Sirvi Kuupäev , alustades "2015-06-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Implicit Norm Creation in the U.S. Poetry Criticism in the 1990s
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Pulver, Mario; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida implitsiitsete normide loomist USA luulekriitikas 1990-ndatel aastatel. Töö koosneb neljast peatükist. Sissejuhatuse ja teooria peatükis räägitakse kolmest peamisest kaanoni ja normide käsitlusest, mida töö kontekstis nimetatakse traditsiooniliseks, dekonstruktsionistlikuks ja sünkretistlikuks lähenemiseks niivõrd vaieldavale mõistele kui “kaanon”. Samuti selgitatakse implitsiitsete normide ehk kriitiku poolt artikli käigus avalduvate normatiivsete kriteeriumite mõistet. Metodoloogia ja andmete peatükis kirjeldatakse autori poolt töö tarbeks kohandatud Norman Fairclough meetodi Critical Language Study versiooni ja selle rakendamist 47 tekstist koosnevale korpusele, mis moodustati kolme USA luuleajakirja materjalide alusel. Diskursusanalüüsi ebatavaline rakendamine luulekriitika uurimiseks oli teadlik katse kontrollida, kas interdistsiplinaarse lähenemisega on võimalik saada tulemusi. Tulemuste peatükis selgitatakse detailselt analüüsiprotsessi ja võetakse kokku peamised tulemused, mis seonduvad implitsiitsete normidega. Analüüsi käigus tuvastati, et valimis kasutatakse positiivsete kategooriatena ennekõike intertekstuaalsust, võrdlust teiste luuletajatega, keele- ja luulevormide meisterlikku valdamist ning luuletaja staatust või senist karjääri. Negatiivsete kategooriatena mainiti peamiselt sisutühja vormimängu, poeedi piiratust, luule liigset pikkust või keele/teema ebapiisavat valdamist. Nii positiivne kui negatiivne kriitika keskendus sisu asemel ennekõike vormile. Lisaks tuvastati analüüsis, et kriitikud positsioneerisid sageli nii ennast kui kiidetud luuletajat väljapoole “peavoolu”. Teiseks tähelepanekuks oli vaidlusaluse mõiste “kaanon” vältimine kriitikas, ehkki arvustajad rõhutasid luuletaja püsivat väärtust, pikaajalist kõrget taset või ainulaadset staatust ameerika kultuuris, mida võib pidada just nimelt väljavalituse tunnustamiseks. Tulevaste uuringute tarbeks jäi silma, et kuigi valimist ei koorunud välja läbivaid jooni, kordusid mõned temaatilised kategooriad piisavalt sageli: intertekstuaalsus, võrdlus teiste luuletajatega, pastišš ja katkendlik stiil võiks viidata postmodernistliku lähenemise eelistamisele 90-ndate luules. Luuletaja eruditsiooni rõhutamine ja arvustuste keerukas keelekasutus võivad aga seada eeltingimusi ameerika luulediskursuses osalemisele, nõudes nii lugejalt kui luuletajalt kõrget kvalifikatsiooni ja hoides USA luulet suhteliselt marginaalsel kohal ühiskonnas.
Fluorestseeruvate markerite iseorganiseerumise uurimine grafeeni pinnal
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Pille, Annika; Lange, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Representation of the Political Context in Ian McEwan's Novels The Child in Time and Saturday
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sadam, Eeva; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on võrrelda poliitilise konteksti kujutamist Ian McEwani romaanides “Laps ajas” ning “Laupäev” võttes aluseks antud teoste peategelaste mõtted ja teod ning analüüsides nende tähendust kõrvutatuna antud ajastutel valitsenud poliitiliste ideoloogiate tunnustega. Töö sissejuhatus keskendub Ian McEwanile kui poliitilisele autorile ning annab ülevaate tema romaane läbivatest poliitilisetest ning sotsiaalsetest teemadest. Ian McEwan on avaldanud oma seisukohti ühiskonnas oluliste teemade üle ka ajakirjanduses ning see on kooskõlas sellega, et ka tema romaanides on esindatud poliitilised ning ühiskonnakriitilised teemad. Töö esimene peatükk visandab teoreetilise tausta toetudes peamiselt marksistlikule kultuuri- ja kirjandusteooriale. Peatükk keskendub ideoloogiale ning selle kujutamisele kirjandusteostes, tegelastele kui ühiskonna ja oma sotsiaalse klassi esindajatele ning teksti ja poliitilise reaalsuse vahelisele suhtele. Teises peatükis on esitatud teoste analüüs, mis vaatleb, kuidas väljenduvad antud romaanides kujutatud ajastute ideoloogiad läbi tegelaste mõtete ning tegude. Empiirlises osas vaadeldakse teoseid “Laps ajas” ja “Laupäev” eraldi, tuues esile, kuidas autor on kujutanud sotsiaalset ja poliitilist konteksti antud romaanides. Töö kokkuvõttes võrreldakse, kuidas on poliitilist konteksti antud romaanides kujutatud. Selle tulemusena võib väita, et romaan “Laps ajas” väljendab rohkem poliitilise ja sotsiaalse ühiskonnakorraluse kriitikat kui “Laupäev”. Muutused ühiskonnas, mis mõjutasid varasemas romaanis kujutatud poliitilist konteksti, on hiljem muutunud ühiskonnas normiks, mistõttu poliitilise konteksti kujutamises on vähem ühiskonnakriitikat.
The Techniques of Accelerated English Language Learning in EFL Classroom
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Vimberg, Siiri; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kiirendatud õppemeetodi tehnikate kasutamist Eesti koolis. Täpsemalt, vaadelda kuivõrd tõhusad ja ainulaadsed need õpitehnikad on, ning seejärel viia läbi uurimus Pärnu Ühisgümnaasiumis põhikooli lõpuklasside põhjal. Antud uurimistöö läbiviimiseks püstitati järgnevad küsimused: 1) Kui tõhusaks osutuvad kiirendatud õppemeetodi tehnikad 9. klassides, kus õpitakse inglise keelt võõrkeelena (Pärnu Ühisgümnaasiumi näitel)? 2) Mis järeldusi saab kiirendatud õppemeetodi tehnikate kasutamisest teha (Pärnu Ühisgümnaasiumi 9. klasside näitel)?
Sympathy and Gender in George Eliot's The Mill on the Floss and W.M: Thackeray's Vanity Fair
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sepp, Mari-Liis; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Selle magistritöö üldiseks eesmärgiks on uurida Victoria ajastu realismis olulist kohta omava kaastunde mõistet. George Eliot nägi kaastunde kujundamises ning lugejate maailmapildi avardamises ilukirjanduse peamist eesmärki. Võib väita, et sarnased väärtused iseloomustasid tolle ajastu realismi ka üldisemalt. Töö peamised argumendid põhinevad arusaamal, et kaastunne ei ole pelgalt emotsioon, vaid kannab endas kultuurilisi väärtusi, eelkõige valitsevat ideoloogiat. Selles magistritöös keskendutakse seega viktoriaanlikele soorollidele ning neid kujundanud keskklassi ideoloogiale. Analüüsitakse kahte 19. sajandi keskpaiga romaani, milleks on George Elioti „Veski Flossi jõel” ja W. M. Thackeray „Edevuse laat”. Eesmärgiks on näidata, kuidas lugejas kaastunde tekitamise (või mittetekitamise) läbi avaldatakse samaaegselt ka arusaamu valitseva soolisuse ideoloogia kohta. Sissejuhatus antakse põgus ülevaade kaastunde olulisusest 19. sajandi realismis, tutvustatakse Elioti ja Thackeray teoseid ning mõningaid nende analüüsimiseks vajalikke eelteadmisi ja väiteid. Esimeses peatükis keskendutakse peamiselt kultuurilisele ja ideoloogilisele kontekstile. Esmalt tutvustatakse viktoriaanlikke soorolle. Peatüki teises osas antakse ülevaade 19. sajandil aset leidnud muutustest teaduses, religioonis, majanduses ja tehnoloogias ning nendega kaasnenud hirmudest ja kahtlustest, millest kasvas välja ka inimkonna ühtsuse rõhutamise idee ning sellega seotud kaastunde mõiste. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt kaastunde mõistet, määratletakse selle võime kanda endas ideoloogiat ning tutvustatakse mõningaid viise, kuidas kaastunnet lugejas kujundatakse. Teises peatükis võrreldakse Thackeray ja Elioti teoseid lähtudes eelnevalt välja toodud ideedest kaastunde ja ideoloogia seotuse osas. Vaadeldakse peamisi tegelasi ja seda, kas romaan julgustab lugejat kaasa tundma või mitte ning milliseid viiteid viktooriaanlikele soorollidele sellisest käsitlusest tuletada võib. Analüüsi põhilised tulemused leiab kokkuvõttest.
Islamism multikulturalistlikus heaoluühiskonnas: Rootsi näide
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Österman, Indrek; Riistan, Ain; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Developing Communicative Competence and Intercultural Communication Competence: Strategic Competence in EFL/ESL Materials
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Abroi, Laura; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas strateegiline kompetentsus esineb EFL/ESL materjalides, kas sellele on eksplitsiitselt tähelepanu tõmmatud ning milliseid meetodeid on kasutatud selle õpetamiseks. Töö annab ülevaate suhtluspädevusest ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsusest, strateegiliselt kompetentsusest nende osana ning õppematerjalide rollist. Seejärel tutvustatakse metoodikat, uurimustulemusi ning nende tähendust. Kuna strateegiline kompetentsus on nii suhtluspädevuse kui kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse osa ning need mõlemad on riiklike õppekavade poolt sätestatud kui kujundatavad üldpädevused, siis on oluline teada, kas see on kasutatavates materjalides esindatud. Töö käigus uuriti kolme materjalikomplekti – Premium B1, Upstream Intermediate ja Solutions Intermediate, analüüsides õpikuid, õpetajate raamatuid ja kuulamismaterjale, võttes aluseks strateegilise kompetentsuse komponendid, mis on välja toodud Celce-Murcia et al (1995: 28) poolt. Uurimise käigus selgus, et kommunikatiivsed strateegiad, mis on on strateegilise kompetentsuse osadeks, on materjalides küll esindatud, aga eksplitsiitselt vaid vähestel juhtudel. Lisaks selgus, et kasutatud on vaid piiratud kogusel õpetamismeetodeid. Selle tulemusena võib väita, et kuigi strateegilise kompetentsuse osad on EFL/ESL materjalides esindatud, ei piisa sellest, et õpilased strateegilist kompetentsust omandada suudaks, ning seetõttu on tõenäoliselt raskendatud ka suhtluspädevuse ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse omandamine.