Sirvi Kuupäev , alustades "2017-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 40

Participation in ERA and Baltic Sea RDI Initiatives and Activities: Analysis and Policy Implications for Widening Participation of Strong and Moderate Innovators
(2017-06) Ukrainski, Kadri; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Kanep, Hanna
The study is analysing science and research cooperation int the Baltic Sea Region (BSR) in the frameworks of Baltic Science Network (BSN) policies and activities. The analysis is focused on three major topics: the set-up, governance and funding of instruments supporting RDI policies in BSR (1), the mapping of existing RDI cooperation patterns and networks in BSR and the analysis of factors holding back their development (2) and the analysis and recommendations for developing novel cooperation-enchacing policy instruments in BSR (3).
E. coli recG geeni komplementeerimine S. cerevisiae IRC3 geeniga
(Tartu Ülikool, 2017-06) Šablinskaja, Arina; MSc Ilja Gaidutšik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Pärmide mitokondrites leiduv helikaas Irc3 on hädavajalik raku hingamiseks, seega ka mitokondriaalse DNA stabiilsuse säilitamiseks. Irc3 on mitokondriaalne DNA harude migratsiooni ensüüm, mis seob ja harutab lahti Holliday struktuuri- ja replikatsiooni kahvli-laadseid substraate. Valgu aktiivsutse põhjal pakuti välja, et Irc3p võib oma bioloogilises rollis rakus sarnaneda bakteriaalsele RecG helikaasile. Selle töö eesmärk oli uurida S.cerevisiae Irc3p võimet komplementerida bakteriaalse RecG deletsiooni E. coli rakus, edasisteks Irc3p funktsioonide uurimiseks. Tööst selgus, et Irc3p ekspressioon recG deletsiooniga E. coli tüves osaliselt tõstab rakkude elulemust peale UV töötlust ning mitomütsiin C sisaldaval söötmel võrreldes ΔrecG tüvega, kinnitades, et Irc3p on võimeline osaliselt komplementeerida RecG puudumist.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 6
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-06) Siil, Virgo, peatoimetaja
The collapsing wall. Hybrid journalism. A comparative study of newspapers and magazines in eight countries in Europe
(2017-06-02) Bærug, Jan Richard; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev uurimistöö analüüsib ajakirjandusliku sisu ja turundussõnumite sulandumist Põhja-Euroopa ajalehtedes ja ajakirjades. Uurimistöö täpsem fookus on märgistamata ja märgistatud reklaamide avaldamise tingimustel. Ajakirjandusliku vormi ja turundusliku eesmärgiga tekstide märkimiseks on sõna „advertorials“, selline tekstitüüp on Euroopa Liidu normide järgi eksitamine. Juhul, kui ajakirjandusliku žanrina näiv tekst on siiski märgistatud kui „reklaam või turundustekst“, võib öelda, et tegemist on tagasihoidliku hübridiseerimisega. Juhul, kui sellised tekstid on märgistamata, on tegemist tugeva hübridiseerumisega. Ajakirjanduse n-ö normatiivsed „sambad“, mis on aegade jooksul aidanud hoida lahus autonoomset ajakirjanduslikku sisu ja reklaami, on tehnoloogia arengu ja kasvava majandussurve tõttu meediale hakanud järjest enam mõranema. Ajakirjanduse roll demoraatiku ühiskonna autonoomse infojagajana on muutumas haavatavaks. Käesoleva töö empiirilise materjali moodusab 2006/2007. aastal läbi viidud e-küsitlus, millele vastas 691 ajalehte ja nišiajakirja. 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on „makstud sisuga“; 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta. Seega, legendaarne „müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel on hakanud mõranema, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 14,8% vastanud toimetustest eitas toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist suhtlust; 57,2% ei soovinud avaldada enam reklaamiga seotud ajakirjanduslikku materjali ning 34,6% ei andnud garantiid, et reklaamiandja kohta ei avaldata kriitilist materjali. Siiski näitavad tulemused, et hübriidsisu legitimeerib. Ajalehtede ja ajakirjade vahel ei esinenud suuri erinevusi, samal ajal kui kaheksa riigi publikatsioonide vahel oli erinevus suur. Hübridiseerumistendents oli skaalal 0-2 järgmine: Rootsis ja Taanis (indeksid vastavalt 0,42 ja 0,44); Soomes 0,6; Saksamaal 0,61; Ühendkuningriigis 0,89; Venemaal 1,2; Eestis 1,4 ja Leedus 1,69.
Social Capital and Individualism – Collectivism at the Individual Level
(2017-06-02) Beilmann, Mai; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalne kapital – usaldusel ja normidel põhinevad inimestevahelised sidemed ja sotsiaalsed võrgustikud – on kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele, kuid on kardetud, et Lääne maailmas leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust. Individualismi on seejuures tihtipeale nähtud kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustades, et individualismil võib olla ka kasulikumaid väljundeid, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine. Individualismi ja omakasupüüdlikkuse või egoismi vahele võrdusmärki tõmmates võivad tulla üllatusena uuringud, mis näitavad, et individualistlikes ühiskondades on inimestel tegelikult rohkem sotsiaalset kapitali, see tähendab, et nad on üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades. Väitekirja aluseks olevate uuringute tulemused näitavad, et ühiskonna tasandil leitud seosed kehtivad ka indiviidi tasandil ning individualistlikud inimesed kalduvad omama rohkem sotsiaalset kapitali. Nii näiteks on eestlaste puhul indiviidi tasandil sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused (nt vanus, sugu, haridus ja elukoht) üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras. See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, mis viitavad, et indiviidi tasandi sotsiaalse kapitali allikaid ei tuleks otsida mitte inimese enda omadustest, vaid pigem teda ümbritsevast vahetust keskkonnast.
Teacher professional agency in relation to digital technology integration in teaching in Estonian and Latvian schools
(2017-06-02) Karaseva, Agnese; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö “Õpetaja professionaalne agentsus digitaalse tehnoloogia integreerimisel õpetamisse Eesti ja Läti koolides” eesmärgiks on uurida, kuidas õpetaja professionaalne agentsus on väljendatud viisides, millega õpetajad tegutsevad erinevates personaalsetes, situatiivsetes ja kontekstuaalsetes tegurites, mis on seotud digitaaltehnoloogia integreerimisega õppetöösse nii Läti kui ka Eesti koolides. Minu doktoritöö aktuaalsus on ühest küljest seotud asjaoluga, et Euroopa õpetajad on üldiselt vabad otsustamaks kasutatavate õpetamisviiside üle, kuid teisest küljest mainivad õpetajad järjest piiravamaid töö hindamisvahendeid, väliseid hindamissüsteeme, aruandereegleid ning õppekavade nõudeid. Taoliste pingete uurimine näitab, kuidas õpetaja professionaalne agentsus ilmneb konkreetsetes kontekstides erinevate personaalsete, situatiivsete, sotsiaalsete ja kontekstuaalsete mõjude taustal. Oma doktoritöös soovin selle asemel, et läheneda õpetaja agentsusele “muutuste poolt” vs “muutuste vastu” vaadete kaudu, mõista õpetajate reageeringuid hariduslikele muudatustele oluliselt laiema spektri kaudu. Selle doktoritöö empiirilised materjalid hõlmavad andmeid 26 semistruktureeritud intervjuust erinevate aineõpetajatega Eestis ja Lätis, tunnivaatlusi ja uurimust õpetajate infootsingulisest käitumisest veebis. Oma doktoritöö tulemusena pakun välja uue tüpoloogia, mis koosneb viiest erinevast õpetaja agentsuse väljendusviisist: entusiastlik omastamine, pragmaatiline sulandamine, reserveeritud tasakaalustamine, piiratud kohanemine ja skeptiline ritualism. Doktoritöös näitan, et õpetajate seisukohad ja valikud IKT integreerimisel õppetöösse on seotud väga keeruka võrgustikuga mõjutustest, millest olulisematena tuleb rõhutada enesetõhususe tajumist, tugevat ainevaldkonnaga seotud identiteeti ning vajadust vastata õpetajate tööle esitatud kvaliteedinõuetele. Variatiivsused õpetaja agentsuse väljendusviisides paljastavad raskesti märgatavaid konflikte ja ebakõlasid erinevate ning sageli tehnoloogiaga mitte seotud väärtuste, survete ja nõudmiste vahel, mille keskel püüavad õpetajad leida tasakaalu oma professionaalsete rollide ja vastutuste täitmiseks. Minu doktoritöö näitab, et leidub õpetajaid, kelle jaoks IKT kasutuselevõtt on avanud uusi võimalusi eksperimenteerimiseks, mängimiseks ja uute õpetamismeetodite katsetamiseks. Samas osutus teiste õpetajate jaoks IKT kasutamine vahendiks välise heakskiidu saavutamisel ning kaasaegse ja “moodsa” õpetaja kuvandi loomisel ning hoidmisel. Paljude valimisse kuulunud õpetajate jaoks on IKT kasutus koolides tekitanud olukordi, kus neil on tulnud muuta oma seniseid praktikaid ning teha valikuid selle kohta, kuidas IKT-d õpetamisse sobitada. Tuginedes oma doktoritöö järeldustele, rõhutan, et vaid siis, kui mõistame õpetajate olulist rolli IKT strateegia vahendajana ja pöörame tähelepanu kontekstidele, kus õpetajad sätestatud põhimõtteid tõlgendavad ning ellu viivad, on võimalik aru saada, miks tehnoloogia integreerimine koolides toimub just nii, nagu see toimub. Õpetajate praktikaid mõjutavate erinevate tegurite vastastikmõju komplekssuse ja mitmetahulise olemuse mõistmine võib viia tulemuslikuma dialoogini poliitikakujundajate ning õpetajate kogukonna vahel ning sedakaudu läbimõeldumate arengustrateegiateni.
Potentsiaalsete replikatsioonis osalevate valkude deletsiooni mõju mitokondriaalse DNA stabiilsusele ja hulgale
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Meldre, Aivar; PhD Tiina Sedman, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Valgud Rpo41 (RNA polymerase), Mgm101 (mitochondrial genome maintenance) ja Mhr1 (mitochondrial homologous recombination) on vajalikud mitokondriaalse DNA (mtDNA) stabiilsuseks, kuna nende valkude deletsioon viib mtDNA kadumiseni või fragmenteerumiseni metsiktüüpi (rho+) rakkudes. Pagaripärmis toimuva mtDNA replikatsiooni kohta on välja pakutud kaks hüpoteesi: transkriptsioon-sõltuv ning rekombinatsioon-sõltuv replikatsioon. Mitokondriaalsel replikatsioonil osalevate valkude deletsioonist tingitud fenotüüpi saab uurida rho- pärmitüvedes, sest kirjanduse põhjal on teada, et rho- mutandid on võimelised säilitama mitokondriaalset genoomi erinevate mtDNA stabiilsuse eest vastutavate valkude puudumise korral. Käesolevas töös kasutati nende valkude deletsiooni mõju uurimiseks tüve HSρ- a1184.
Naftatööstuse jääkprodukte lagundavate bakterite stressitaluvus
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Peeb, Angela; PhD Maia Kivisaar, juhendaja; MSc. Tanel Ilmjärv, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Bioremediatsioon on odav ning ökonoomne meetod keskkonda reoainetest puhastada. Vajalike kataboolsete radadega bakteritüved on võimelised potentsiaalselt ohtlikud reoained kahjututeks ühenditeks lagundama. Samas võivad need ühendid bakterirakkudele suuremas kontsentratsioonis toksilised olla ja stressi põhjustada. Bakterite ellujäämine toksilisi saasteaineid sisaldavad keskkonnas sõltub suuresti nende võimest kohaneda erinevate stressitingimustega, millele võiks kaasa aidata ka suurenenud mutatsioonisagedus (mutaatorite teke). Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata projekti “Wastewater reuse: improving the odds by understanding natural attenuation” raames India õlitöötluskompleksi Uran FTP heitvee puhastusjaamast isoleeritud bakteritüvede stressitaluvust ning uurida, kas sealne stressirohke keskkond on soodustanud mutaatorite teket.
Semiotics of Nature Representations: On the Example of Nature Writing
(2017-06-06) Tüür, Kadri; Kull, Kalevi, juhendaja; Plath, Ulrike, juhendaja; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on avada uusi perspektiive looduskirjanduse uurimisel, kombineerides selleks semiootika ja ökokriitika vahendeid. Tartu-Moskva koolkonna semiootikutelt pärinevad primaarsete ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide mõisted. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on nende käsitluses keel kui vahendatud inimsuhtluse põhiline vahend. Sekundaarsed modelleerivad süsteemid nagu kirjandus, film ning paljud teised kunstilise väljenduse liigid põhinevad keelel kui märgisüsteemil, tegeledes meid ümbritseva maailma kunstilise modelleerimisega. Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok osutas, et neile, puhtalt inimliigile omastele modelleerivatele süsteemidele, eelneb nii inimeste kui teiste loomade puhul zoosemiootilise modelleerimise tasand, mis põhineb meie tajudel ja kehalisel kogemusel maailmaga suhestumisel. Jakob von Uexkülli mõistet kasutades põhineb zoosemiootiline modelleerimine omailmal (Umwelt) ehk liigispetsiifiliste taju- ja mõjuorganite koostoimel loodaval arusaamal oma keskkonnast ning sellega suhestumise viisidest. Seega võime lähtuda tõdemusest, et modelleerimine on igasuguse mõtestamis- ja kujutamistegevuse alus. Mudel on kommunikatsioonivahend, mis võimaldab nii kunstilist kui teaduslikku infoedastust. Inimliigile omane modelleerimine toimub peaasjalikult loomuliku keele ning selles keeles esitatavate representatsioonide abil. Representatsiooni all mõistan käesolevas töös keskkonna vahendatud esitamist inimkeele kasutamise erijuhu – kirjanduse – vahenditega. Oma töös uurin kirjanduse spestiifilist alaliiki – looduskirjandust. Eesti looduskirjandus kitsamas mõttes on algupäraselt eesti keeles kirjutatud dokumentaalproosa, mis põhineb autori isiklikel looduskogemustel ning loodusteaduslikul informatsioonil ja annab seda edasi kirjanduslikus keeles. Looduskirjandus on tekstuaalse ülesehituse põhimõtetelt sarnane ilukirjandusega, mistõttu teda saab uurida kirjandusteaduslike vahenditega, nagu seda teeb ökokriitika. Erinevalt kirjandustekstist suunab looduskirjandus oma lugejat tekstist läbi, tagasi selle reaalse (loodus)keskkonna juurde, mida tekstis on kujutatud. Iga tekst sisaldab varjatud või vähem varjatud kujul alati ka zoosemiootilise modelleerimise tasandit: tajud, teiste liikide omailmad, liikumis- ja toitumisviisid jm. Biosemiootika aitab seda kihistust nähtavaks teha. Lisaks on töös kasutatud ka teiste distsipliinide abi (botaanika, ajalugu). See ajendab töö viimases osas mõtisklusi distsipliinideülese koostöö võimalustest suunaga keskkonnahumanitaaria poole, et anda oma panus globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisse. Semiootilise mõttevahetuse seisukohalt on oluline töös esitatud mõistete tekst, omailm, mudel ja representatsioon omavaheline suhestamine näitamaks, kuidas looduskirjanduses nende abil tähendusi luuakse. Representatsiooni mõiste lähivaatluse abil jõuame parema arusaamani inimese kui liigi tähendusloomepraktikatest, aga ka nende kasutamisest liikideüleses kommunikatsioonis.
MiR-146a reguleerib epidermise-spetsiifilise miR-203 taset keratinotsüütides
(Tartu Ülikool, 2017-06-06) Müür, Merit; MSc Helen Hermann, juhendaja; PhD Ana Rebane, juhendaja; PhD Martin Pook, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, mida iseloomustavad punased laigud nahal ja sügelus. Mikro-RNA-d on lühikesed (21-25 nukleotiidi pikad) üheahelalised RNA molekulid, mis suruvad kodeerivate mRNA-dega paardudes nende translatsiooni alla või lagundavad need. Juhusliku leiu alusel nähti, et miR-146a ning miR-203 ekspressioonitasemete vahel võib olla seos ning töö üldiseks eesmärgiks oligi uurida, kas miR-146a reguleerib miR-203 avaldumise taset naha keratinotsüütides. Tulemustest võib järeldada, et miR-146a ekspressiooni tõus toob kaasa ka miR-203 taseme tõusu tõenäoliselt mõjutades kõrvuti mitmete teiste geenide ekspressiooniga valgu TP53 taset.
Põrna Lgr5-positiivsete rakkude iseloomustamine
(Tartu Ülikool, 2017-06-07) Krassohhina, Ekaterina; PhD, Viljar Jaks, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Põrn on oluline organ inimese immuunsüsteemi reguleerimisel ning ilma selleta immuunsus jääb nõrgaks. Organi paremaks funktsioneerimiseks ning kahjustuse korral ravimiks on vaja teada, millised rakud on põrnas ning millist funktsiooni nad täidavad. Tüvirakumarkeri LGR5 ekspreseerivaid rakke on tõestatud maos, käärsooles ja karvafolliikulis, ning tuli mõte uurida neid rakke ka põrnas. Käesoleva töö eesmärgiks oli LGR5- positiivsete rakude identiteed põrnas. Oli teada, et uuritavad rakupopulatsioonid on põrnas olemas ilma kahjustuse tekitamata. Immuunofluorestsentanalüüsi abil saime teada, et meid huvitav LGR5+ rakupopulatsioon on positiivne koeresidentsete makrofaaagi markeri CD68 ja CD169 ning kõhunääre ja maksa eellasrakkude Sox9 suhtes ning negatiivne makrofaagi markeri F4/80 suhtes. Need tulemused aitavad paremini kirjeldada LGR5+ eksprssioonimustrit ning viitavad sellele, et tegu võiks olla valge pulbi makrofaagidega.
Oli jälle üks päris isevärki kevad
(Maaleht, 2017-06-08) Kallis, A.
Ennetava farmakogeneetilise testimise vajalikkus ning potentsiaal Eesti tervishoiusüsteemis
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Ranne, Pauliine; MSc, Kristi Krebs, juhendaja; Ph.D, Lili Milani, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Bakalaureusetöö annab ülevaate farmakogeneetikaalastest avastustest ning nende rakendamise võimalustest meditsiinis. Lisaks uuritakse töös Eesti Geenivaramu andmete põhjal, milliseid varasemalt tõestatud geneetilise seosega ravimeid Eestis väljakirjutatakse ning kui paljudel biopanga doonoritel on geenivariandid, mis mõjutavad nende ravimite normaalset omastamist. Selle põhjal näitab töö ennetava farmakogeneetilise testimise kasutuselevõtu võimalikku kasulikkust ravimite väljakirjutamisel ka Eesti tervishoiusüsteemis.
Erineva lainepikkusega valguse mõju süsihappegaasi kontsentratsiooni muutustest tingitud õhulõ-hede sulgumisele ja avanemisele
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Koolmeister, Kaspar; PhD, Hanna Hõrak, juhendaja; PhD, Hannes Kollist, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhed on poorid taime lehtede ja varte pinnal, mis reguleerivad taimede veevahetust. Taimede õhulõhede avanemis- ja sulgumismehhanismide mõistmine on oluline, sest sooje-neva kliima, CO2 kontsentratsiooni tõusu ja kahanevate veevarudega võib tulevikus kujuneda eluliselt tähtsaks taimede veekasutuse efektiivsuse suurendamine. Seetõttu uuriti käesole-vas töös valguse mõju süsihappegaasi kontsentratsiooni muutuse poolt algatatud õhulõhede reaktsioonidele. Selleks teostati gaasivahetuseksperimendid hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) kahe ökotüübi ja vääristubakaga (Nicotiana tabacum). Katsete tulemustest selgus, et eri lainepikkusega valgus omab mõju õhulõhede reageerimisele ja see tundub olevat liigiti varieeruv.
SLAC1 anioonkanali N- ja C-terminuse roll Arabidopsis thaliana õhulõhede regulatsioonis
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Ginter, Toomas; MSc, Maris Nuhkat, juhendaja; PhD, Hannes Kollist, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Efektiivsema põllumajanduse jaoks on tarvis taimi, mis tulevad paremini toime erinevate keskkonnategurite ja nende muutustega. Üks tegur on taime gaasivahetus atmosfääriga, mis on reguleeritd õhulõhede poolt. Õhulõhede regulatsiooni detailsete mehhanismide uurimine aitab kaasa põuatolerantsete ja teiste kasulike sortide aretamisele. Käesolevas bakalaureusetöös uuriti hariliku müürlooga, Arabidopsis thaliana, SLAC1 valgu lühendatud amino- ja/või karboksü-terminusega mutantide õhulõhede reaktsioone õhuniiskuse vähendamisele, ABA, CO2 ja osooni kontsentratsiooni tõusule ning pimedusele. Selgus, et SLAC1 anioonkanali vahendatud õhulõhede vastus õhuniiskuse vähendamisele, CO2 kontsentratsiooni tõusule ning pimedusele sõltub SLAC1 valgu transmembraansest kanalist, kuid ei sõltu N- ja C-terminaalsetest otstest. Seevastu viitab uuring sellele, et N- ja C-terminustel võib mingi roll olla ABA vastuses ja kindlasti on oluline roll sulgraku reageerimisel osooni kontsentratsiooni kasvule.
HIV-1 viiruslaadsete partiklite mahasurumine triaziini- põhiste ühenditega
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Punger, Tatjana; MD, PhD, Eva Žusinaite, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Tänapäeval eksisteerib pidev vajadus uute HIV-1 inhibiitorite avastamiseks. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kuue uue triaziini-põhise sünteetilise ühendi võimet inhibeerida HIV-1 viiruslaadseid partikleid. Töö käigus valmistati HIV-1 viiruslaadsed partiklid, mis ekspresseerisid markerina Gaussia lutsiferaasi, ning leiti ühendite maksimaalsed mittetsütotoksilised kontsentratsioonid. Inhibeerimisvõime hindamiseks mõõdeti Gaussia lutsiferaasi aktiivsust nakatatud rakkude lüsaatidest. Parima inhibeerimisvõimega oli ühend TRZ-0, mis näitas doosist sõltuvat mahasurumist.
Saccharomyces cerevisiae helikaasi Irc3 ekspresseerimine E.coli BL 21 RIL tüvedes ja puhastatud valgu funktsionaalne analüüs
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Kõbin, Mihkel; Prof. Juhan Sedman, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Irc3 ensüüm on DExH/D-box klassi kuuluv pärmi mitokondriaalne DNA helikaas, mis on vajalik S. cerevisae mitokondriaalse DNA terviklikkuse säilitamiseks. Antud töö eesmärk oli leida optimaalsed tingimused, mille juures ekspresseerida Irc3 sünteesi, puhastada välja Irc3 helikaas ning viia läbi ATPaasse aktiivsuse mõõtmised puhastatud valgupreparaadiga, et vaadata, kas antud valgul on säilinud aktiivsus in vitro tingimustes. Tööst selgus, et optimaalsed tingimused, mille juures Irc3 sünteesi ekspresseerida, oli 20ᴼC, OD 0,4 ja 4h ning antud tingimustel ekspresseeritud ja välja puhastatud Irc3 helikaasi aktiivsus säilib in vitro tingimustes.
Ogataea polymorpha maltaas: valgu ja selle mutantide iseloomustamine ja mikroplaadipõhise aktiivsuse analüüsi meetodi väljatöötamine
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Põšnograjeva, Kristina; Tiina Alamäe, juhendaja; MSc, Katrin Viigand, juhendaja; MSc, Karin Ernits, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Pärmi Ogataea polymorpha maltaas MAL1 on α-glükosidaas, milles on optimeeritud kaks ensümaatilist aktiivsust, mille jaoks pagaripärmil on kahte tüüpi α-glükosidaasid – maltaasid ja isomaltaasid. MAL1 on laia substraadivaliku tõttu huvitav objekt α-glükosidaaside substraadispetsiifikat mõjutavate aminohapete uurimiseks. Lisaks suhkrute lõhustamisele võivad α-glükosidaasid neid ka transglükosüülida. Suhkrute transglükosüülimireaktsiooni produktid – oligosahhariidid – on sageli prebiootiliste või antikariogeensete omadustega. MAL1 võib oma laia substraadivaliku tõttu sünteesida huvitavaid oligosahhariide. Käesolevas töös uuriti MAL1 substraadispetsiifikat määravaid aminohappeid mutatsioonanalüüsi abil ning seati sisse metoodika, mille abil saab edaspidi sellealast uurimistööd teha odavamalt ja kiiremini. Samuti uuriti MAL1 transglükosüülimisvõimet ning -reaktsiooni produkte.
Neuropathology and brain atrophy in Wolfram syndrome
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Tulva, Kerli; PhD Miriam Ann Hickey, supervisor; PhD, Tambet Tõnissoo, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Wolfram syndrome is a rare autosomal recessive disease. It is caused by mutations in the WFS1 gene. The symptoms appear early in childhood including at first diabetes mellitus followed by optic nerve atrophy. Wolfram syndrome has currently no cure. Studies with patients have shown that most of atrophy occurs in the brain stem and cerebellum. Our work in the laboratory with the mouse model of WS has shown that the trigeminal nerve shows a critical role in disease progression. The aim of this work was to characterize very early changes in pathology in a mouse model of WS. In this thesis, I demonstrate how severely affected these mice are, by the time of initial brain changes detected using magnetic resonance imaging (MRI). The results showed that very young mice had a reduction in the cerebellar volume. The trigeminal tract size was also reduced. The used methods help to better understand early disease and to ultimately pinpoint earliest neurodegenerative changes for better management of these patients.
ALD-kaetud nanoosakeste ning räniplaatide mõju inimese fibroblastidele
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Vetik, Rait; PhD, MD Viljar Jaks, juhendaja; PhD Mariliis Klaas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Kuna nanomaterjalid pakuvad võimalust uute meditsiiniliste rakenduste jaoks, on tähtis võimalikke kõrvalmõjusid kontrollida. Antud töös on vaadeldud aatomkihtsadestamisega kaetud raua nanopartiklite ja räniplaatide mõju inimese fibroblastidele. Teostatud on koekultuuri katsed, rakkude arvukuse mõõtmine ja immunofluorestsentsvärvimine. Võrreldud on erinevate nanokilede mõju rakkude proliferatsioonile ja apoptoosile.