Sirvi Kuupäev , alustades "2015-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2015 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2015-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Milline on ilm aastal 2100?
(Maaleht, 2015-10-01) Kallis, A.
Incorporating the radiological effects and environmental impact assessment of naturally occurring radioactive materials (NORM) into the life cycle environmental optimisation of bauxite residue (BR) valorisation
(Bauxite Residue Valorisation and Best Practices, 2015-10) Joyce, Peter James; Goronovski, Andrei; Tkaczyk, Alan Henry; Björklund, Anna
Bauxite Residue (BR) is a potentially valuable source of metals and construction materials, which the ETN REDMUD project aims to develop technologies to exploit. Bauxite contains low levels of Naturally Occurring Radioactive Materials (NORM), which are concentrated in BR, and could potentially be released during BR valorisation, or further concentrated in novel products resulting from BR valorisation. Life Cycle Assessment (LCA) is a well-established and standardised methodology to quantify the potential impacts arising from the life cycle of products and services, however it is not currently possible use it to assess the radiological impacts of NORM. The inclusion of NORM exposure in LCA is an important step to avoid burden shifting in the environmental optimisation of BR valorisation.
Refining the methodology for investigating the neural correlates of consciousness
(2015-10-02) Rutiku, Renate
Küsimust selle kohta, mis on teadvus, peetakse kaasaegse teaduse viimaseks tõeliselt suureks probleemiks, sest senini pole mitte keegi suutnud selgitada, miks ja kuidas aju töö on seotud teadvuselamustega. Tänapäeval on üldiselt aktsepteeritud, et teadvuse mõistmiseks on esimese sammuna tarvis täpsemalt määratleda ja tundma õppida teadvuse neuronaalseid korrelaate – neid ajuprotsesse, mis on minimaalselt tarvilikud mingi kindla teadvuselamuse jaoks. Antud väitekirjas on sellele eesmärgile kaasa aidatud nägemistajuga kaasnevate teadvuselamuste neuronaalsete korrelaatide ning nende markerite uurimise kaudu. Kuna on tõenäoline, et varasemate uurimuste tulemused ei peegelda mitte ainult teadvuse neurokorrelaate, vaid ka neile süstemaatiliselt eelnevate või järgnevate protsesside korrelaate, püüti käesolevas töös neid kaasnevaid protsesse täpsemalt uurida ning osades katsetes metodoloogilistel eesmärkidel hoopis vältida. Selleks kasutati varasemast hoolikamalt planeeritud katseparadigmasid, tulemuste töötlemise uusi võtteid ning mitmekesisemat loomulikku pildimaterjali. Lisaks võeti arvesse neurovõrgustike pidevalt muutuvat dünaamilist seisundit ja selle mõju teadvustamise protsessidele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et väitekirjas kajastatud uurimustööde tulemuste järgi hakkavad visuaalsete teadvuselamuste vahetud neuromarkerid ilmnema umbes 200 ms jooksul pärast visuaalse stimulatsiooni jõudmist võrkkestale. Samas võib teadvuselamuste kujunemine aga olla hoopis järkjärguline protsess, sest teadvusega korreleerub usaldusväärselt ka umbes 100 ms hilisem neuromarker. Lisaks viitavad tulemused sellele, et visuaalse süsteemi keeruline dünaamika tuleb kõige paremini esile realistliku pildimaterjaliga, mitte lihtsate ja kunstlike geomeetriliste kujunditega. Inimajus on talletunud ohtralt eelteadmisi reaalse visuaalse maailma ning selle reeglipärasuste kohta. See informatsioon mõjutab juba väga varajases faasis nägemistaju ja teadvustamise protsesse, neid täiendades ning parandades.
Characterization of waste wood compost microbial community with culture-dependent and culture-independent techniques
(2015-10-02) Viggor, S; Menert, A.; Toomik, E.
Clinical picture and biochemical changes in blood in children with acute alcohol intoxication
(2015-10-05) Tõnisson, Mailis
Etanool on kõige enam kuritarvitatud aine nii Lääneriikides, kui ka Eestis. Rohke alkoholi tarvitamisega kaasnevad alkoholist tingitud probleemid ka lastel ja noorukitel. Igapäevase haiglatöö seisukohast oli eesmärgiks uurida alkoholijoobes lastel esinevaid kliinilisi tunnuseid erinevatel joobe raskusastmetel ning kliinilise leiu korrelatsiooni seerumi alkoholi kontsentratsiooniga (SAC), juriidilisest aspektist oli oluline tuvastada seerumi ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe. Samuti oli uuringu eesmärkideks oli teha kindlaks ägeda alkoholi intoksikatsiooniga lastel elutähtsate analüütide (glükoos - Glu, laktaat - Lak, kaalium - K, naatrium - Na) muutuste esinemine ning muutuste seos alkoholi kontsentratsiooniga või hormonaalse (testosteroon, östradiool, progesteroon, kortisool) hetkeseisuga. Uuringus osalesid 3 aasta jooksul (2005-2008) Tartu Ülikooli Lastekliinikusse või Tallinna Lastehaiglasse hospitaliseeritud alkoholijoobes lapsed, kellest kolme uuringuetappi jäi 226-264 last vanuses 8.4-17.9 aastat ning poiste:tüdrukute keskmise suhtega 1.46:1. Alkoholi intoksikatsiooni kliinilises hindamises oli parimaks diagnostiliseks tunnuseks teadvuse häirumise tase, mis korreleerus hästi SAC-ga ning sage leid oli kõne- ja tasakaaluhäired. SAC alusel õige joobe raskusastme määramisel lastel oli tõhusus 67.7%. Arstid hindasid kliiniliselt alkoholijoobe raskemaks ühe astme võrra võrreldes alkoholi kontsentratsiooniga. Seerumi- ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe lastel oli 1.19:1. Uuringu tulemustena selgus, et plasma K, Na, Glu ja Lak taset võiks hinnata kõigil alkoholijoobes hospitaliseeritud lastel ning SAC >1.50 g/L korral peaks biokeemilisi muutusi hindama rutiinselt, kuna alkoholijoobes lastel võib esineda Lak ja Glu taseme tõusu ning K taseme langust erinevate SAC korral. Samas märkimisväärsed muutused on SAC juures üle 1.50 g/L ning esineda võib kriitilises väärtuses hüperlaktineemiat ja hüpokaleemiat. Selgus ka, et alkoholijoobes lastel toimub kortisooli kontsentratsiooni suurenemine, mis seondub Glu ning tüdrukutel progesterooni taseme tõusuga.
Service-oriented and Evidence-aware Mobile Cloud Computing
(2015-10-07) Flores, Huber
Arvutiteaduses on kaks kõige suuremat jõudu: mobiili- ja pilvearvutus. Kui pilvetehnoloogia pakub kasutajale keerukate ülesannete lahendamiseks salvestus- ning arvutusplatvormi, siis nutitelefon võimaldab lihtsamate ülesannete lahendamist mistahes asukohas ja mistahes ajal. Täpsemalt on mobiilseadmetel võimalik pilve võimalusi ära kasutades energiat säästa ning jagu saada kasvavast jõudluse ja ruumi vajadusest. Sellest tulenevalt on käesoleva töö peamiseks küsimuseks kuidas tuua pilveinfrastruktuur mobiilikasutajale lähemale? Antud töös uurisime kuidas mobiiltelefoni pilveteenust saab mobiilirakendustesse integreerida. Saime teada, et töö delegeerimine pilve eeldab mitmete pilve aspektide kaalumist ja integreerimist, nagu näiteks ressursimahukas töötlemine, asünkroonne suhtlus kliendiga, programmaatiline ressursside varustamine (Web APIs) ja pilvedevaheline kommunikatsioon. Nende puuduste ületamiseks lõime Mobiilse pilve vahevara Mobile Cloud Middleware (Mobile Cloud Middleware - MCM) raamistiku, mis kasutab deklaratiivset teenuste komponeerimist, et delegeerida töid mobiililt mitmetele pilvedele kasutades minimaalset andmeedastust. Teisest küljest on näidatud, et koodi teisaldamine on peamisi strateegiaid seadme energiatarbimise vähendamiseks ning jõudluse suurendamiseks. Sellegipoolest on koodi teisaldamisel miinuseid, mis takistavad selle laialdast kasutuselevõttu. Selles töös uurime lisaks, mis takistab koodi mahalaadimise kasutuselevõttu ja pakume lahendusena välja raamistiku EMCO, mis kogub seadmetelt infot koodi jooksutamise kohta erinevates kontekstides. Neid andmeid analüüsides teeb EMCO kindlaks, mis on sobivad tingimused koodi maha laadimiseks. Võrreldes kogutud andmeid, suudab EMCO järeldada, millal tuleks mahalaadimine teostada. EMCO modelleerib kogutud andmeid jaotuse määra järgi lokaalsete- ning pilvejuhtude korral. Neid jaotusi võrreldes tuletab EMCO täpsed atribuudid, mille korral mobiilirakendus peaks koodi maha laadima. Võrreldes EMCO-t teiste nüüdisaegsete mahalaadimisraamistikega, tõuseb EMCO efektiivsuse poolest esile. Lõpuks uurisime kuidas arvutuste maha laadimist ära kasutada, et täiustada kasutaja kogemust pideval mobiilirakenduse kasutamisel. Meie peamiseks motivatsiooniks, et sellist adaptiivset tööde täitmise kiirendamist pakkuda, on tagada kasutuskvaliteet (QoE), mis muutub vastavalt kasutajale, aidates seeläbi suurendada mobiilirakenduse eluiga.
The Concept of the Body in Chinese and Indian Bodily Practices: Transformation, Perspective, and Ethics
(2015-10-07) Lind, Erki
Paljudes religioonitraditsioonides on välja kujunenud kehalised praktikad ehk rituaalsed tegevused, mis kasutavad keha ja mille eesmärk on samuti seotud kehaga. Eriti selgelt on need välja arenenud Lõuna- ja Ida-Aasia traditsioonides, kus nad on hatha jooga või taoistliku meditatsiooni juures saavutanud suure keerukuse. See näitab, et inimkehal on religioonis mängida oluline roll, millest tihti mööda vaadatakse. Inimkehale omistatakse religioonis mitmeid omadusi, mis võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed ning rituaalis luuakse raamistik, mis võimaldab muuta negatiivseid omadusi positiivseteks – näiteks muudetakse rüve keha või seisukord puhastusrituaalis puhtaks. Kehaliste praktikate raames ei soovita aga muudeta mitte ainult üksikuid omadusi, vaid kogu keha. Selline keha transformatsioon, millega ületatakse tavakeha piirangud võib olla iseseisev religioosne eesmärk. Kehaliste enesetransformatsiooni praktikate aluseks on arusaam inimkehast kui millestki ebastabiilsest ja muutlikust. Eelmodernses religioosses mõtlemises on keha enamat kui bioloogiline entiteet. See on inimese ja ühiskonna ning maailma ühenduspunkt, mis on pidevas taasloomise protsessis. Seetõttu on inimese identiteet tugevalt seotud tema kehaga, mis on omakorda seotud sellega, kuidas inimene igapäevaselt käitub ja kellega ta seotud on.
Bacterial community structure and its genetic potential for nitrogen removal in the soils and sediments of a created riverine wetland complex
(2015-10-09) Ligi, Teele
Inimtegevuse tulemusena on kordades suurenenud bioloogiliselt kättesaadava lämmastiku hulk eri ökosüsteemides, mis omakorda on põhjustanud ulatuslikke keskkonnaprobleeme. Üks võimalus veeökosüsteemide kaitsmiseks liigsete toitainete eest on tehismärgalade (TM) rajamine. Mikroobikooslustel on TMide lämmastikuringes võtmeroll ning seetõttu on oluline mõista seoseid mikroobikoosluste ja keskkonnaparameetrite vahel nimetatud ökosüsteemides. TMi tuleks luua sobilikud tingimused eelkõige sellistele bioloogilistele protsessidele, mis tagaks maksimaalse lämmastikuärastuse minimaalse kasvuhoonegaasi N2O emissiooniga. Käesolevas töös uuriti reostunud jõevett puhastava TMide kompleksi muldade ja setete bakterikoosluse struktuuri, hinnati selle lämmastikuärastuse geneetilist potentsiaali ning analüüsiti nende näitajate seoseid keskkonnaparameetritega (keemilised parameetrid, veerežiim ja pinnasetüüp). Töö tulemused näitasid, et veerežiim on oluline faktor mulla bakterikoosluste struktuuri kujunemisel. Ajutiselt üleujutatud alade bakterikooslused olid võrreldes püsivalt üleujutatud alade kooslustega mitmekesisemad ja ühtlasema bakteriliikide jaotusega. Uuritud muldade bakterikoosluste denitrifikatsiooni potentsiaal sõltus hüdroloogilistest tingimustest vastavas TMi osas. Suurim nitriti redutseerimise potentsiaal esines püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes, kuid suurim N2O redutseerimise potentsiaal ilmnes ajutiselt üleujutatud alade kooslustes. Mulla keemiline koostis mõjutas denitrifikatsiooniga seotud geenide osakaalusid TMide muldade bakterikooslustes. TMide muldades tuvastatud ANAMMOXi ja n-damo protsesse läbiviivate bakterite osakaalud olid suuremad püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes. Antud töö tulemustest võib järeldada, et ehkki lämmastiku eemaldamine TMide muldadest toimub väga erinevate protsesside vahendusel, on denitrifikatsioon peamine seda funktsiooni läbiviiv protsess ning ajutiselt üleujutatud alade loomine võimaldaks vähendada osalisest denitrifikatsioonist pärinevat N2O emissiooni TMide muldadest.
Fluxes of the greenhouse gases CO2, CH4 and N2O from abandoned peat extraction areas: Impact of bioenergy crop cultivation and peatland restoration
(2015-10-09) Järveoja, Järvi
Looduslikud sood on vaatamata nende küllaltki väikesele katvusele olulised süsiniku (C) sidujad. Soid on kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas kütte- ja aiandusturba kaevandamiseks. Turbakaevandamise lõppedes jäävad soodest järele õhema või tüsedama jääkturbakihiga alad ehk jääkturbasood, mis on kuivendamise tulemusel kiirenenud turba lagunemise ja taimkatte ning seeläbi ka CO2 sidumise puudumise tõttu olulised kasvuhoonegaaside (KHGde) allikad. Seega on oluline jääkturbasood taastada viisil, mis nende KHGde emissiooni vähendaks. Erinevate korrastamisviiside aastaseid C ja KHGde bilansse kajastavaid uuringuid on seni aga kirjanduses jätkuvalt vähe. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli uurida päiderooga rekultiveerimise (väetatud ja väetamata uurimisalad) ja turbasamblaga taastamise (kõrge ja madala veetasemega uurimisalad) mõju jääkturbasoode KHGde (CO2, CH4 ja N2O) voogudele. Töö tulemused näitasid, et päiderooga taimestatud uurimisalade KHGde emissioonid olid mahajäetud turbatootmisalaga võrreldes madalamad. Lisaks oli näha, et väetamine vähendas päideroo kasvualade summaarset kasvuhooneefekti tekitavat mõju, kuna selle positiivne efekt biomassi produktsioonile ja seeläbi ka CO2 sidumise intensiivsusele ületas samaaegse N2O emissiooni suurenemise mitmekordselt. Aastased kogubilansid näitasid aga, et olenevalt sademete hulgast võivad päiderooga taimestatud turbatootmisalad olla kokkuvõttes nii C ja KHGde allikad kui ka sidujad ning seega on päiderooga taimestamise tulemuslikkus tugevalt mõjutatud klimaatilistest tingimustest. Veetaseme tõstmine ning turbasambla fragmentide külvamine vähendas KHGde emissiooni mahajäetud turbatootmisalaga võrreldes ligikaudu kaks korda. Selle peamiseks põhjuseks oli oluliselt kahanenud heterotroofne hingamine, mis näitab, et veetaseme tõstmine on väga efektiivne meetod kuivendatud soodes toimuva aeroobse turba lagunemise vähendamiseks. Aastased kogubilansid näitasid aga, et taimestikupoolne CO2 sidumine ei suutnud kolm aastat peale taastamist veel KHGde emissiooni tasakaalustada ning seetõttu olid alad jätkuvalt C ja KHGde allikad. Lisaks, veetaseme erinevuse mõju C ja KHGde bilansile oli taastatud alade omavahelisel võrdlemisel väike. Kokkuvõtvalt näitasid doktoritöö tulemused, et nii päiderooga rekultiveerimine kui ka turbasamblaga taastamine võivad olla efektiivsed meetodid jääkturbasoode kasvuhooneefekti tekitava mõju vähendamiseks.
Sexual health of young people in Estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling services
(2015-10-09) Part, Kai
Noorte seksuaaltervist mõjutab lisaks individuaalsetele teguritele sotsiaalne keskkond: noorte seksuaalõiguste tunnustamine, seksuaalharidus ja noortesõbralikud terviseteenused, kuid ka domineerivad sooga ja seksuaalsusega seotud hoiakud ning üldine riskiv tervisekäitumine. Eestis viidi 1996. aastal kõigi kooliastmete õppekavasse kohustuslik inimeseõpetus, mille kaudu jõudis seksuaalharidus järgneva kümnendi jooksul enamikuni õpilastest. Paralleelselt loodi noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis pakub tasuta seksuaaltervisealast teavet ja nõustamist. Kas ja millist mõju on need sammud avaldanud Eesti noorte seksuaaltervise näitajatele? Teismeliste (15–19-aastaste) raseduste võrdlev uuring Euroopa Liidus näitas, et Eestis on olnud üks kiireimaid teismeliste raseduste langusi 2001–2010. Teismeliste raseduste esinemise märgatav kõikumine riigiti on seletatav noorte seksuaaltervise teenuste, soodsate rasestumisvastaste vahendite ja seadusega tagatud turvalise abordi kättesaadavusega. Kahe küsitlusuuringu tulemused näitasid, et seksuaalhariduse saamine koolis oli 4,6 korda sagedamini seotud heade seksuaaltervisealaste teadmistega neidude ja noormeeste hulgas ning 2,7 korda sagedamini tõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamisega noorte naiste hulgas. Noortel naistel ilmnes seos tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja noorte nõustamiskeskuste külastamise vahel ning kõrge rahulolu nende teenustega. Siiski on ebatõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine noorte, eriti mitte-eesti emakeelega naiste hulgas levinud – see näitab, et märkimisväärne osa naistest on ohustatud plaanimatust rasedusest. Mõlemast soost teismelistel leiti tugev seos suitsetamise ja purju joomise ning varase seksuaalelu alustamise vahel. See näitab, et varane seksuaalelu alustamine moodustab osa üldisest riskikäitumisest. Neidudel ilmnes veel seos traditsiooniliste sooga seotud hoiakutega, mis tõendab nende rolli seksuaalsusega seotud otsuste tegemise protsessis. Seega on tõenäone, et kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on olnud märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel Eestis.
Future time reference devices in Livonian in a Finnic context
(2015-10-12) Norvik, Miina
Siinne doktoritöö käsitleb tuleviku väljendamist eesti keelele lähedases sugulaskeeles liivi keeles. Põhjusel, et läänemeresoome keeltele on omane tuleviku väljendamine verbi olevikuvormi abil (nt liivi ma tī’eb ’ma teen’ võib tähistada ka tulevikulist tegevust), keskendutakse töös verbidele, mis on vähemalt osaliselt spetsialiseerunud tuleviku väljendusvahenditeks. Liivi keeles on põhitähelepanu all verb līdõ, mida on seostatud tuleviku väljendamise ning modaalsete tähendustega (kahtlus ja kohustus), kuid mille täpsemat tarvitust on varem vähe uuritud. Kuna nimetatud verbil on vasteid kõigis läänemeresoome keeltes (nt karjala lie(nöy), vadja leevvä, soome lienee ja lie), vaadeldakse liivi līdõ kasutust ka laiemal läänemeresoomelisel taustal. Kuigi doktoritöös analüüsitakse teisigi verbe, millel võib teatud kontekstis algne tähendus tagaplaanile jääda ning esiplaanile tõusta hoopis tulevikuline tõlgendus, on liivi keeles tuleviku väljendamine seostatav ennekõike siiski verbiga līdõ. Töös näidatakse, et līdõ on kohustuslik (i) koopulalauses, nt se līb sūr ’see on (tulevikus) suur’, ja (ii) täistuleviku tarindis, st ühendis mineviku kesksõnaga, nt līb tī’end ’on (tulevikus) teinud’. Sõltuvalt kontekstist on võimalik ka episteemiline tõlgendus, st kahtluse väljendamine olevikulise olukorra kohta (vastavalt ’see vist on suur’ ja ’vist on teinud’). Episteemilist tähendust võib tuleviku väljendusvahendite puhul keeltes sageli märgata (sh nt inglise will, saksa werden, vene bud- korral). Liivi keeles ega teistes läänemeresoome keeltes ei leidu siiski täieõiguslikku tuleviku abiverbi ehk verbi, mis esineks infinitiivitarindis ning oleks obligatoorne tulevikutõlgenduse korral (nt *ma līb tūlda/tu’lmõ asemel öeldakse ma tulāb ’ma tulen’, vrd inglise I will come). Kuna ennekõike just koopulalausete puhul võis märgata (tulevikus) ’olemise’ ning ’olema saamise’ põimumist, leiavad töös eraldi käsitlust ka muutust märkivad verbid. Liivi keeles eristuvad põhiliste muutust märkivate verbidena īedõ ’jääda’ ja sǭdõ ’saada’. Erinevalt ülejäänud läänemeresoome keelealast osutub üldiseks ning rahvakeelseimaks īedõ, mis väljendab nii ’jäämist’ kui ka ’saamist’.
Essays on gender wage inequality in the Estonian labour market
(2015-10-12) Anspal, Sten
Sooline palgalõhe on Eestis kõrge. Mitmetes varasemates uuringutes on hinnatud, kui suur osa keskmiste palkade soolistest erinevustest on tingitud soolistest erinevustest tunnustes nagu haridus, ameti- ja tegevusala jm. On aga leitud, et suurem osa soolisest palgaerinevusest ei ole Eestis selliste erinevusega selgitatav. Uurimistöö eesmärk oli hinnata, mil määral varemkasutatutest erinevate hindamismeetodite ja andmete kasutamine aitab paremini selgitada soolise palgalõhe kujunemist Eestis. Doktoriväitekiri koosnes kolmest uurimusest: Esimeses vaadeldi küsimust, mil määral on soolise palgalõhe suur mitteselgitatav komponent tingitud liiga vähedetailsetest andmetest. Näiteks kui tippspetsialistide kategoorias grupeeritakse kokku raamatukoguhoidjad ja neurokirurgid, tekib küsimus, kas analüüsis võrreldi võrreldavate töötajate palku. Leiti, et kuigi detailsemate ameti- ja tegevusala andmete kasutamine võimaldas mitteselgitatavat palgalõhet vähendada, jäi see ikkagi üpris kõrgeks (16,5%). Teises uuringus käsitleti palgalõhe hindamismetoodikate tehnilisemat poolt. Leiti, et teatud meetodi puhul (täppissobitamise põhine dekompositsioon) võib sisuliselt meelevaldne võrdlusgrupi valik (ehk see, kas hinnatakse meeste palgaeelist või naiste palgapuudujääki) viia vastupidistele järeldustele. Pakuti välja meetodi edasiarendus, mis eristaks eraldi komponentidena meeste palgaeelist ja naiste palgapuudujääki keskmise palga suhtes. Kolmandas uuringus testiti, kas palkade allapoole jäikus erineb sooti. Kasutades Maksuameti andmeid aastatest 2002-2008 leiti, et naised aktsepteerivad palgalangetust suurema tõenäosusega kui mehed. Üks võimalik selgitus on, et see tulemus peegeldab erinevusi riskikartlikkuses: mehed võivad keelduda palgalangetamisest, aktsepteerides pigem kõrgemat koondamisriski. See tõlgendus on siiski seni veel vaid hüpotees, mis vajab täiendavat testimist tulevastes uuringutes.
Livonian word prosody
(2015-10-12) Tuisk, Tuuli
Liivi sõnaprosoodia on maailma keelte hulgas tähelepanuväärsel kohal, kuna ilmnevad sarnased jooned nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Liivi astmevaheldust iseloomustab nõrga- ja tugevaastmeliste rõhusilpide vaheldumine rõhtutute silpidega kahesilbilises kõnetaktis. Eriliseks teeb liivi keele pikkades rõhusilpides vastanduvad tõusev püsitoon ja tõusev-langev katketoon. Väitekiri keskendub kolmele peamisele aspektile: liivi kahesilbiliste nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnade silpide kestuste, kestussuhete ja põhitooni omavahelisele seosele kõnetaktis, liivi pikematele sõnastruktuuridele ja liivi katketooni akustilistele tunnustele. Akustiline analüüs näitas, et kahesilbilistes nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnades ilmneb rõhutu silbi kestuse erinevus ja sellest tulenevalt rõhulise ja rõhutu silbi kestussuhete erinevus. Põhitooni analüüs näitas, et püsitooniga nõrgaastmeliste sõnade põhitoon on küll tõusev, kuid tugevaastmeliste sõnade puhul põhitooni kontuur varieerub. Põhitooni tipp nendes sõnades võib olla nii pearõhulise esisilbi alguses kui ka lõpus. Liivi pikemates sõnades on silpide suhted kaasrõhulises kõnetaktis enamasti sarnased rõhulise ja rõhuta silbi suhtega pearõhulises taktis. Uurimistulemused kinnitavad, et kõige iseloomulikum katketooni akustiline tunnus nii loetud kui ka spontaanses kõnes on põhitooni tipu asukoht pearõhulise silbi alguses. Põhitooni varajane langus rõhulises silbis tingib ka selle, et põhitoon rõhutus silbis on katketooniga sõnades madalam. Pikad helilised silbituumad katketooniga sõnades võivad häälduda larüngalisatsiooniga, mis esineb järjekindlamalt loetud kõnes kui spontaanses kõnes. Intensiivsuse puhul on kõige iseloomulikum selle ebaregulaarne kontuur pearõhulises silbis. Väitekirja uurimistulemused kinnitavad ka, et katketooni kirjeldamisel tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata sõna rõhutule silbile, kuna katketooni akustilised tunnused peegelduvad ka seal.
Nanodeskriptorite arendamine ja nende kasutamine nanoosakeste toksilisuse määramiseks
(Tartu Ülikool, 2015-10-15) Burk, Jaanus; Kaido, Tämm; Lauri, Sikk; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
New perspectives for the amorphization and physical stabilization of poorly water-soluble drugs and understanding their dissolution behavior
(2015-10-19) Paaver, Urve
Paljud vees halvastilahustuvad raviained (RA) võivad esineda erinevates polümorfsetes või solvaatsetes kristallvormides ja isegi amorfses olekus. Vastav tahke aine vorm või RA faasimuutused ühest vormist teise võivad oluliselt muuta RA füsikokeemilisi, farmatseutilisi või biofarmatseutilisi omadusi nagu lahustuvus, lahustumiskiirus ja biosaadavus. RA kõige ebastabiilsem vorm on amorfne vorm, millel on tavaliselt parim näiline lahustuvus ja biosaadavus võrreldes RA kristallvormidega. Antud töö eesmärgiks oli uurida vees halvastilahustuva mudelraviaine, piroksikaami (PRX) amorfse vormi saamist ja selle stabiliseerimist kasutades elektrospinnimise (ES) meetodit, uurida saadud tahkeid dispersioone (SD), iseloomustada nende füsikokeemilisi omadusi ja lahustumiskäitumist. Selleks kasutati erinevaid instrumentaalseid meetodeid nagu skaneeriv elektronmikroskoopia (SEM), röntgendifraktomeetria (XRPD), Raman spektroskoopia, diferentsiaalne skaneeriv kalorimeetria (DSC) ja valge valguse skaneeriv interferomeetria (SWLI). Hüdroksüpropüülmetüültselluloos (HPMC) ja uus, pook-kopolümeer Soluplus® olid ES-l uuritud polümeerseteks kandjateks. Töö tulemusena leiti, et ES-l saadud SD tüüpi nanofiibrites on PRX amorfses vormis. Nende nanofiibrite füüsikaline stabiilsus ja lahustumiskiirus olid otseses sõltuvuses kasutatud polümeerist ja lahustisüsteemist, PRX algsest kristallvormist ning säilitamistingimustest. Mõlemad uuritud polümeerid stabiliseerisid PRX amorfses vormis. Kasutatud analüüsimeetoditega oli võimalik tõestada PRX amorfse vormi olemasolu nanofiibrites ja jälgida tema tahke aine faasimuutusi säilitamisel. SWLI oli uudne ja sobiv meetod nanofiibrite kolmedimensionaalse pinnastruktuuri uurimiseks võimaldades mõõta proovi kahjustamata kiiresti ja mittekontaktselt. ES nanofiibrites oleva PRX lahustuvus ja lahustumiskiirus olid otseselt seotud kasutatud polümeeri füsikokeemiliste omadustega.
The Ethnic Identity of Russian-speaking Students in Estonia in the Context of Educational Change
(2015-10-22) Soll, Maie
Me elame kiiresti muutuvas maailmas ja puutume üha enam kokku keelelis-kultuurilise mitmekesisusega, end teostades ja oma kohta otsides. Just seetõttu on olulised sellised küsimused nagu Kes ma olen? ja Kuhu kuulun? Mida üks või teine kuuluvus tähendab minu jaoks? Need küsimused on aktuaalsetena teadvustatud nii ühiskonna tasandil, igapäevaelus kui ka teadusliku uurimisprobleemina. Enese etnilise grupi liikmena määratlemine ei pruugi olla teadvustatud ja oluline pidevalt ja kõigis situatsioonides, kuid see sotsiaalse identiteedi aspekt võib siiski olla piisav alus, et end väärtustlikuna või tõrjutuna tunda. Etnilisel sotsialiseerumisel on peetud olulisemaks keskkonnaks perekonda. Kuid ka hariduskeskkonda on peetud grupikuuluvuste kujunemise seisukohast oluliseks. Käesoleva töö fookuseks on Eesti venekeelsete õpilaste etnilise identiteedi kujunemine ühe olulisema haridusmuutuse ehk eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis. Doktoritöö raames läbi viidud uuringutest ilmneb, et etniline enesemääratlus ja õppekeele ei seostu otseselt, samas on emakeel oluline enesemääratluse aluseks olev tunnus. Õpilaste nägemuses erinevad koolid õppekeeleti eelkõige selle poolest, missugusel tasemel on võimalik mingis koolis erinevaid keeli (vene, eesti) omandada. Seda, et ootused haridussüsteemile on pigem seotud sellega, kuivõrd on võimalik omandada teadmised ja oskused, mis on vajalikud edukaks ja soovitud haridusteeks ning karjääriks, kinnitavad ka (vanemate poolt) tehtud kooli valikud, sh õppekeeltest lähtuvalt. Tulemustest ilmneb selgelt, et Eesti ühiskonnas on võimalik olla edukas heal tasemel eesti keelt osates. Uuringute tulemustele toetudes võib järeldada, et keeltel on Eesti ühiskonnas tugev sümboolne väärtus, õppekeel ei ole vaid teadmiste ja oskuste omandamise vahend, vaid ka etniliste gruppide staatust väljendav nähtus, millest tingituna tajutakse vene õppekeele asendumist gümnaasiumiastmes riskina etnilisele identiteedile. Etnilise identiteedi kujunemisel haridusmuutuste tingimustes on olulised erinevad kommunikatiivsed seosed etnilise identiteedi, haridussüsteemi ja ühiskonna vahel: kuidas ühiskonnas toimunud muutusi kooli tasandil ja indiviidide poolt tõlgendatakse ning missuguseid valikuid nende tõlgenduste baasil tehakse.
Intrauterine and postnatal growth in children with HLA-conferred susceptibility to type 1 diabetes
(2015-10-22) Peet, Aleksandr
Üle kogu maailma tõuseb insuliinisõltuva ehk 1.tüüpi diabeedi (T1D) esinemissagedus keskmiselt 3-4% aastas. Tegemist on autoimmuunhaigusega, kus organismi enda immuunsüsteem hakkab hävitama kõhunäärmes asuvaid insuliini tootvaid β-rakke. Kuigi tegemist on geneetilise eelsoodumusega haigusega, kus pärilikku riski määravad eeskätt HLA geenid, haigestub vaid ca 5% geneetilise eelsoodumusega inimestest. Seetõttu arvatakse, et T1D haigestumuse tõusu põhjuseks on eeskätt muutuv elukeskkond. Suurem sünnikaal ja kiirem lapseea kasv suurendavad riski haigestuda T1D. Aktseleratsiooni hüpoteesi kohaselt tänapäeva Lääne ühiskonnas, kus esineb pidev toidu üleküllus ja sellest tingitud rasvumine, on insuliini vajadus tõusnud juba varasest lapsepõlvest alates. Ülekoormatud β-rakud võivad aga muutuda immuunsüsteemile sihtmärgiks, põhjustades nii nende rakkude autoimmuunse kahjustuse. T1D eelsoodumust põhjustavate geenide roll kiirenenud pre- ja postnataalses (ehk sünnieelses ja -järgses) kasvus ei ole selge. Samuti pole täpselt teada ka lapseea kasvu reguleeriva väga olulise faktori, insuliini sarnase kasvufaktori I (IGF-I) ja seda veres kandva valgu IGFBP-3, roll haiguse kujunemises. Varasemad uuringud on näidanud, et mõlemad võivad olla olulised T1D väljakujunemises. Rahvusvahelise projekti DIABIMMUNE raames määrati T1D geneetiline risk kolmes riigis (Eestis, Soomes ja Karjalas Venemaal) ca 9000 vastsündinul. Uurisime, kas laste sünnikaal ja sünnijärgne kasv sõltuvad HLA geeni tüüpidest. Lisaks uurisime geneetilise eelsoodumusega lastel (ca 500 last) veel seda, kas IGF-I või IGFBP-3 võiksid mõjutada laste kasvu või β-rakkude vastase autoimmuunsuse tekkimist. Leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid üldiselt ei mõjuta sünnikaalu. Samas kasvavad lapsed kõrge geneetilise riskiga kahel esimesel eluaastal aeglasemalt ja nende IGF-I ja IGFBP-3 tase veres on oluliselt madalam võrreldes lastega, kel suurenenud geneetiline risk haigestuda T1D puudub. Juba käimasoleva autoimmuunse protsessiga lastel on IGF-I sisaldus veres madalam võrreldes teiste lastega. Samuti esines neil lastel oluliselt suurem IGFBP-3 taseme tõus vahetult enne autoimmuunsuse teket. Kokkuvõttes leidsime, et T1D riski kandvad HLA geenid ei mõjuta sünnikaalu, küll aga varajast lapseea kasvu, kus olulist rolli võivad mängida ka IGF-I ja IGFBP-3. Viimastel võib olla oma osa β-rakkude vastase autoimmuunsuse väljakujunemises.
Programme "Introduction to Research Data Management for Social Scientists"
(2015-10-22) Recker, Astrid; Netscher, Sebastian
When biologist meets chemist: a search for HIV-1 inhibitors
(2015-10-22) Selyutina, Anastasia
HIV-1 on pandeemiline viirus ning nakatatud inimeste arv maailmas suureneb pidevalt. Vaktsiin selle vastu puudub, kuid nakatatud patsientide raviks on kliinilise kasutuse loa saanud ligi 30 erinevat ühendit. Erinevatesse klassidesse kuuluvate inhibiitorite kombineeritud kasutamine (ART) on kujunenud HIV-ga nakatunud patsientide ravimise aluseks. ART ravi kõige olulisemaks puuduseks on ravimite toksilised kõrvaltoimed ning uute resistentsete viiruse tüvede teke. Antud väitekirja põhieesmärgiks oli leida efektiivseid mittetoksilisi ühendeid, mis suruvad maha HIV-1 replikatsiooni (nii metsik-tüüpi viiruse kui ka resistentsete tüvede oma) keskendudes eelkõige pöördtranskriptaasi inhibiitoritele. Kolm gruppi keemilisi ühendeid testiti antiretroviirus-vastase toime suhtes: atsüklilised tümidiini nukleosiidi analoogid, bimorfoliinid ja nende derivaadid ning sahariidhüdrasoonid. Samuti tõestati eksperimentaalselt eelneva in silico skriiningu käigus saadud tulemusi. Käesoleva töö tulemusena töötati välja meetod HIV-1 inhibiitorite skriinimiseks ViraPower lentiviiruse ekspressioonisüsteemi (Invitrogen) põhjal. Meetod on kiire, lihtne, usaldusväärne ning on kõlblik kasutamiseks väljaspool kõrgenenud ohutustasemega laborit (BSL3). Kõige tugevam toime meie laboris uuritud ühenditest oli mitte-nukleosiidsel pöördtranskriptaasi inhibiitoril (NNRTI), mis omas tuntud ravimi Nevirapiiniga sarnast aktiivsust, kuid oli kahjuks mitteaktiivne viiruse resistentsete vormide vastu. Antud ühend leiti ratsionaalse ravimidisaini strateegiat kasutades. Antud töö tulemused võimaldasid täiustada olemasolevat in silico skriiningu meetodit, mis võimaldab tulevikus kavandada uusi ning efektiivsemaid HIV-1 inhibiitoreid.