Sirvi Kuupäev , alustades "2015-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 5
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-05) Merisalu, Merilyn, toimetaja
The role of SLAC1 anion channel and its upstream regulators in stomatal opening and closure in Arabidopsis thaliana
(2015-05-04) Laanemets, Kristiina
Taimelehtede pinnal on mikroskoopilised poorid, mida kutsutakse õhulõhedeks. Nende kaudu toimub CO2 omastamine ja transpiratsioon. Igat õhulõhet ümbritseb paar sulgrakke, mille osmootsest rõhust ja veesisaldusest sõltub poori suurus. Õhulõhede avanemise ja sulgumise regulatsiooni detailse mehhanismi selgumine aitab kaasa uue põlvkonna põuatolerantsete sortide aretamisele. Me uurisime õhulõhede avanemise ja sulgumise signaalradu. Selleks panime müürlooga taime hermeetilisse kambrisse ja mõõtsime taimest väljuva veeauru hulka. Pimeduse, kõrge CO2 taseme, vähese õhuniiskuse, taimehormoon abstsiishappe (ABA) ja osooni toimel õhulõhed sulguvad ning taimest eralduva veeauru hulk väheneb. Seevastu valgus, madal CO2 tase ja kõrge õhuniiskus stimuleerivad õhulõhesid avanema, mis meie mõõteaparatuuris kajastub suurema taimest väljuva veeauru hulgana. Uurisime ABA toimel käivituvat signaalrada ja selle rolli õhulõhede sulgumises keskkonnafaktorite toimel. Näitame, et valgud, mida on varem kirjeldatud pelgalt ABA signaalraja osana, osalevad ka muudes signaalradades. Näiteks kui mutantses taimes puuduvad ABA retseptorvalgud , ei sulge see taim enam oma õhulõhesid ei osooni, pimeduse, kõrge CO2 taseme ega vähese õhuniiskuse toimel. Lisaks uurisime õhulõhede avanemist anioonide väljavoolukanali SLAC1 mutantides, mis pole võimelised õhulõhesid kiirelt sulgema. Nendes mutantides oli kummalisel kombel ka õhulõhede avanemine aeglasem, kuigi SLAC1 kanali puudumine takistab ainult ioonide väljavoolu. San Diego (USA) koostööpartnerite abil selgitasime välja, et õhulõhede aeglase avanemise põhjuseks on vähenenud kaaliumi sissevool, mis on tingitud hoopis muutustest sulgrakkude kaltsiumi tundlikkuses ning kontsentratsioonis SLAC1 mutandis. Seega on õhulõhede avanemise ja sulgumise signaalrajad omavahel läbi põimunud ning mutatsioon võivad taimes mõjutada isegi protsesse, mis ei ole puuduva valguga otseselt seotud.
Neoproterozoic Baltic paleosol: geology and paleoenvironmental interpretation
(2015-05-05) Liivamägi, Sirle
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on hinnata Balti murenemiskooriku säilivust, murenemisastet, võimalikke hilisemaid mõjutusi, ning rekonstrueerida paleoklimaatilised tingimused murenemiskooriku moodustumise ajal Eelkambriumis. Eelkambriumi murenemiskoorikud on haruldased, tavaliselt hilisemates geoloogilistes protsessides moondunud, kuid siiski olulised infoallikad varajase Maa keskkondade uurimiseks. Eelkambriumi noorimat ajajärku, Neoproterosoikumit, iseloomustavad lühiajalised, kuid suureamplituudilised muutused süsinikuringes, hapniku sisalduse tõus atmosfääris tänapäevasele tasemele, globaalsed jäätumised, millele järgnesid lühiajalised nn kasvuhoonekliimaga perioodid ja esimeste hulkraksete loomade ilmumine, mis tähistab bioloogilise mitmekesisuse plahvatusliku arengu algust. Kuigi valdavavalt on Neoproterosoikumi murenemissündmused säilinud pigem kulutuspindade kui terviklike murenemiskoorikutena, siis Ida-Euroopa platvormi kristalsel aluskorral Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal on säilinud mitmekümne meetri paksune hinnanguliselt 600–560 miljoni aasta vanune murenemiskoorik. Võrreldes teiste omavanuste murenemiskoorikutega on Balti murenemiskoorik väga hästi säilinud. Murenemiskooriku läbilõiked on ligikaudu 40 meetri paksused ja nende ülemise osa moodustavad kuni 7 meetri paksused savi- ja rauamineraaliderikkad tsoonid, milliste kujunemist seostatakse tavaliselt murenemisega kuumas ja niiskes troopilises kliimas. Selline murenemiskooriku tekkekeskkonna interpretatsioon on aga vastuolus Baltika paleokontinendi tollase asukohaga kõrgetel laiuskraadidel ja seal tüüpiliselt valitsevate parasvöötme kliimatingimustega. Tõenäoliselt kujunes Balti murenemiskoorik lühiajaliselt intensiivistunud murenemise tulemusena, mida võis põhjustada (globaalsetele?) jäätumistele järgnenud nn kasvuhooneperioodid või süsinikuringe suureskaalalise anomaalia põhjustanud Shuram-Wonoka sündmus, mille tagajärjel järsult ja geoloogilises mõttes lühiajaliselt (<10 miljoniks aastaks) tõusnud atmosfääri CO2 sisaldus põhjustas sademete hapestumise ning võimaldas troopikale iseloomuliku murenemiskooriku kujunemist ka kõrgetel laiuskraadidel väljaspool troopilist kliimavöödet.
Studies on artificial and extracellular matrix protein-rich surfaces as regulators of cell growth and differentiation
(2015-05-08) Pook, Martin
Loomade kõik rakud puutuvad oma elu jooksul kokku neid ümbritseva rakuvälise maatriksiga. See on rakkude poolt sekreteeritud vaheaine, mis peamiselt koosneb valkudest ja polüsahhariididest. Koes annab rakuväline maatriks rakkudele mehhaanilise toe ja võimaldab üles ehitada keerukaid organeid. Lisaks mõjutab rakuväline maatriks rakkude kasvu, migreerumist ja diferentseerumist, kuivõrd maatriksi komponentidelt lähtuvad neid protsesse toetavad signaalid. Ühed enimuuritud rakuvälise maatriksi valgud on kollageenid ja laminiinid. Käesolevas doktoritöös uuriti rakk-maatriks kontaktide mõju rakkude kasvule ja diferentseerumisele. Esmalt uuriti kuidas rakkude kasvupinna topograafilised omadused mõjutavad inimese naha fibroblastide kasvu. Kasvupinnasena kasutati ränil põhinevat materjali (n.ö tehisklaasi), mis andis võimaluse tekitada pindu, mis oli kaetud erineva suurusega ümarate struktuuridega. Nende struktuuride keskmine diameeter oli 200 nm, 500nm, 1 µm ja 10 µm. Selgus, et mida suuremad olid struktuurid (diameeter 500 nm, 1 µm ja 10 µm), seda aeglasem oli rakkude kasv ning sellega kaasnes rakkude nn „vananemine”. Meie teine uuring näitas, et želatiini ja glükoosi elektrospinnimise teel on võimalik tekitada kasvupindasid, mis sobivad inimese naha fibroblastide kasvatamiseks. Lisaks ilmnes, et sellised kasvupinnad tõstavad rakuvälise maatriksi valkude, laminiinide, ekspressiooni taset fibroblastides. Kolmandas uuringus käsitlesime laminiinide paiknemist ja sekreteerimist inimese trombotsüütidest. Vastupidiselt varemarvatule selgus, et laminiinid ei paikne trombotsüütide α-graanulites. Kui trombotsüüte aktiveeriti trombiiniga, siis väljusid laminiinid rakkudest mikrovesiikulite, mitte aga eksosoomide koosseisus. Doktoritöö neljandas uurimuses iseloomustati laminiinide ekspressiooni inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes. Selgus, et retinoolhappega mõjutatud tüvirakkude varajase diferentseerumise käigus suureneb neis laminiini 511 hulk, aga laminiini 521 hulk väheneb. Lisaks leiti, et inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes ekspresseerub lisaks varemkirjeldatule veel mitmeid teisi laminiinide isovorme. Veel enam, selgus, et mitmed erinevad laminiinide isovormid ekspresseeruvad ka sellistes inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes, mis ei ole läinud diferentseerumise teele.
Between maintaining and sustaining heritage in landscape: The examples of Estonian mires and village swings
(2015-05-12) Pungas-Kohv, Piret
Doktoritöö keskmes on maastik ja pärand kui protsessid. Teeside üldosas on pärandi kujunemist käsitletud mõistete säilimine ja säilitamine kaudu. Säilimist on määratletud kui iseeneslikku, holistilist kulgemist. Säilitamise korral on pärand objektina defineeritud ning säilitamine toimub läbi eesmärgipärase kaitsmise, tutvustamise vms tegevuse kaudu. Nende kahe kontseptsiooni valguses uuriti maastikus kahe näite, kiikede ja soode tähendusvälja muutumist viimase saja aasta jooksul. Üldosa jaguneb neljaks alaeesmärgiks, mis sisaldab kahe näite paigutumist säilimise ja säilitamise skaalale ning erinevate tegurite esitlusele, mis toetavad või takistavad minevikus tekkinu toimimist tänapäeval. Doktoritöö tulemusena on koostatud mudel, mis aitab kaardistada pärandi majandamisviise: A) elamise-kontseptsioon (living-in), kus kohalik inimene on ise pärandi looja/tarbija; B) elamus-kontseptsioon (jumping-into), kus pärandit külalisena tarbitakse; C) vaatlus-kontseptsioon (looking-at), kus inimene on pigem passiivse pealtvaataja rollis. Uurimuse käigus ilmnes, et külakiigekohad on ilmekaks elamise-kontseptsiooni näiteks. Kiikesid ja kiigekohti institutsionaalselt ei kaitsta; sageli on kiige ehituse taga kogukonna soov. Peamine kiigekohtade elushoidmist pärssiv tegur on hirm vastutuse ees, kui kellegagi kiikujatest peaks midagi halba juhtuma. Lahendusena on võimalik välja töötada turvalisemad külakiiged ning jagada vastutust kiikujate, kiigemeistrite ja maaomaniku vahel. Loodud mudeli rakendamine soodes aitas välja tuua, et soid käsitletakse eelkõige vaatlus-kontseptsiooni ja vähem elamus-kontseptsiooni kaudu. Elamise-kontseptsioon on säilinud marjade korjamise kontekstis. Soo kui looduspärandi säilitamine väljendub looduskaitselise ja loodusharidusliku tegevuse kaudu. Võib väita, et soode näitel pärandkultuur ja looduskaitse pigem välistavad üksteist, soodustades eelkõige vaatluspõhist pärandi majandamist. Vahetuma kontakti saamiseks tuleks soodes võimaldada ka elamus-põhist kasutust. Loodud pärandi toimimise mudel aitas ühtlasi tõestada, et säilitamine aitab defineerida pärandiobjekti, seevastu säilimine aitab objekti tegevuslikult elus hoida.
Factors affecting soil respiration and its components in silver birch and Norway spruce stands
(2015-05-12) Kukumägi, Mai
Mulla CO2 voog ehk mullahingamine moodustab suure osa kogu metsaökosüsteemi hingamisest ja põhjapoolkera kõrgemate laiuskraadide metsad omavad olulist rolli globaalses süsinikuringes, mistõttu on selle voo kvantitatiivne hindamine väga aktuaalne teema. Käesolevas doktoritöös käsitleti kolme uudset aspekti. Esiteks suurenenud suhtelise õhuniiskuse mõju mullahingamisele, mis on oluline teave kõrgematel laiuskraadidel prognoositud kliimamuutuste valguses. Teiseks saadi Eesti jaoks uudsed tulemused mullahingamise jaotumisest autotroofseks ja heterotroofseks komponendiks arukase ja hariliku kuuse puistutes. Kolmandaks analüüsiti Eestis esmakordselt kändude juurimise mõju mulla CO2 voogudele. Doktoritöö laiemaks eesmärgiks oli analüüsida erinevate abiootiliste (suurenenud suhteline õhuniiskus, mullatemperatuur ja mullaniiskus) ja biootiliste (puuliik, puistu vanus ja arengustaadium, peenjuurte biomass ja käive, maapealne varise voog mulda, mulla mikroobne biomass ja selle aktiivsus) tegurite ning metsamajandamise (lageraiejärgne kändude juurimine) mõju mullahingamisele ja selle autotroofsele ja heterotroofsele komponendile erineva vanusega arukaasikutes ja hariliku kuuse puistutes. Töö tulemusena selgus, et mullatemperatuur on peamine keskkonnategur mullahingamise sesoonse dünaamika kirjeldamiseks ja mullaniiskusel on nõrk mõju. Suurendatud suhteline õhuniiskus vähendas mullahingamist, kuigi alustaimestiku juurte biomass, produktsioon ja mikroobikoosluste aktiivsus kasvas. Puistu vanus mõjutas mulla CO2 vooge nii arukase kui hariliku kuusiku vanusereas, mis seostus pigem muutustega biootilistes tegurites (peenjuurte dünaamika) kui muutustega mullatemperatuuris ja mullaniiskuses. Mullahingamise komponentide temperatuuritundlikkus oli vastupidine lehtpuu- ja okaspuupuistutes. Esmased tulemused näitasid, et viljaka kasvukohatüübi korral lageraiejärgne kuusekändude juurimine mulla¬hingamist oluliselt ei mõjuta. Antud töö näitab, et metsaökosüsteemi mullahingamine on väga keeruline protsess ning erinevaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, mis seda protsessi mõjutavad, tuleb metsa süsinikuringe prognoosimisel arvesse võtta – eriti kliimamuutuste kontekstis.
Leaching of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs) and heavy metals from the oil shale processing wastes and from waste-based products
(2015-05-12) Jefimova, Jekaterina
Antud doktoritöö eesmärgiks on põlevkivi termilise töötlemise jäätmete ja põlevkivi töötlemise jäätmetest valmistatud ehitusmaterjalide keskkonnaohtlikkuse hindamine. Põlevkivi suure mineraalaine sisalduse tõttu tekitatakse töötlemise käigus suurtes kogustes tahkeid jäätmeid: termilise töötlemise käigus tekib põlevkivi poolkoks ja põletamisel tekib põlevkivi tuhk, millest taaskasutatakse ainult väike osa. Põlevkivi termilise töötlemise jäätmed sisaldavad ohtlikke raskmetalle ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH-e). Jäätmete keskkonnamõju sõltub pigem saasteainete mobiilsusest, mitte nende sisaldusest lähtematerjalis. Seetõttu saab mõju keskkonnale hinnata vaid läbi aine ülekande tahkest faasist vesifaasi, ehk leostumise abil. Käesolev töö tutvustab leostuvusuuringud väli- ja laboritingimustel. Uuring näitas võimalust hinnata tahkete jäätmete hoidlate keskkonnamõju tõhusa ning odava meetodiga välitingimustes kasutamiseks. Selgus, et poolkoksimäed on ohtlikke PAH-ide ja metallide allikaks pika aja jooksul. PAH-ide leostuvus vanast poolkoksi jäätmehoidlast oli suurem võrreldes hiljuti võetud kasutusele hoidlaga. Töös näidati, et metallide transpordiga keskkonnas võivad olla seotud kolloidid. Uuriti fluoro-PAH-ide (F-PAH-id) kasutust sisestandarditena GC-MS analüüsil. Käesolevas töös uuriti uudse SPME (Solid Phase Microextraction, ehk Tahke Faasi Mikroekstraktsioon) meetodi rakendamist leovee analüüsil. SPME metoodikat kasutati bioloogiliselt kättesaadava (Cfree) PAH-ide fraktsiooni määramiseks. Selgus, et Cfree on väike osa kogu PAH-idest (ainult 0,01-2,7%) leostusvee proovides, mis näitab PAH-ide tugevat seost orgaaniliste ja mineraalainetega. Hinnati PAH-ide ja metallide leostuskäitumist tolmpõletuse ja keevkihtkatla lendtuhast ning tuhast valmistatud mörtidest ja betoonkehadest. Selleks kasutati granuleeritud materjali leostustesti EN 12457-2(2002) ja monoliitse materjali leostustesti EN CEN/TC 15862(2012). PAH-ide sisaldus leovees oli madalam põhjavee keskkonnakvaliteedinäitajatest. Väikese molekulmassiga PAH-ide leostumine leidis aset kõikidest mörtidest ja betoonkehadest, sõltumata tardumisajast. Töö tulemusena saadi väärtusliku infot põlevkivitööstuse tahkete jäätmete ning neist valmistatud produktide käitumise keskkonnas.
Exploiting high-throughput data for establishing relationships between genes
(2015-05-15) Peterson, Hedi
Geenid määravad ära, millistest RNA ja valgu molekulidest elusorganism koosneb. Ainult geenide tuvastamisest ei piisa, et aru saada kuidas organism toimib, millal ja kuidas erinevad geenide produktid avalduvad ja mida need teevad. Elusorganismi olemuse mõistmiseks ja bioloogiliste protsesside mõjutamiseks on vajalik aru saada geenide ja valkude omavahelistest seostest. Suure läbilaskevõimega tehnoloogiad võimaldavad hõlpsasti mõõta bioloogiliste protsesside erinevaid tahke. See omakorda on toonud kaasa andmemahtude üha kiireneva kasvutrendi ning vajaduse uute meetodite järele, mis aitaks toorandmeid analüüsida, andmeid omavahel kombineerida ning tulemusi visualiseerida. Samuti on kasvanud vajadus arvutuslike meetoditega katsetada, kas olemasolevad andmemudelid kirjeldavad bioloogilist uurimisobjekti piisavalt täpselt. Käesolevas uurimistöös on näidatud erinevaid bioinformaatilisi meetodeid, kuidas suuremahuliste ning eritüübiliste eksperimentaalsete andmete kombineerimist saab rakendada geenidevaheliste seoste leidmiseks. Suuremahulistele andmetele on integreerimise ja omavahel võrreldavaks tegemisega võimalik anda lisaväärtust. Töö käigus koondati kokku ja tehti avalikkusele ligipääsetavaks embrüonaalsete tüvirakkude regulatsiooni käsitlevate publikatsioonide lisafailides avaldatud info ESCDb andmebaasi näol. Neid andmeid kasutades on teadlaskonnal võimalik leida geenide vahelisi seoseid, mida eraldiseisvaid andmeid analüüsides ei ole võimalik välja selgitada. Andmebaasi kogutud info kombineerimisel arvutusliku mudeldamisega õnnestus leida käesoleva töö raames uus regulaator embrüonaalsetes tüvirakkudes — IL11. Lisaks võimaldas erinevate andmetüüpide kombineerimine leida embrüonaalsete tüvirakkude keskse regulaatori — OCT4 geeni alternatiivsed märklaudgeenide moodulid. Kasutades DNA konserveerumisinfot koos regulatoorsete motiivide analüüsiga leiti kolm uut rasvatüvirakkude diferentseerumise regulaatorvalku. Samuti käsitletakse töös automaatset grupeerimis- ja visualiseerimismetoodikat VisHiC, mis aitab esile tõsta huvitavaid geenigruppe, mida teiste meetoditega edasi uurida. Töös on näidatud erinevaid suuremahuliste andmestike integreerimise viise, mis võimaldavad leida selliseid geenidevahelisi seoseid, mida ei oleks võimalik leida kui analüüsiksime üht andmestikku korraga.
Development of ecosystems under human activity in the North-East Estonian industrial region: forests on post-mining sites and bogs
(2015-05-15) Karu, Helen
Eestis on põlevkivi kaevandatud umbes 1%-l maismaa pindalast. Üks olulisemaid kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid Kirde-Eestis on looduslike- ja kultuurmaastike asendumine uute tehislike pinnavormidega, nagu karjääripuistangud ja tööstusjäätmete kuhilad. Käesoleva töö esmaseks eesmärgiks oli kirjeldada taimkatte ja mulla arengut Narva põlevkivikarjääri ja Kohtla-Järve poolkoksimägedele rajatud puistutes ning looduslikult taastuvatel aladel. Leiti, et 30 aastat peale metsastamist annavad karjääripuistangutel kõige enam puiduproduktsiooni arukase- ja sanglepapuistud. Samuti stimuleerivad lehtpuupuistud, eriti lepikud, mulla ja alustaimestiku arengut nii karjääripuistangutel kui poolkoksimägedel. Looduslikult uuenenud metsades on mulla paksus ja puiduproduktsioon võrreldavad hariliku männi istandustega, mis karjääripuistangutel domineerivad. Rohurinde liigiline koosseis karjääripuistangutel sõltub oluliselt istutatud puuliigist ning on kõige mitmekesisem looduslikult uuenenud aladel. Seega saab tööst teha praktilise järelduse: liigilise mitmekesisuse suurendamiseks karjääripuistangutel tuleks metsastamisel kasutada senisest enam lehtpuid ning jätta osa alasid looduslikule uuenemisele. Töö teiseks eesmärgiks oli analüüsida muutusi, mida on rabaökosüsteemides põhjustanud põlevkivielektrijaamadest pärinev aluseline õhusaaste ning veetaseme alanemine kuivendamise, turbakaevandamise ning põlevkivi allmaakaevandamise tõttu. Selleks uuriti taimestikku ja süsinikuringet Kalina ja Selisoo rabade servaaladel ning võrreldi neid looduslikus seisundis rabaga Kesk-Eestis. Leiti, et õhusaaste on põhjustanud olulisi muutusi mõlema raba, eriti aga Kalina taimestiku liigilises koosseisus. Nii õhusaaste kui veetaseme alanemine toovad kaasa puude kasvu kiirenemise ja samblarinde produktsiooni vähenemise. Süsinikuemissioonid turbast sõltuvad tugevasti veetasemest, samas kui õhusaaste mõju pole ilmselt oluline. Doktoritöö tulemused näitavad, et puisrabades ja suhteliselt kõrge veetasemega rabametsades võiks turbast pärinevate süsinikuvoogude hindamiseks kasutada keskmist veetaset ja/või puistu rinnaspindala.
Formation and Assessment of Landscape Recreational Values
(2015-05-15) Reimann, Mart
Väärtushinnangud on tänapäeva ühiskonnas kõneaineks järjest sagedamini. Otsustusprotsessid takerduvad tihti väärtuste konfliktidesse. Sellest tulenevalt on oluline väärtusi võrrelda ning seada prioriteedid otsustusprotsesside tõhustamiseks. Maastike väärtusi on uurinud ja võrrelnud nii sotsiaalteadlased, maastikuteadlased kui majandusteadlased, kasutades erinevaid meetodeid ja lähenemisviise. Arutelud erinevate meetodite eelistest ja puudustest on sageli jäänud valdkonnakeskseteks ning autori andmetel ulatuslikumad interdistsiplinaarsed võrdlused puuduvad. Lähtudes eelnevast on doktoritöö eesmärgid järgmised: - võrrelda erinevaid meetodeid maastike rekreatiivsete väärtuste hindamiseks; - hinnata erinevate hindamismeetodite sobivust planeerimis- ja otsustusprotsessideks; - analüüsida monetaarse ekvivalendi leidmise otstarbekust maastike rekreatiivsete väärtuste hindamisel. Töö põhitulemused on esitatud lisas olevas seitsmes publikatsioonis. Tulemusena võib öelda, et kõigil doktoritöös olevatel meetoditel on omad eelised ja puudused ning universaalset meetodit ei ole, kuid antud uurimustöö võimaldas analüüsida erinevate meetodite sobivust erinevates kontekstides ning on heaks lähtekohaks järgnevatele uuringutele.
Seminar of three Baltic Universities "Defining Research Libraries to Implementing 21st Century Research Universities"
(2015-05-18) TÜ Raamatukogu; Lembinen, Liisi; Tarkpea, Tiiu; Rozenberga, Gita; Prokopčik, Marija; Paidere, Ilva; Juzėnienė, Simona; Sepp, Anneli; Nikele, Liene; Grigas, Vincas; Kučinskaitė, Emilija
New Perspectives in the University of Tartu Library
(Tartu : Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015-05-18) Neerut, Lilian
Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel
(2015-05-19) Tatar, Tõnis
Tõnis Tatari doktoritöö "Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel" käsitleb kolme kunstniku – Jüri Arraku, Olav Marani ja Kaljo Põllu – loomingu ja mõtteavalduste põhjal eesti kunstis alates 1960. aastate lõpust kuni 1980. aastate teise pooleni aset leidnud muutuseid. Nende kunstnike koht alguses juhtivate kunstiuuendajate ning hiljem eesti kunsti traditsioonilise peavoolu silmapaistvamate esindajatena avab võimaluse eesti kunstis toimunud laiemate muutuste läbivalgustamiseks. Töö algab 20. sajandi teise poole Lääne kunsti vorminud ideede tutvustusega. Hoolimata suletud riigipiiridest ja olude erinevusest oli neil ideedel eesti kunstile otsesem või kaudsem mõju. Järgneb ülevaade Eesti NSV-s loodud kunsti ajaloolis-ühiskondlikust taustast. Töö põhiosas esitatakse põhjalikud käsitlused kolme kunstniku loomingust nõukogude perioodil. Autor väidab, et Arraku, Marani ja Põllu loomingus ja vaadetes aset leidnud järsk muutus ei olnud eraldiseisev ega juhuslik fenomen, vaid peegeldas erinevate eesti kunstile mõjunud tegurite kogumõju. Nõukogude võimu tellimust täitnud ning Lääne moodsat kunsti järginud suundumuste kõrval tõstab uurimus väärtustava tähelepanu alla eesti kunsti n-ö kolmanda tee, mille sisuks on kunstnike isikupärase maailmavaate esitamine traditsiooniliste kunstiliste vahenditega. Tatar rõhutab, et keskendumine tehnilisele professionaalsusele ning traditsioonilistele süžeedele ei tähendanud tingimata kunsti ühiskondliku mõõtme puudumist. Nii Arraku, Marani kui ka Põllu loomingus tuuakse välja keeruline ja ambitsioonikas kunstiline programm, millel ei puudunud ka moraalsed, rahvuslikud ja sotsiaalkriitilised aspektid. Tänu 1970. ja 1980. aastate peavoolukunsti populaarsusele oli selle mõju eesti inimeste identiteedi ja meelsuse kujundamisel tõenäoliselt suurem kui avangardistlike või nõukogude võimu teeninud kunstnike loomingul.
Diameter 2 properties
(Tartu Ülikool, 2015-05-19) Langemets, Johann; Haller, Rainis, juhendaja; Nygaard, Olav, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
The thesis consists of a preliminary part and a main part, which has been organized as follows. Chapter 1 contains an introduction, where we explain our motivation and the goal of the thesis, and present a brief overview of our starting points. In addition to this narrative summary section, we describe the notation. In chapter 2, we recall some basic definitions and initial results. The first section deals with the weak topology of a normed space and the weak* topology of its dual space. We added this section because a student with a solid first course in functional analysis may not have seen some results mentioned here. This is followed by a section where we introduce the notion of a slice. The essential concept of this master thesis is based on slices of the unit ball. In the third section, we recall the term of an extreme point and the Krein Milman theorem. The Choquet lemma is presented next, this is used in our fifth section to prove the main result in this chapter Bourgain's lemma. Chapter 3 is the main part of this thesis. We start with the definitions of the diameter 2 properties under consideration, and establish them for classical spaces l, c0, L1[0; 1], and C0(K). It is known that Banach spaces with the Daugavet property have the strong diameter 2 property. We will verify this following the main idea but modifying slightly some details to our liking. Next we study how the diameter 2 properties are preserved by projective tensor products and lp-sums of Banach spaces. A detailed proof is given to the fact that the projective tensor product X^ Y of Banach spaces X and Y has the local diameter 2 property whenever X or Y has the local diameter 2 property. It is known that the (local) diameter 2 property is stable by taking lp-sums for all 1 p 1. On the other hand, we show that, for nontrivial Banach spaces X and Y , for all 1 < p < 1, the Banach space X p Y cannot enjoy the strong diameter 2 property whether or not X and Y have it. We end this chapter by establishing the diameter 2 properties for M- ideals. In fact, if Y is a strict M-ideal in X, then both Y and X have the strong diameter 2 property. Thus, if X is an M-ideal in X**, then both X and X** have the strong diameter 2 property. Finally, we show that if Y is an M-ideal in X, then any diameter 2 property of Y is carried to X.
Singular fractional differential equations and cordial Volterra integral operators
(2015-05-21) Lätt, Kaido
Murrulist järku tuletised (st tuletised, mille järk ei ole naturaalarv) on teadlastele huvi pakkunud juba sajandeid. Kuna kaua aega ei olnud näha, millised võiksid olla murruliste tuletiste rakendusvõimalused, siis käsitleti nendega seotud küsimusi tavaliselt vaid teoreetilisest vaatepunktist ja sellest huvitusid enamasti ainult matemaatikud. Viimastel aastakümnetel on aga leitud, et murrulist järku tuletisi sisaldavad diferentsiaalvõrrandid võimaldavad suurepäraselt kirjeldada mitmesuguste materjalide käitumist ja paljude protsesside modelleerimist. Võib öelda, et viimase paarikümne aasta jooksul on murruliste tuletiste populaarsus hüppeliselt kasvanud tänu uutele rakendustele füüsikas, bioloogias, keemias ja paljudes teistes valdkondades. Rakendustes omavad suurt tähtsust ka võrrandid, mis sisaldavad hajuvaid integraale (st integraale, mis klassikalises mõttes hajuvad). Üks tähtsamaid käsitusi hajuvate integraalide puhul on olnud nende lõpliku osa defineerimine. Käesoleva väitekirja peamisteks eesmärkideks on teatavat klassi singulaarsete murrulist järku tuletistega diferentsiaalvõrrandite ühese lahenduvuse analüüsimine ning logaritmilise teguriga hajuvate integraalide Hadamard’i lõpliku osa leidmine. Singulaarsete murruliste diferentsiaalvõrrandite uurimiseks kasutatakse südamlike Volterra integraaloperaatorite teooriat.
Rational spline histopolation
(2015-05-21) Hallik, Helle
Väga tihti on andmetöötluseks esitatavad andmed histogrammide kujul, s.t., edasiseks analüüsiks on kasutada mingitel (aja)perioodidel leitud keskväärtused. Enamasti soovitakse, et andmed esituksid pideval kujul ja nende teisendamiseks sellele kujule kasutatakse erinevaid meetodeid. Nendest levinuim on interpoleerimine, vähem kasutatav aga histopoleerimine. Andmete lähendamisel soovitakse enamasti, et säilitataks andmete geomeetrilisi omadusi nagu näiteks positiivsust (või mittenegatiivsust), monotoonsust, kumerust. Üldiselt on aga teada, et polünomiaalsete splainidega interpoleerimine ja histopoleerimine algandmete geomeetrilisi omadusi ei säilita. Käesoleva dissertatsiooni põhiprobleemiks on uurida algandmete geomeetriliste omaduste säilitamist ratsionaalsplainidega histopoleerimisel. Töös on uuritud lineaar/lineaar ratsionaalfunktsioonidest ja ruutpolünoomidest kombineeritud splainidega monotoonsuse säilitamist ja ruut/lineaar ratsionaalsplainidega kumeruse säilitamist. Igasuguste algandmete korral on esitatud erinevad strateegiad osalõikude valikuks (kas ratsionaal- või ruutlõik), et säilitada võimalikult suures piirkonnas lähteandmete monotoonsust. Histopolandi tegelikuks leidmiseks tuleb selle parameetrite määramiseks lahendada mittelineaarne süsteem. Selleks sobivad Newtoni meetod ja harilik iteratsioonimeetod. On leitud monotoonsust säilitava meetodi koonduvuskiirus. Kumerust säilitava meetodi korral on raskeks probleemiks lahendi olemasolu küsimus, selleks on leitud piisavad tingimused. Toodud on hulgaliselt arvutuseksperimentide tulemusi ja illustreerivaid jooniseid.
Categorical equivalence in algebra
(2015-05-22) Košik, Oleg
Algebralised struktuurid võivad olla omavahel erineval määral sarnased. Nad võivad olla näiteks identsed, isomorfsed, termekvivalentsed, nõrgalt isomorfsed. Ringide korral on tuntud mõisteks Morita ekvivalents. Väitekirjas vaadeldakse algebraliste struktuuride kategoorset ekvivalentsi: kaks algebralist struktuuri on kategoorselt ekvivalentsed, kui nende moodustatud muutkonnad on ekvivalentsed kui kategooriad ning ekvivalents kujutab ühe neist kahest struktuurist teiseks. Kuigi kategoorne ekvivalents on üldjuhul nõrgem mõiste kui nõrk isomorfism, säilivad selle korral mitmed algebraliste struktuuride olulised omadused, nagu näiteks omadus olla lõplik. Väitekirja eesmärgiks on uurida kategoorset ekvivalentsi ning sellega samaväärseid tingimusi klassikaliste algebraliste struktuuride klasside piires. Aluseks on võetud varasemad tulemused lõplike rühmade, lõplike poolrühmade ja lõplike korpuste jaoks. Väitekirjas käsitletakse võrede, idempotentsete poolrühmade ja lõplike ringide kategoorset ekvivalentsi. Lähtudes teadaolevast tulemusest, et lõplikud poolrühmad on kategoorselt ekvivalentsed parajasti siis, kui nad on nõrgalt isomorfsed, uuritakse süstemaatiliselt poolrühmade termekvivalentsi. Töö lõpuosas vaadeldakse nn p-kategoorset ekvivalentsi: kaks algebralist struktuuri on p-kategoorselt ekvivalentsed, kui neist kõigi konstantsete põhitehete lisamisel saadud uued struktuurid on kategoorselt ekvivalentsed. Sel teel on saadud uusi huvitavaid kategoorse ekvivalentsi näiteid nii rühmade kui võrede alusel.
Compactness and null sequences defined by lp spaces
(2015-05-22) Ain, Kati
Funktsionaalanalüüsi ja selle rakenduste alusuuringutes mängib olulist rolli hulkade ja operaatorite kompaktsus. Grothendiecki kompaktsuse kriteeriumi kohaselt on Banachi ruumi alamhulk suhteliselt kompaktne parajasti siis, kui ta sisaldub mingi nulliks koonduva jada kinnises kumeras kattes. Sellest kriteeriumist inspireerituna on sisse toodud mitmeid uusi tugevamaid kompaktsuse versioone, mis omakorda defineerivad erinevaid kompaktsete operaatorite klasse. Käesolevas väitekirjas töötatakse välja kompaktsuse vormide ning vastavate operaatorite klasside ühtne teooria. Selleks tuuakse sisse tugevam ja üldisem (p,r)-kompaktsuse mõiste nii hulkade kui ka operaatorite jaoks, mis erijuhul p=∞ ühtib klassikalise kompaktsusega ning juhul r=1 osutub Bourgain-Reinovi p-kompaktsuseks. Erijuhul r= p/(p-1) on tegemist viimasel ajal intensiivselt uuritud Sinha-Karni p-kompaktsusega. Väitekirja tunduvalt lihtsam alternatiivne teooria hõlmab muuhulgas ka Sinha-Karni p-kompaktsust ning saadud tulemused parendavad mitmeid varasemaid.
Workplace bullying in Estonian organizations: The prevalence and causes
(2015-05-29) Tambur, Merle
Töökiusamine kui pikaajaline ja süstemaatiline ebaeetiline käitumine tööl on tõsine probleem paljudes riikides tulenevalt kahjulikest tagajärgedest nii töötajale, organisatsioonile kui kogu ühiskonnale. Seni on töökiusamine väheuuritud teema üleminekuperioodi järgsetes riikides, mis on üle läinud keskselt plaanimajanduselt turumajandusele. Töökiusamise ulatus ning põhjused on neis riikides veel ebaselged ning ühiskonnas ei ole algatatud vastavaid debatte. Töö eesmärgiks on välja selgitada töökiusamise levik ja põhjused Eesti organisatsioonides üleminekuperioodi järgse riigi näitel. Tulemuste põhjal võib väita, et töökiusamise risk Eesti organisatsioonides on kõrge ja paljud töötajad kannatavad negatiivset käitumist oma igapäevases töös. Võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidega ei ole võimalik Eestis selgelt eristuvaid töökiusamise riskigruppe esile tuua ja töökiusamine puudutab laiemat hulka töötajaid. Seega, ennetus peaks olema üleminekujärgsetes riikides organiseeritud üldisemalt ja suunatud töötajatele organisatsiooni kõikidel tasanditel. Töökiusamise üheks peamiseks põhjuseks on negatiivset käitumist salliv organisatsioonikultuur. Tugeva ülesande ja suhete orientatsiooniga organisatsioonikultuuril on positiivne mõju töötajate käitumisele, mis aitab toime tulla töökiusamise põhjustega. Uuring kinnitab, et uuel juhtide põlvkonnal (kuni 10 aastat juhikogemust) on kõrgem teadlikkus töökiusamisest ja selle kahjulikust mõjust töötaja tervisele ning suurem valmidus rakendada ennetustegevusi organisatsioonis võrreldes vanema põlvkonna juhtidega (juhikogemus üle 10 aasta). Uuring näitas juhtide üldist valmidust tegeleda töökiusamise ennetusega ja teadlikkust oma rollist töökiusamise takistamisel. Töökiusamise ennetus peab hõlmama nii indiviidi, organisatsiooni kui ühiskonna tasandit, et tulemuslikult vähendada töökiusamist. Kuna ümbritseval keskkonnal on oluline mõju indiviidi käitumisele, siis riikliku pikaajalise ennetuspoliitika planeerimine ja rakendamine peaks olema töökiusamise ennetuse prioriteet üleminekuperioodi järgses riigis.