Sirvi Kuupäev , alustades "2016-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2016 nr 2
(Tartu : Tartu Ülikool, 2016-02) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Applying Secure Multi-party Computation in Practice
(2016-02-10) Talviste, Riivo; Laur, Sven, juhendaja; Bogdanov, Dan, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond.
Andmetest on kasu vaid siis kui neid saab kasutada. Eriti suur lisandväärtus tekib siis, kui ühendada andmed erinevatest allikatest. Näiteks, liites kokku maksu- ja haridusandmed, saab riik läbi viia kõrghariduse erialade tasuvusanalüüse. Sama kehtib ka erasektoris - ühendades pankade maksekohustuste andmebaasid, saab efektiivsemalt tuvastada kõrge krediidiriskiga kliente. Selline andmekogude ühendamine on aga tihti konfidentsiaalsus- või privaatsusnõuete tõttu keelatud. Õigustatult, sest suuremahulised ühendatud andmekogud on atraktiivsed sihtmärgid nii häkkeritele kui ka ametnikele ja andmebaaside administraatoritele, kes oma õigusi kuritarvitada võivad. Seda sorti rünnete vastus aitab turvalise ühisarvutuse tehnoloogia kasutamine, mis võimaldab mitmed osapoolel andmeid ühiselt analüüsida, ilma et keegi neist pääseks ligi üksikutele kirjetele. Oma esimesest rakendamisest praktikas 2008. aastal on turvalise ühisarvutuse tehnoloogia praeguseks jõudnud seisu, kus seda juurutatakse hajusates rakendustes üle interneti ning seda pakutakse ka osana teistest teenustest. Käesolevas töös keskendume turvalise ühisarvutuse praktikas rakendamise tehnilistele küsimustele. Alustuseks tutvustame esimesi selle tehnoloogia rakendusi, tuvastame veel lahendamata probleeme ning pakume töö käigus välja lahendusi. Töö põhitulemus on samm-sammuline ülevaade sellise juurutuse elutsüklist, kasutades näitena esimest turvalise ühisarvutuse abil läbi viidud suuremahulisi registriandmeid hõlmavat uuringut. Sealhulgas anname ülevaate ka mittetehnilistest toimingutest nagu lepingute sõlmimine ja Andmekaitse Inspektsiooniga suhtlemine, mis tulenevad suurte organisatsioonide kaasamisest nagu seda on riigiasutused. Tulevikku vaadates pakume välja lahenduse, mis ühendab endas födereeritud andmevahetusplatvormi ja turvalise ühisarvutuse tehnoloogiat. Konkreetse lahendusena pakume Eesti riigi andmevahetuskihi X-tee täiustamist turvalise ühisarvutuse teenusega Sharemind. Selline arhitektuur võimaldaks mitmeid olemasolevaid andmekogusid uuringuteks liita efektiivselt ja turvaliselt, ilma üksikisikute privaatsust rikkumata.
Kuidas end viiruse eest kaitsta?
(Maaleht, 2016-02-11) Kallis, A.
Karvaste sünoptikute head ennustused
(Maaleht, 2016-02-13) Kallis, A.
Conceptualizing Engagement Modes: Understanding Museum–Audience Relationships in Latvian Museums
(2016-02-16) Lotina, Linda; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Runnel, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritööl “Kaasamisviise kontseptualiseerides: mõtestades muuseumi-auditooriumi suhet Läti muuseumides” on kaks põhilist eesmärki. Töö empiirilise osa eesmärgiks on uurida, kuidas muuseumid mõistavad auditooriumide kaasamist ja kuidas nad suhtlevad aktiivsete auditooriumidega. Töö laiem, teoreetiline eesmärk on tutvustada uut muuseumiauditooriumide kaasamise kontseptsiooni. Töö põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis käsitlevad Läti muuseumides kohapeal ja online-keskkonnas suhtlevate auditooriumide suhet muuseumidega. Doktoritöö aluspõhimõte on muuseumi käsitlemine demokraatliku institutsioonina. Uuringute andmed on pärit intervjuudest, mis on tehtud Läti muuseumitöötajatega ja –külastajatega, ning sotsiaalmeedia sisuanalüüsist. Andmeid on analüüsitud kvalitatiivseid sisuanalüüsi vahendeid kasutades ja põhistatud teooria raamistikus. Lisaks Läti muuseumides toimuvate kaasamistegevuste analüüsile, arendab doktoritöö välja ka auditooriumide kaasamisviiside kontseptuaalse mudeli. Töös tuuakse välja Läti muuseumide kaasamisprotsesse mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Töös jõutakse järeldusele, et iga muuseumi unikaalne olukord ei toeta normatiivset lähenemist standardiseeritud kaasamisviiside võttestikule. Doktoritöö tulemusena rõhutatakse, et muuseumis kohapeal ja võrgukeskkonnas kasutatavate kaasamisviiside tasakaalustatud võttestik, milles on esitatud erinevaid auditooriumide tegevuste ja võimu jagamise viise, on kontekstitundlik ja oluline demokraatiat edendav abivahend.
Novel Corrosion Protective Nanostructured Composite Coatings
(2016-02-18) Mondal, Jay; Sammelselg, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Jay Mondali doktoritöös uuriti grafeenoksiidi ja redutseeritud grafeenoksiidi nanoliistakute valmistamise tehnoloogiat ja valmistati nende ainete baasil lihtkatted, hübriidkatted koos elektrit juhtiva polümeeri polüpürrooliga ning komposiitkatted koos metalloksiidide Al2O3 ja TiO2 nanokiledega. Katted kanti roostevaba terase või Ti-sulamist valmistatud katseobjektide pindadele, kasutades vurrkatmise, elektrokeemilise sadestamise ja aatomkihtsadestamise meetodeid. Katete omaduste uurimiseks kasutades laia hulka tahkisobjektide karakteriseerimise vahendeid, mis on saadaval TÜ Füüsika ja Keemia instituutides. Samuti määrati elektrokeemiliste mõõtmiste ja standarttestidega nende katete võime kaitsta alusmaterjale korrosiooni eest. Töö tulemusena näidati ära, et kuigi nii valmistatud liht- kui hübriidkatted aitavad teatud määral pidurdada korrosiooniprotsesse metallalustel, ei suuda need katted tõhusalt pidurdada punktkorrosiooni nimetatud aluste pikaajalisel hoidmisel tugevasti korrodeeruvates soolalahustes. Seevastu uudsed, submikromeetrilise paksusega grafeeni baasil loodud komposiitkatted näitasid üles väga head korrosioonikaitset mõlema sulami pinnal, ületades paljude tänapäeva tööstuses kasutatavate kümneid kuni sadu kordi paksemate kaitsekatete näitajaid. Töö tulemused on avaldatud eriala juhtivates ajakirjades ja tutvustatud rahvusvahelistel konverentsidel. Antud doktoritöö valmis prof. Väino Sammelselja juhendamisel. Tööd oponeerima on kutsutud prof. M. Ferreira Aveiro Ülikoolist ja dr. M. Krunks TTÜ-st.
Combining chemical and genetic approaches for photoluminescence assays of protein kinases
(2016-02-23) Manoharan, Ganesh Babu; Uri, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Doktoritöös kasutati geneetilisi ja keemilisi meetodeid sensorsüsteemide loomiseks proteiinkinaaside analüüsiks. Proteiinkinaasid katalüüsivad valkude fosforüülimist, see on oluline reaktsioon valkude modifitseerimisel, mille kaudu reguleeritakse valkude aktiivsust rakkudes. Valkude fosforüülimine võimaldab suurendada proteoomi mitmekesisust, seeläbi mõjutatakse rakkude normaalset ja patoloogilist toimimist. Valkude fosforüülimistasakaalude nihkumine PKde häiritud aktiivsuse tõttu on paljude raskete haiguste (vähktõve erinevad vormid, diabeet jne) põhjuseks või märguandeks nende tekkimise kohta. Sellest tuleneval on proteiinkinaasid olnud 21. sajandi olulisteks ravimiarenduse sihtmärkideks. Viimase 15 aasta jooksul on 30 proteiinkinaaside inhibiitorit jõudnud vähiravimitena haiglatesse. Lisaks olulisele rollile ravimiarenduses on proteiinkinaasid tähtsad biomarkerid vähktõve erinevate vormide ning teistele haiguste tuvastamisel. Sellest tuleneb ka suur nõudmine analüüsimeetodite järele, mis võimaldaksid määrata kinaaside kontsentratsiooni ja aktiivsust kliinilistes proovides, näiteks kehavedelikes ja biopsiaproovides. Viimasel aastakümnel on mõistetud, et just kahe uurimisala, sünteetilise keemia ja valkude konstrueerimise geneetiliste meetodite kooskasutamine on vajalik uudsete omadustega molekulide ja nende komplekside konstrueerimiseks. Need struktuurid lisaksid uudseid võimalusi biomeditsiiniliste uuringute läbiviimiseks, ravimiarenduseks ning haiguste tuvastamiseks. Käesolevas töös ühitati keemilised ja geneetilised meetodid selleks, et välja arendada uudsed sensorsüsteemid PKde ja nend inhibiitoride uurimiseks. Ühelt poolt toodeti imetajate rakkudes mitmete proteiinkinaaside (PKAc, CK2α, and PIM-kinaasid) liitvalke fluorestseeruvate valkudega. Teisalt konstrueeriti ARC-inhibiitoritest lähtuvalt uudsete luminestsentsomadustega kõrge afiinsusega sondid kinaasidede jaoks [ARC-Lum(Fluo)-sondid]. Seoses PIM-kinaaside (PIM1, PIM2 ja PIM3) olulise tähtsusega nii ravimarenduse sihtmärkidena kui ka vähktõve biomarkeritena, on abivahendite väljatöötamine nende kinaaside uurimiseks suure praktilise väärtusega. PIM2 liitvalke punase fluorestseeruva valguga (TagRFP) ekspresseeriti imetajate rakkudes kahel erineval kujul (TagRFP-PIM2 ja PIM2-TagRFP). Töös näidati, need erineva märgise paigutusega liitvalgud omavad kompleksis ARC-Lum(Fluo)-sondidega erinevaid luminestsentsomadusi, mis tuleneb erinevast Försteri-tüüpi energiaülekandest vastasmõjus olevate luminofooride vahel. Töös näidati esmakordselt, et kompleksis on võimalik energiaülekanne seleeni-sisaldava aromaatse süsteemi ergastatud tripletest olekust kinaasiga seotud fluorestseeruvale valgule, mille tulemusena fluorestsentsvärvilt kiiratav valgus on küll värvile omase kiirgusspektriga, kuid enam kui 10000 korda pikema elueaga. See tulemus loob eelduse rakusiseste sensorsüsteemide loomiseks raku plasmamembraani läbivate ARC-Lum(Fluo)-sondide ja rakkudes ekspresseeritud proteiinkinaasi ja TagRFP liitvalkude baasil, mis võimaldaks kaardistada proteiinkinaaside aktiivsust elusrakkudes.
Dialoogist dialoogsüsteemini: partneri algatatud parandused
(2016-02-29) Pärkson, Siiri; Pajusalu, Renate, juhendaja; Koit, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoriväitekiri käsitleb suhtlusprobleeme inimese ja arvuti vahelistes ning inimeste-vahelistes dialoogides. Analüüsitakse lauseid (ehk lausungeid) nagu nt ma ei saa aru (mittemõistmine), kas sa ütlesid nii? (üleküsimine), kas sa mõtlesid seda? (ümbersõnastamine). Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, milline korrapära ehk millised mustrid esinevad dialoogide lausungite ülesehituses. Mõistmaks, kuidas suhtlusprobleemidest keeleliselt teada antakse, analüüsitakse erinevat liiki eestikeelseid dialooge Eesti dialoogikorpusest. Sealhulgas on dialoogide kogumiseks viidud läbi nn Võlur OZ-i eksperimendid, kus katseisikud arvavad end suhtlevat arvutiga, kuid tegelikult suhtlevad interneti vahendusel teise inimesega. Ulatusliku eestikeelse dialoogimaterjali alusel uuritakse töös, mis tekitab suhtlusprobleeme, kuidas tekkinud probleemist suhtluspartnerile märku antakse ja kuidas suhtlusprobleeme lahendatakse. Tehakse ka muid tähelepanekuid inimese ja arvuti vahelise loomuliku suhtluse tõhustamise kohta. Uurimuse tulemuseks on mustrid ja kui-siis reeglid, mille kasutamine inimesega eesti keeles suhtlevas dialoogsüsteemis aitaks kaasa ladusamale suhtlemisele arvutiga. Suhtlusprobleemidega toimetulek on üks dialoogsüsteemide loomise ja eduka töötamise põhiküsimustest. Doktoriväitekirja rakenduslik panus on pakkuda dialoogsüsteemide loojatele konkreetseid soovitusi selle küsimuse lahendamiseks.