri teha. Põhilise probleemid olemasolevate turvalisuse analüüsimise meetoditega on, et need lähenemised keskenduvad turvakontrollide rakendamisele ja ei pööra tähelepanu turvalisuse aluspõhimõtetele. Samamoodi on puudu või juhuslik tingimuste esiletoomine ning see viib mõne väga tähtsa turvatingimuse kahe silma vahele jätmiseni ning kuna äriprotsessid on oma loomult dünaamilised ning keerulised, käsitlevad uurimused ainult osasid aspekte, mitte üleüldist äriprotsesside turvalisust. Et seda vajadust hinnata, on selle lõputöö meetodiks analüüsida äriprotsessimudeleid turvalisuse vaatepunktist, et sellest turvalisuse eesmärke ja tingimusi tuletada. Lõputöö on esitanud kolm täiendavat osa: esiteks, turvariski suunitlusega mustrid, mis integreerivad turvariski analüüsi äriprotsessimudelitesse. Need mustrid toetavad turvariski mõisteid äriprotsessimudelites, millest ärianalüütikud lihtsasti aru saavad. Teiseks, äriprotsesside turvalisuse hindamise taksonoomiat. Seda taksonoomiat kasutatakse turvariski suunitlusega mustrite kindlaks tegemisel ning see aitab analüütikutel neid mustreid äriprotsessimudelites kasutada. Lõpuks moodustavad need tulemused põhja ühele meetodile, turvatingimuste esiletoomine äriprotsessides (Security Requirements’ Elicitation from Business Processes, SREBP), mis viib läbi turvatingimuste esiletoomist nende äriprotsesside jaoks. Need osad töötavad koos, et toetada turvatingimuste esiletoomist äriprotsessimudelites, kus i) ärivarade tuvastamine ning turvaeesmärkide kindlakstegemine viiakse läbi ettevõtte äriprotsessidega. Veelgi enam, ii) turvatingimuste esiletoomist viiakse läbi töötavate äriprotsesside peal, kasutades väljamõeldud piirkondi.
Central Part Interpolation Schemes for Weakly Singular Integral Equations
(2014-11-13) Orav-Puurand, Kerli
Paljud keemia, polümeeride füüsika, matemaatilise füüsika jt teadusalade probleemid on formuleeritavad integraalvõrrandite kujul ning nende probleemide käsitlus taandub integraalvõrrandite lahendamisele või kvalitatiivsele uurimisele. Integraalvõrrandeid, mida saab täpselt lahendada, on suhteliselt vähe, seega on väga olulised meetodid võrrandite numbriliseks lahendamiseks. Käesolevas doktoritöös pakume välja kaks kõrget järku numbrilist meetodit, mis ei kasuta lineaarse teist liiki singulaarsustega Fredholmi integraalvõrrandi lahendamiseks ebaühtlast võrku. Need meetodid on kollokatsioonimeetod ja korrutise integreerimise meetod. Nimetatud meetodid põhinevad keskosa interpolatsioonil polünoomidega ühtlasel võrgul ja silendaval muutujate vahetusel. Lõigu keskosas on interpolatsioonivea hinnang ligikaudu 2m korda täpsem kui kogu lõigul. Lisaks on interpolatsiooniprotsess ühtlasel võrgul lõigu keskosas m-i kasvades stabiilne. Muutujate vahetuse abil parendame me võrrandi täpse lahendi käitumist. Doktoritöös on kirjeldatud toodud meetodite koondumist ja koondumiskiirust
Leo Leesment perekonnaga 1937. a. Grupipilt
(2014-11-14) Anonymous
Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine
(2014-11-18) Jaanson, Mart
Käesolev doktoritöö on katse analüüsida ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust kolme distsipliini, grammatika, teoloogia ja muusika vaatenurgast. Täpsemalt on vaatluse alla on võetud selle usutunnistuse ladinakeelne normtekst (NCL), mis esineb alates 15. sajandist roomakatoliku kiriku ametlikes trükiväljaannetes ja mille alusel on läbi muusikaloo komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi. Töö eesmärk on koostada abivahend NCL-i paremaks mõistmiseks. Töö meetodiks on hermeneutiline viis liigendada NCL eri distsipliinide vaatenurgast tähenduslikeks üksusteks. Töö on üles ehitatud nelja peatükina. Esimeses peatükis antakse ülevaate Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse kui enne 451. aasta Chalkedoni oikumeenilist kirikukogu kreekakeelse ja -meelsena sündinud teksti päritolust, selle tõlkimisest ladina keelde ja selle järkjärgulisest kujunemisest täna roomakatoliku kirikus kasutatavaks normtekstiks. Teises peatükis avatakse NCL foneetilisest, morfosemantilisest, süntaktilisest ja stilistilisest vaatepunktist. Rõhutatud tähelepanu pühendatakse NCL-i kolomeetrilisele analüüsile. Kolmandas peatükis liigendatakse NCL-i teoloogiliselt. Peatüki esimeses alapeatükis vaadeldakse levinumaid viise, kuidas on NCL-i liigendatud süstemaatilises teoloogias. Analoogia alusel pakutakse välja ka muid liigendusvõimalusi. Teises alapeatükis aga tuuakse välja NCL-i liigendusi praktilises teoloogias – eri ajastute roomakatoliku kiriku liturgias. Neljandas peatükis käsitletakse NCL-i muusikalist liigendamist: seda, kuidas on võimalik muusikaliste parameetrite varal NCL-i liigendada ning kuidas võib selle teksti grammatilisest ja teoloogilisest liigendamisest abi olla muusikaanalüüsis. Näiteteosteks on valitud Arvo Pärdi (s 1935) kolm NCL-ile komponeeritud teost: Missa syllabica (1977) ja Berliner Messe (1990/2002) Credo-osad ning Summa (1977).
Reconsidering geography and power: policy ensembles, spatial knowledge, and the quest for consistent imagination
(2014-11-18) Veemaa, Jaanus
Väitekirja põhihuvi on selgitada, kuidas võimuinstitutsioonid kasutavad geograafilist teadmist ruumiliste poliitikate kujundamisel. Uurimustöö argumendid tuginevad seisukohal, mille järgi ruumiliste poliitikate tõhusus on sõltuvuses kasutatava geograafilise teadmise funktsionaalsest, kontseptuaalsest ja ideoloogilisest sidususest. Väitekiri koosneb neljast teemakohasest uurimusest (Eesti ruumilise identiteedi kujundamine ajaloo- ja geograafiaõpikute tootmise protsessis; Eesti maakondade staatuse visioneerimine teostamata jäänud haldus-territoriaalses reformis aastatel 1997–2003; Balti solidaarsuse argumenteerimine Eesti-Läti riigipiiri taastamise ja piirirežiimi kujundamise protsessis, ning Haparanda (Rootsi) ja Tornio (Soome) piirilinnade rahvusvahelise identiteedi kujundamine). Väitekirja uurimused kinnitavad, et geograafilise teadmise kasutamine ruumiliste poliitikate kujundamisel on tihti vastuoluline, ja poliitikate eesmärke nõrgalt toetav. Võimuinstitutsioonid ei pööra piisavalt tähelepanu institutsionaalse koordineerimise ja strateegilise lähenemise vajalikkusele poliitikate ruumilisel mõtestamisel. Poliitilised agendad ja strateegiad sisaldavad harva viiteid või juhiseid, kuidas tagada geograafilise teadmise kontseptuaalne ja ideoloogiline sidusus poliitikates. Lisaks toovad juhtumuuringud välja kolm olulist tegurit, mille mõju geograafilise mõtestamise tõhususele poliitikate kujundamisel kaldutakse sageli alahindama: kaasamine teadmise mõtestamise protsessi (kes ja millistel tingimustel osalevad), teadmise ajakohastamine (kui poliitikate eesmärgid reformiprotsessi käigus muutuvad või teisenevad) ning teadmise kaalutletud vahendamine (arvestamine ruumiliste poliitikate mõjudega).
Public sector real estate asset management models and their evaluation
(2014-11-18) Kask, Kaia
Kuigi riigi omanduses on märkimisväärsel hulgal hoonestatud kinnisvara, ei kuulu kinnisvaraga tegelemine – selle haldamine, hooldamine ning muud taolised tegevusalad – riigi kui institutsiooni peamiste funktsioonide hulka. Seetõttu tuleb valitsusel seista hea selle eest, et kinnisvaraalane tegevus koormaks võimalikult vähe riigiameteid tema peamiste funktsioonide täitmise juures ning samaaegselt avaldaks võimalikult minimaalset fiskaalmõju riigieelarvele ning valitsussektori tasakaaluarvestusele. Sellest tulenevalt seati doktoritöö eesmärgiks riigi keskvalitsuse kinnisvara varajuhtimisega seotud mudelite loomine ning nende kvantitatiivne hindamine, tuues välja erinevate varajuhtimise mudelite fiskaalmõjud, mille suuruse hindamine aitaks viia parima riigi kinnisvara halduskorraldust puudutava praktilise lahenduseni. Uuringu raames käsitleti mudelina tea¬tud kvalitatiivsete tunnuste kogumit, võttes aluseks kinnisvara oma-niku, haldaja ning pinna kasutaja. Enne mudelipõhise empiirilise analüüsi läbiviimist loodi teoreetilis-metoodiline raamistik avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite väljatöötamiseks, võttes arvesse senist avalikku sektorit käsitlevat kinnisvaraalast erialakirjandust. Rahavoogudel põhineva eritasandilise kvantitatiivse fiskaalmõjude analüüsi tulemusena selgus, et kõikide hinnatud avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite fiskaalmõju nii riigieelarvele kui ka valitsussektori tasakaaluarvestusele on vaadeldud 30-aastase prognoosiperioodi jooksul negatiivne. Arvestades varajuhtimismudelite diskonteeritud rahavoolisi fiskaalmõju tulemusi, osutus eriotstarbeliste varade osas vähimat negatiivset rahavoogu genereerivaks varajuhtimismudeliks riigi poolt vahendatud tsentraliseeritud avaliku sektori kinnisvara omamis- ja haldamisvorm. Üldotstarbeliste varajuhtimismudelite üle otsuse langetamisel selgus uudse tulemusena, kuivõrd oluliseks osutuvad fiskaalmõjude hindamise seisukohast empiiriliste lähteandmetena kasutatud tururentide ning nendes sisalduvate komponentide suurus koos prognoositavate kasvumääradega. Väitekirjas käsitletud uuring näitas esmakordselt, et fiskaalmõjude hindamine ning riigi tasemel kinnisvaraalaste otuste tegemine varajuhtimismudelite põhiselt on võimalik, kuid samas äärmiselt kompleksne tegevus.
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.
Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf
(2014-11-20) Sakova-Merivee, Aija
Käesolev uurimus „Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides“ mõtestab ja avab Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanide filosoofilist potentsiaali. Eesti kirjandusuurija Jaak Tomberg on oma 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas juhtinud tähelepanu kirjanduse lepitavale otstarbele ehk sellele, et ilukirjandusel on võime meenutada mineviku luhtunud võimalikkuseid (unustatud tegutsemissuutmatusi) ning neid kirjaliku meenutamise läbi lunastada. Teisisõnu on kirjandusel võime mudeldada mineviku ja tänapäeva vahelisi seoseid filosoofilisel tasandil selliselt, et see aitab nii meenutajal kui ka potentsiaalsel lugejal minevikus toime pandud ebaõiglust ja vägivalda, aga ka mõtestamata jäänud valu ning kaotust hoomatavamaks muuta. Selline mälutöö filosoofiline mõtestamine on äärmiselt vajalik, sest minevikuga tegelemine, olgu tegemist iseenda, oma vanemate või kogu rahva minevikuga, võib osutuda väga keeruliseks ettevõtmiseks mitte ainult praktiliste tõrgete, vaid eeskätt just moraalsete küsimuste tõttu. Walter Benjaminile, Avishai Margalitile, Giorgio Agambenile jt toetudes uuribki käesolev väitekiri mäletamise ja mälutööga seotud filosoofilisi mõttepilte Ene Mihkelsoni romaanides „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007) ning Christa Wolfi teostes „Lapsepõlvelõimed“ (Kindheitsmuster, 1976; ek 1982) ja „Inglite linn ehk The Overcoat of Dr. Freud“ (Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud, 2010). Teisisõnu seda, milliseid kirjanduslikke võtteid ja kujundeid saab ilukirjanduslik tekst rakendada mineviku läbitöötamise ja mälestuste nö väljakaevamise protsessi kujutamiseks ja kirjeldamiseks. Samuti on vaatluse all jutustava hääle mälutöö ja kirjutamise ajendid ning see, kas ja millistel tingimustel on võimalik rääkida moraalsest tunnistamisest ilukirjanduses.
Sammenlignende mottakingsanalyse av Jon Fosses skuespill i Estlands og Norges teaterkritikk
(Tartu Ülikool, 2014-11-24) Oja, Susanna; Pesti, Madli; Mihkelson, Helena; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Bacheloroppgave «Sammenlignende mottakingsanalyse av Jon Fosses skuespill i Estlands og Norges teaterkritikk» skal gi en oversikt over mottaking av Jon Fosses verk i Estlands og Norges teaterkritikk basert på fem skuespill som er iscenesatt i disse staterne. Jeg har valgt dette emne først og fremst fordi jeg ønsket å forbinde mine to fag, norsk og teatervitenskap. Men også fordi jeg mener at estisk publikum vet for lite om Jon Fosse selv om han er en av de største og mest populære moderne dramatikerne i Europa. Det er også interessant å se hvordan to nasjonalgrupper, som har forskjellige bakgrunner, mottar iscenesettelsene som har støttet seg på samme materialer. Der er ingen som har undersøkte Fosses mottakelse i Estlands teaterkritikk tidligere, men Suzanne Bordemann, som jobber ved Norges teknisk-naturvitenskapelige universitets institutt for nordistikk og litteraturvitenskap, har gjort en sammenlignende mottakingsanalyse av Fosses verk i Norge og Tyskland. 1 En sammenlignende analyse gir mulighet til å vurdere hvordan mottaking av Fosses skuespill skiller seg i Estland og Norge. Det er interessant å spørre hvilke påvirkning har iscenesettelsene av Fosses skuespill i forskjellige kulturrom og hvordan tolker estere hans verk? Jeg ønsker å finne ut hvordan Fosses stil påvirker mottaking av iscenesettelsene og jeg vil finne ut hva kritikerne fra forskjellige stater tenker er vesentlig å beskrive og analysere i artiklene om iscenesettelsene av Fosses tekster.
”Døde menn går på ski” (Knut Nærum). Henvisninger til langrenn i norsk kriminallitteratur mellom 1923 og 2012
(Tartu Ülikool, 2014-11-24) Nittim, Mari; Olsen, Alma; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Tittelen til bachelor-oppgaven min er ”Døde menn går på ski” (Knut Nærum). Henvisninger til langrenn i norsk kriminallitteratur mellom 1923 og 2012. ”Døde menn går på ski” er navnet på parodikriminalromanen av Knut Nærum og jeg brukte hans romantittelen fordi det forklarer hva jeg undersøkte i oppgaven min. Denne romanen skal ligge litt på side på grunn av at det at den er en parodi, hvor man har overdrevet norske kriminalromaner og langrenn. Resultat av undersøkelsen min ville ikke være optimal, når det ville være den parodien med. Man sier at langrenn er Norges nasjonalsport, derfor ville jeg vite, om det finnes langrenn også i denne delen av norsk kultur, nemlig kriminallitteratur. For å finne det ut, lette jeg etter henvisninger til langrenn i norsk kriminallitteratur. Det finnes mange grunner til hvorfor jeg valgte dette emnet. Man har tidligere skiantologier, hvor man har undersøkt langrenn i skjønnlitteratur generelt, men andel av kriminalromaner i de ar veldig lite. Kriminallitteraturen er veldig populær i dag i Norge, men man har ikke undersøkt det i forbindelse med skisporten. Jeg vil vise at det finnes langrenn også i norske kriminalromaner og dermed fylle hullet som finnes når det gjelder skiantologier. I tillegg hadde jeg personlige grunner, den første grunnen er at jeg liker å lese krim. Den andre er at når jeg tenker på dagens litteratur av skandinaviske forfattere, tenker jeg først på krim. Den tredje er at jeg på en eller annen måte vil knytte langrenn til oppgaven min. Det viktigste målet mitt er å vise at det i hele tatt finnes direkte henvisninger til langrenn i norske kriminalromaner. Som skrevet før, har jeg lette etter direkte og indirekte henvisninger til langrenn. Jeg skal konsenterere meg om direkte henvisninger i oppgaven min. Målet mitt er å kategorisere og undersøke under hvilke situasjoner man bruker direkte henvisninger til langrenn. Altså om man bare sier noe om langrenn som en del av hverdagen eller om 5 henvisningen er en viktig del av handlingen. I tillegg vil jeg finne ut om det finnes direkte henvisninger til langrenn i uvanlige situasjoner, det vil si at man for eksempel bruker deler av skiutsyr annerledes enn vanligvis. For direkte henvisninger regner jeg med deler av skiutstyr, konkurranser som helt tydelig har med langrenn å gjøre, for eksemel Vasaloppet, og andre ord som knyttes til skisport. Jeg skal ikke legge vekt på indirekte henvisninger i oppgaven min. Med indirekte henvisninger kan man ikke være sikker på at man henviser til langrenn, på grunn at det ikke blir forklart nærmere i konteksten, f.eks får man ikke vite i hvilken årstid man reiser i hytta eller hva man gjør der. Men da det er spekulasjon, så skal jeg ikke analysere de indirekte henvisninger i oppgaven min. For indirekte henvisninger regner jeg vokabular som handler om hytter og konkurranser som kan ha noe å gjøre med langrenn, men som ikke blir forklart i konteksten, for eksempel OL i Lillehammer. Og dermed finnes det også noen problemer i analysen, da man på norsk kan si bare Birken, mens man mener Birkebeinerrennet. Birkebeinerrennet er på ski og dermed regner jeg den som direkte henvisning, mens Birken kan være også til fots eller på sykkel. Altså er det viktig å forstå konteksten man bruker denne konkurransen i.
Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema». En komparativ analyse
(Tartu Ülikool, 2014-11-24) Pirk, Norman; Laanemets, Anu; Karkkonen Svensson, Snorre; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Betydning eller som oftest betydninger av språklige enheter er noe som er verdt til å se litt nærmere på. Det å forstå hva språklige enheter konvensjonelt henviser til i omverdenen er viktig når man lærer seg andre språk, men kanskje enda viktigere når man vil beherske sitt eget morsmål. Når det gjelder språk, er det klart at de er forskjellige. De høres ulikt ut, de har forskjellige ord for å betegne samme objekter, de har forskjellige måter å sette opp ord i rekkefølge på, og kulturene hvor forskjellige språk brukes er ulike. Men det er likevel noe som er felles for alle språk, nemlig det at de brukes på én og samme planet. Dette i sin tur betyr at det finnes visse aspekter ved livet som er felles for en stor del språkbrukere. For eksempel sover man vanligvis liggende, går rundt oppreist og beveger seg i forhold til forskjellige romlige omgivelser. Det er nettopp dette forholdet mellom ganske store likheter ved menneskenes kroppslige oppfatning av verden og realisering av denne oppfatninge
Njåls saga. En studie om menneskeoppførsel før og etter trosskiftet
(Tartu Ülikool, 2014-11-24) Rikas, Anne; Sävborg, Daniel; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Njåls saga er utvilsomt den meste berømte av de islandske ættesagaer. I det store og hele hendler det om menneskers hverdagslivet som på denne tida kretset om æren og blodhevn. Mer enn ingen annen saga fokuserer Njåls saga seg om loven. En av de sentrale spørsmålene med hver tilfelle av blodhevn eller en annen slags strid som jeg skal undersöke i denne oppgaven er om løsningen av konflikt. Det er i kapitlene 100-105 hvor i tillegg til den gamle lov introduseres et nytt system av orden til Islands samfunnet. Om hvor mye kristendommen egentlig påvirket samfunnet og menneskeoppførsel på et underbevissthetlig plan i Njåls saga er en av spørsmålene som sagaforskere har studert og debatterte over. Det finnes to større lærer i den områden. Noen mener at trosskiftet i Njåls saga er så stor at det påvirker hele mentalitetet og oppførsel av mennesker og leder til forsoning og tilgivelse til slutt (Lönnroth 2011: 178). Andre tror at sagateksten viser akkurat det motsatte. Det har blitt en lang diskusjon mellom flere sagaforskere som begynte allerede i 1855 (gjennom Cook, 1991: 94) da Carsten Hauch påstod at i Njåls saga vises det hvordan kristendommen kommer å seire over den hedenske seden av hevn. Stort sett har islandske forskere selv ikke sagt at kristendommen markerer et moralsk vendepunkt i sagaen, og Finnur Jónsson påstod allerede i begynnelsen av siste århundret at trosskiftets episoden i kapitlene 100-105 har så lite som mulig med sagaen å gjøre (ibid, s. 94). Formålet mitt med denne oppgaven er å forstå og gi et oversikt over hvis, hordan eller hvor mye trosskiftet til kristendommen påvirket menneskeoppførsel og gjerninger i sagaen.
Minnet av estlandssvenskarna i byn Apelka (Vippal)
(Tartu Ülikool, 2014-11-24) Sutt, Siim; Kuldkepp, Mart; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Med denna uppsats försöker jag svara på den följande frågan: ”I vilken utsträckning finns det kvar minnet av estlandssvenskarna i nutida byn Apelka?”. Jag vill undersöka vad vet de människorna om byns ursprung, som har numera sina sommar- och fritidshem där, bor där eller driver annan verksamhet i Apelka. Vad beror det på hur mycket de vet, vilka är deras kunskaper om estlandssvenskarna och inställningar till dem överallt? Uppsatsens struktur består av sju delar. Först kommer teorin med metod och hypoteser; sedan översikt om Apelka; översikten av fältarbetet, frågelistan och informanterna; analysen; konklusion med sammanfattning och diskussion; hänvisningar och till sist bilagor. För att få svar på huvudfrågan kastar jag nedanför fram fyra hypoteser. För att kontrollera hypoteserna och till sist svara på huvudfrågan genomförde jag fältarbetet bland de människorna som befinner sig nuförtiden i Apelka. Fältarbetet bestod av enkät-utfrågningen där det finns både frågor med förordnade svarsvariant och utrymme för det fria berättande. Svar på frågorna som ställdes under fältarbetet anordnade jag först. Sedan kommer de att presenteras och analyseras. Det fanns också frågorna i enkäten som jag inte använde för att bedöma hypoteserna och få resultat på huvudfrågan. Analysen av svar på sådana frågor finns tillgänglig i bilaga 2 och man kan använda det för att få en mer utvidgad bild av informanterna eller eventuellt fortsätta med arbetet. I delen 'Om Apelka' ska jag upplysa lite om byns bakgrund; berätta kort om dennas historia och nutid. I översikten om fältarbetet ska jag presentera enkät- och intervjufrågorna samt informanternas bakgrund och andra personliga uppgifter. I analysen av enkätfrågornas svar använder jag både kvantitativ och kvalitativ metod. Huvudfokus kommer att vara på kvantitativ analys, men jag ska utvidga och illustrera denna med hjälp av resultaten på den kvalitativa analysen. I konklusion kommer hypoteserna att bedömas och till sist svarar jag på huvudfrågan.
Kõrgkooliõpingute katkestamise põhjused ja ennetamise võimalused Euroopa Liidu riikide näitel
(2014-11-27) Espenberg, Kerly; Aksen, Merli; Beilmann, Mai; Vahaste, Sille; Loogus, Terje; Kührt, Uta
Uuringu eesmärk on anda ülevaade katkestamist ennetavatest ja kõrgharidusõpingute edukat lõpetamist toetavatest meetmetest Euroopa Liidu liikmesriikides ning analüüsida, milliseid teistes riikides rakendatud kõrgharidusõpingute katkestamise ennetamisel ja katkestanute õpingute jätkamise ning eduka lõpetamise toetamisel edukaks osutunud meetmeid oleks võimalik Eestis rakendada, sealhulgas kuidas need sobituvad või kuidas on võimalik neid kohandada Eesti kõrgharidussüsteemiga. Analüüsis antakse ülevaade riikide kõrgharidussüsteemist ja selle rahastamise põhimõtetest, õppetoetustest ja nende maksmise alustest, katkestamise põhjuste uuringutest, katkestamise ennetamise meetmetest riiklikul ja kõrgkoolide tasandil, katkestanute kõrgharidusse tagasitoomise meetmetest ja meetmete mõju ning efektiivsuse uuringutest.
Salapärased augud Siberis
(Maaleht, 2014-11-27) Kallis, A.