Sirvi Kuupäev , alustades "2017-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 8
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-09) Siil, Virgo, peatoimetaja
Stringent response in bacterial growth and survival
(2017-09-05) Varik, Vallo; Tenson, Tanel, juhendaja; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakterid peavad ellu jäämiseks pidevalt kohanema oma väliskeskkonnaga. Sobivates tingimustes kasvavad paljud bakteriliigid väga kiiresti. Kiire kasv iseenesest viib aga kasvutingimuste muutumiseni. Nüüd kohtame järgmist bakteritele iseloomulikku omadust — jaksu pikka aega elus püsida kasvuks mittesobivates tingimustes. Seejuures säilitavad nad olulise võime kiiresti taas kasvama hakata, kui keskkonnatingimused paranevad. Muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks on bakteritel evolutsiooni käigus välja kujunenud hulganisti mehhanisme. Üks selline, keskne ja pea kõigis bakterites esinev mehhanism on poomisvastus. Poomisvastust kutsuvad esile järsud muutused keskkonnas, mis nõuavad kasvu aeglustumist, sageli peatub kasv esialgu täielikult, rakk kohaneb ja kui võimalik, jätkab kasvamist muutunud tingimustes paraja tempoga. Vähemaks reguleeritakse näiteks valgusünteesi masinavärk ning rohkemaks elus püsimise ja autonoomsuse tarbeks oluline — hulganisti kahjustuste eest kaitsevaid süsteeme ja tarvilikud anaboolsed protsessid. Poomisvastust orkestreerivad signaalmolekulid, guanosiin nukleotiidid pppGpp ja ppGpp, koondnimega (p)ppGpp. Nende nukleotiidide sünteesi eest vastutavad Escherichia coli-s kaks valku, RelA ja SpoT. Viimane neist hoolitseb ka selle eest, et (p)ppGpp-d oleks rakus parasjagu, s.t SpoT on kahefunktsionaalne, omab ka (p)ppGpp-d lagundavat aktiivsust. Mitmetes teistes bakterites (näiteks Bacillus subtilis) on poomisvastuse tarbeks vaid üks peamine kahefunktsionaalne ensüüm (RelBsu), aga ka hiljuti avastatud väikesed valgud, millest on veel vähe teada ja mis omavad kas sünteesi või hüdrolüüsi aktiivsust. Arvestades poomisvastuse ulatuslikku mõju bakteriraku füsioloogiale, ei tule vast üllatusena, et see protsess mõjutab bakterite võimet põhjustada haigust ja antibiootikumide võimet infektsiooni ravida. Antibiootikumide kasutamise algusaegadest peale pandi tähele, et sugugi mitte kõik bakterirakud ei sure baktereid tapva antibiootikumi toimel, üksikud bakterid jäävad ikka elama. Erinevalt antibiootikumi resistentsusest ei kasva sellised rakud antibiootikumi juuresolekul, nad lihtsalt taluvad, elavad üle, ja neid nimetatakse persistoriteks. Ka persistorite moodustumises on nähtud poomisvastuse rolli — kui suurem osa bakteritest kasvab jõudsalt, lülitub üksikutes siiski millegipärast sisse poomisvastus. Oletatakse, et persistorid võivad antibiootikumi kuuri lõppedes põhjustada haiguse taastekkimist. Haigusest jagu saamisel on aga antibiootikumiga võrdväärne roll kanda immuunsüsteemil, mis võiks ju jagu saada sellistest mittejagunevatest persistoritest. Samas on vähe teada selliste persistor-rakkude ja immuunsüsteemi vahelistest seostest, mida asutigi käesolevas töös kõigepealt uurima. Selgus, et nn kaasasündinud immuunsüsteem inimese vere seerumi komplemendi näol ei tapa sugugi kõiki uropatogeense E. coli rakke. Kui nüüd samaaegselt seerumile rakendati ka antibiootikumi töötlust, sõltus tulemus konkreetsest antibiootikumist. Ampitsilliini (rakukesta sünteesi inhibiitor) või amikatsiini (translatsiooni inhibiitor) lisamisel vähenes seerumis ellujäävate bakterirakkude hulk ühe-kahe suurusjärgu võrra, mis lubab oletada, et mõned rakud, mida seerum ei hävita, tapeti antibiootikumi poolt. Lisaks võimendas seerum amikatsiini toimet subinhibitoorsete kontsentratsioonide puhul. Norfloksatsiini (DNA replikatsiooni inhibiitor) lisamine seerumile ei põhjustanud mingit muutust ellu jäänud bakterirakkude arvukuses, mistõttu võib spekuleerida, et komplement ja norfloksatsiin tapavad ühesuguseid rakke. Uurimaks bakteripopulatsiooni võimaliku heterogeensuse mõju komplemendi süsteemi vahendatud tapmisele, analüüsiti järgmiseks bakterirakkude jagunemist üksikraku tasemel. Katsetulemused näitasid, et kuigi komplement tunneb ära kõik bakterirakud, ja suurem osa bakterirakkudest sureb, jäävad elama keskmisest oluliselt kiiremini kasvavad ja mittekasvavad rakud. Kui nüüd samal ajal rakendada antibiootikumi töötlust (ampitsilliini, amikatsiini või norfloksatsiiniga), jäävad alles vaid mittekasvavad rakud ning kiiremini kasvavad hävitatakse. Kuivõrd katsed seerumiga näitasid muuhulgas, et bakterite suremisel on positiivne korrelatsioon rakkude seerumis kasvama hakkamisega ja mittejagunevad rakud on kaitstud nii antibiootikumi toime kui komplemendi eest, uuriti järgmisena E. coli rakkude kasvama hakkamise regulatsiooni ja poomisvastuse rolli selles. Selgus, et rakud, kus puudub peamine poomisvastuse valk RelA (edaspidi ΔrelA tüvi), hakkavad soodsate kasvutingimuste saabudes kasvama neli tundi hiljem metsiktüüpi rakkudest, kui keskkonnas puuduvad aminohapped. Lisaks aminohapetele mõjutas kasvama hakkamist ka süsinikuallikas — ΔrelA tüvi toibus metsiktüüpi tüvest hiljem süsinikuallikana glükoosi sisaldaval söötmel, ent võrdväärselt glütseroolil kasvades. Selgus, et selline RelA funktsiooni puudumine ja toibumisdefekt võib mõjutada antibiootikumi toimet—ampitsilliin tappis glükoosil toibuvaid metsik-tüüpi rakke efektiivsemalt kui ΔrelA rakke. Mõnevõrra üllatuslikult elasid ΔrelA rakud paremini üle ka ampitsilliinitöötluse glütseroolil toibudes. Igatahes, teatud tingimuste korral võib poomisvastus olla vajalik rakkude kiiresti kasvama hakkamiseks, mis omakorda võib mõjutada antibiootikumi toimet neile rakkudele. Eelpool nägime, et poomisvastusel on roll bakterirakkude kasvama hakkamisel ja see mõjutab antibiootikumi toimet neile rakkudele. Tõsi küll, teatud üsnagi kitsastes tingimustes oli funktsionaalse poomisvastuse puudumine ampitsilliini toime üle elamiseks kasulik. Samas on küllaldaselt töid, mis näitavad, et poomisvastuse puudumise korral on vähenenud bakterite võime haigust põhjustada. Koos antibiootikumi resistentsuse hirmuäratava levikuga otsitakse seepärast ka spetsiifilisi poomisvastuse pärssijaid üsna palavikuliselt. Isegi kui neist ei ole peatset ja vahetut kasu meditsiinile, oleksid spetsiifilised inhibiitorid oluline töövahend bakteriraku füsioloogia uurimiseks. Sestap soovisime järgmiseks leida poomisvastuse inhibiitoreid. Neid otsiti keemiliste ühendite raamatukogust (17500 ühendit), kasutades testsüsteemina bakterit B. subtilis, sest ainete sisenemine rakku on gram-positiivsetel bakteritel hõlpsam kui gram-negatiivsetel. . Otsingu tulemusel leiti 17 uut antibakteriaalset ühendit, kahjuks polnud ükski neist piisavalt spetsiifiline poomisvastuse suhtes. Jääb üle vaid loota, et välja töötatud kõrge läbilaskevõimega poomisvastuse inhibiitorite testsüsteem annab positiivse tulemuse mõne teise keemiliselt sünteesitud ja/või loodusest isoleeritud ühendite raamatukogu puhul.
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
(2017-09-05) Tamuri, Kairi; Pajusalu, Karl, juhendaja; Pajupuu, Hille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.
Jaheda suve nukker lõpp on käes
(Maaleht, 2017-09-07) Kallis, A.
Dual role of the ribosomal protein eL24
(2017-09-08) Kisly, Ivan; Remme, Jaanus; Tamm, Tiina
Présenter des ouvrages académiques en sciences humaines et sociales en français et en estonien. Pistes contrastives pour étudier les cultures discursives dans les comptes rendus de lecture français et estoniens
(2017-09-13) Käsper, Marge; Paveau, Marie-Anne, juhendaja; Kirss, Tiina Ann, juhendaja; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib eesti ja prantsuse akadeemilistes ajakirjades ilmunud raamatuarvustuste põhjal, kuidas tutvustakse akadeemilisi teoseid Eestis ja kuidas Prantsusmaal. Millest alustatakse, kuidas resümeeritakse ja millised on väärtuskriteeriumid, millest lähtuvalt teoseid kommenteeritakse? Läbivaks uurimisteljeks on tekstis laiematele sotsio-kultuurilistele eeldustele viitamine (eeldiskursused). Võrreldava tekstizanri kaudu uuritakse nende küsimuste kaudu kõrvutavalt kahe keeleruumi akadeemiliste kogukondade kirjutuspraktikaid (diskursiivset kultuuri). Peamisteks võrdlusvaldkondadeks on keeleteadus ja ajalugu, peamisteks võrreldavateks teadusajakirjadeks on eesti kontekstis Keel ja Kirjandus ja Tuna ning prantsuse kontekstis ajakiri Langage et Société ja Annales. Histoire, Sciences Sociales. Metodoloogiliselt asetub töö akadeemilise diskursuse uurimise teemavälja, kus rõhuasetus seatakse kontrastiivsetele uuringutele ning prantsuse keeleruumile. Laiem ülevaade antakse prantsuse diskursuseanalüüsi erinevatest algsuundadest (Foucault, Pêcheux, St.Cloud’ leksikomeetria koolkond), et keskenduda neid suundi keeleõppe ja kognitiivse paradigma raames siduvale kontrastiivsele diskursuseanalüüsile. Täpsemad analüüsiaspektid raamatuarvustuste analüüsimisel on alustused (incipit), struktureerimispraktikad ja nende kommenteerimine, selguse-kriteeriumi leksikaalsed mainimised (märksõna clarté prantsuse keeles ja selge eesti keeles) ning antud aspektide muutumine või püsimine ajas, kõrvutades 2005. ja 2015. a. andmeid.
Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina
(2017-09-13) Vene, Einar; Merusk, Kalle, juhendaja; Pilving, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Avalik-õiguslike vaidluste lahendamisele keskendunud halduskohtumenetluses võib tühistamiskaebuse (kaebus haldusakti tühistamiseks) ja kohustamiskaebuse (kaebus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks) lahendamist oluliselt mõjutada vaidlustatava haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni möödunud aeg või selle kestel toimunud sündmused (ajaline faktor). Näiteks võib ametnik, kes on esitanud kaebuse talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, olla vahepeal avalikust teenistusest vabastatud ja karistuse tühistamine ei pruugi olla talle enam vajalik. Samuti võib isik olla esitanud kohustamiskaebuse talle ehitusloa väljastamiseks, kuid kohtuotsuse tegemise ajaks on kehtestatud planeering, millega soovitud ehitusluba enam kooskõlas pole. Doktoritöös uuriti, millised on võimalikud olukorrad, kus ajaline faktor võib tühistamis- või kohustamiskaebuse lahendamist mõjutada. Samuti käsitleti seda, milliseid menetlusõiguslikke lahendusi võib selline olukord kaasa tuua, st millal tuleb kaebus rahuldada või rahuldamata jätta või millal peaks kohus sooritama asja lahendamiseks täiendavaid menetlustoiminguid. Eelkõige uuriti neid probleeme Eesti õiguse kontekstis. Selgus, et Eesti kohtupraktikas on ilmnenud seoses ajalise faktoriga küllaltki palju probleeme (nt haldusakti mõju lõppemine kui selle tühistamist välistav asjaolu, määrav hetk haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamiseks ja muud kohtupraktikas kujundatud seisukohad, mis välistavad muidu põhjendatud kaebuse rahuldamise). Samal ajal ei arvesta Eesti seadused, eeskätt halduskohtumenetluse seadustik, piisaval määral selliste olukordadega. Doktoritöö tulemusena leiti, et vajalik oleks Eesti seaduste täiendamine selliseid olukordi arvestava regulatsiooniga
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
Hirmutavast Irmast tormitseva Mariani
(Maaleht, 2017-09-21) Kallis, A.
Coagulase-negative staphylococci in gut of preterm neonates and in breast milk of their mothers
(2017-09-22) Soeorg, Hiie; Lutsar, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Koagulaas-negatiivsed stafülokokid (KoNS), peamiselt Staphylococcus epidermidis, on sagedased seedetrakti ja nahka koloniseerivad ning samas ka hilist sepsist põhjustavad bakterid enneaegsetel vastsündinutel. Sepsist põhjustavad tüved omavad virulentsust suurendavaid geene ja satuvad vereringesse nahalt veresoonekateetrite kaudu, kuid ka translokatsiooni seedetraktist peetakse võimalikuks. Oma ema rinnapiimaga toitmine vähendab sepsise tekkeriski, olles arvatavasti vähemvirulentsete tüvede allikas vastsündinu jaoks. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kirjeldada enneaegsete vastsündinute seedetrakti ja naha ning nende emade rinnapiima kolonisatsiooni KoNS-dega ning hinnata kolonisatsiooni seost sepsise tekkega. Kokku kahes uuringus isoleeriti KoNS 276 vastsündinute intensiivravi osakonda hospitaliseeritud vastsündinu seedetraktist ning 49 enneaegse ja 20 terve ajalise vastsündinu seedetraktist ja nahalt ning emade rinnapiimast. KoNS genotüpeeriti ning määrati virulentsusega seotud geenide olemasolu. S. epidermidis koloniseeris peaaegu kõiki enneaegseid ning kõiki ajalisi vastsündinuid ja emasid. Esimesel elunädalal olid peaaegu kõik ajalised, kuid vähem kui veerand enneaegsetest vastsündinutest koloniseeritud ema rinnapiimas olevate tüvedega. Enneaegsed võrreldes ajaliste vastsündinutega olid koloniseeritud virulentsemate tüvedega. Rohkem kui pooltel enneaegsetest vastsündinutest, kellel tekkis KoNS poolt põhjustatud sepsis, oli sepsist põhjustav tüvi seedetraktis ja pooltel nahal enne sepsise teket. Ühegi ema rinnapiimast sepsist põhjustavaid tüvesid ei isoleeritud. Võrreldes ajalistega oli enneaegsete vastsündinute emade rinnapiimas sagedamini virulentsemaid S. epidermidis tüvesid, nendega koloniseerumise riski suurendas ema haiglas viibimine esimese kuu jooksul pärast sünnitust. Siiski olid enneaegsete vastsündinute emade rinnapiima tüved vähem virulentsed võrreldes enneaegseid vastsündinuid koloniseerivate tüvedega ja esimese elukuu lõpuks koloniseerisid suurt osa vastsündinutest. Kokkuvõttes, seedetrakt võib olla sepsist põhjustavate KoNS tüvede allikas enneaegsetel vastsündinutel. Ema rinnapiimas leiduvad vähem virulentsed tüved asendavad algselt seedetrakti koloniseerivad virulentsemad tüved.
Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis
(2017-09-22) Tirol, Tarmo; Jakapi, Roomet, juhendaja; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tarmo Tiroli doktoritöö “Subjektiivsus Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismis” uurib muutusi ja arenguid Sartre’i eksistentsialistlikus subjektikäsitluses ning annab subjektikäsitlusest ka ülevaate. Töö keskendub põhiliselt Sartre’i marksismieelsele (kuigi osalt siiski Marxist mõjutatud) filosoofiale ning fenomenoloogiale, mille põhjal Sartre oma eksistentsialistliku subjektiteooria välja arendas. Tähelepanu all on subjekt ja subjektiivsusega seotud teemad: ontoloogiline ja praktiline vabadus, eneseteadvus, autentsus, väärtused, subjekti struktuur, kujutlusvõime jne. Dissertatsioon vastandub erinevatele subjekti struktuuri puudutavatele väärtõlgendustele ning reduktisonistlike vaadetele, mille kohaselt Sartre’i subjektikäsitlus jäi alati sisuliselt alati samaks ning näitab, et selles toimus hulgaliselt nii väiksemaid transformatsioone, kuid ka mõningaid selliseid, mida oleks sobilik iseloomustada sõnadega “järsk” ja “radikaalne”. Tähtsaimad muutused hõlmavad Teise maailmasõja järgset perioodi ning puudutavad vabadusekäsitlust ning eneseteadvuse rolli modifitseerumist. Nihked subjektikäsitluses kätkevad endas ka Sartre’i filosoofia alusmõistete tähenduste teisenemisi, mistõttu pole põhjust eeldada, et Sartre peab oma filosoofikarjääri jooksul subjektiivsusega seonduvate mõistete all (vabadus, autentsus jne) alati silmas samu asju.
Method for decomposition of the metallorganic matter of graptolite-argillite by microbial consortium
(2017-09-25) Menert, A.; Kivisaar, M.; Heinaru, A.; Sipp Kulli, S.
Belowground interactions: the roles of plant genetic relatedness, root exudation and soil legacies
(2017-09-26) Saar, Sirgi; Semchenko, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loomade käitumist on lihtne märgata, taimede puhul on see aga märksa keerulisem. Olgugi et nad ei liigu, suudavad nad siiski paljudele keskkonnamuutustele mitmete tunnuste kaudu reageerida. Oma doktoritöös uurisin kuidas taimed tunnevad ära enda sugulasi, eristavad neid mittesugulastest ja teistest liikidest ning mis selle äratundmise tulemus võiks olla. Leidsin et sugulaste äratundmine toimub juurtest erituvate ainete kaudu, mida teised taimed oma juurtega tajuvad. Äratundmise tulemusena kasvatasid nad vähem juuri oma sugulaste juureeritiste suunas, mis viitab hõimuvalikule ehk sugulaste eelistamisele , võimaldades neil saada rohkem järglasi kuna vähem ressursse panustatakse omavahelisse konkureerimisse. Rohkem juuri kasvatati tajudes samast kooslusest pärit mittesugulastest liigikaaslase lähedust, mida võib pidada agressiivseks ruumi ja toitainete hõivamiseks. Katses kasutatud teisele liigile taimed ei reageerinud, mis näitab et ära tuntakse eelkõige oma liigikaaslasi, kuigi ka mujalt pärit liigikaaslaste juureeritiste suhtes reageeris taim vähem. Sellest järeldub, et juureeritiste kaudu saavad taimed infot nii naabertaime suguluse, liigi kui ka päritolu kohta. Sugulaste äratundmine mõjutab ka järgneva põlvkonna taimede kasvu. Katses kus taimi kasvatati mullas, mis pärines sugulasgruppidelt (ja sisaldas nende surnud juuri) võrreldes mittesugulasgruppide mullas kasvanutega ilmnes, et sugulastelt pärinevad surnud juured lagunevad aeglasemalt ja sisaldavad vähem lämmastikku. Selle põhjuseks on ilmselt suurem sarnasus sugulaste vahel, mispärast on nad rohkem kahjuritest ohustatud ja kasvatavad juuri mis on kahjuritele vähem ahvatlevad, kuid ka lagunevad aeglasemalt. Järgmise põlvkonna taimede lämmastikusisaldus oli samuti madalam, mis näitab et sugulaste äratundmine võib mõjutada ka aineringet. Taimedevahelise äratundmise praktiline rakendus võib leiduda põllumajanduses, kui aretatakse taimesorte mis konkureerivad vähem oma naabritega ja annavad selle arvelt rohkem saaki.
In search for the inhibitors of Escherichia coli stringent response factor RelA
(2017-09-27) Kudrin, Pavel; Tenson, Tanel, juhendaja; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonnatingimuste jälgimiseks ja muutustega kohanemiseks on bakteritel mitmeid sensoorseid süsteeme. Seejuures on levinud strateegiaks sekundaarsete signaalmolekulite kasutamine: stressisignaali ilmumisega muutub signaalmolekulide rakusisene kontsentratsioon ning see omakorda reguleerib sihtensüümide aktiivsust. Üks sellistest stressivastuse süsteemidest on poomisvastus (stringent response), mis aktiveeritakse sõltuvalt alarmoonmolekuli (p)ppGpp rakusisesest kontsentratsioonist. (p)ppGpp on võimeline reguleerima mitmete ensüümide aktiivsust, kuid peamiseks märklauaks on RNA polümeraas. (p)ppGpp rakusisest taset kontrollivad E. coli RelA-SpoT-ga homoloogsed valgud (RSH), mis kas sünteesivad või hüdrolüüsivad (p)ppGpp-d vastavalt keskkonnatingimustele. Eksperimentaalselt on tõestatud, et poomisvastus kontrollib bakterite virulentsust, persisterite moodustamist, antibiootikumide taluvust ning antibiootikumide tootmist, samuti osaleb bakterite hulgatunnetuses (quorum sensing) ja bakterite ellujäämises fagotsütoosi jooksul. Seepärast on poomisvastuse mehhanismide mõistmine väga oluline ja (p)ppGpp rakusisest taset kontrollivate ühendite loomine võiks viia meditsiini ja biotehnoloogia seisukohalt oluliste rakendusteni. Hiljuti avastati, et ppGpp struktuuril põhinev aine Relacin on võimeline inhibeerima RelA aktiivsust kuid tõhusa inhibeerimise jaoks on vaja Relacini kasutada väga kõrges kontsentratsioonis. Käesoleva töö raames iseloomustasin (p)ppGpp struktuuri põhjal disainitud uudsete keemiliste ainete efekti E. coli RelA aktiivsusele. Samuti pakun välja uusi võimalusi RelA inhibiitorite arendamiseks. Peale uute sünteesitud ainete efektide vaatasin üle võimalusi mõjutada poomisvastust juba tuntud translatsiooni inhibiitorite abil ning iseloomustasin thiostreptooni tugevat inhibeerimisvõimet (p)ppGpp sünteesile
Dark matter with long range vector-mediated interactions
(2017-09-27) Veermäe, Hardi; Gabrielli, Emidio, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tumeaine olemasolu kinnitavad mitmed sõltumatud vaatlused nagu galaktikate pöörlemiskõverad, kosmilise mikrolainelise taustkiirguse temperatuurikõikumiste ruumiline jaotus ja tumeaine poolt tekitatud gravitatsiooniläätse efekt. Kõigil neil vaatlustel on üks ühine tunnus: need tulenevad vaid tumeaine gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Rohked katsed leida tumeda ja nähtava mateeria vahelisi mittegravitatsioonisi interaktsioone pole andnud tulemusi. Lihtsaimates mudelites koosneb tumeaine seega üht tüüpi nõrgalt interakteeruvatest massiivsetest osakestest. Teisest küljest, arvestades avastatud elementaarosakeste silmapaistvat mitmekesisust, pole põhjust eeldada, et viis kuuendiku aine massist universumis on kõige lihtsamate mudelite abil kirjeldatav. Käesolev doktoritöö seob dissertandi nelja publikatsiooni, mis käsitlevad elektromagentismi tüüpi vastastikmõjus osalevaid tumedaid osakesi. Selline vastastikmõju võib ilmneda siis, kui tumeainel on väga väike elektrilaeng, mida nimetatakse millilaenguks. Kui senini on kirjanduses käsitletud vaid millilaetud skalaarseid osakesi ja fermione, siis käesoleva doktoritöö raames uuriti ka millilaetud vektorbosoneid. Teise võimalusena võib tume sektor sisaldada niinimetatud tumedat footonit, mis vahendab tumedat elektromagnetilist vastastikmõju, mida tunnevad vaid tumedad osakesed. Sedalaadi tumeda interaktsiooni tulemusena võib kogu tumeaine või osa sellest eksisteerida plasmana. Kui mitteinterakteeruva tumeaine haolode põrgetel lendavad halod teineteisest läbi, siis tumeda plasma komponendi olemasolul tekivad lööklained, mis mõjutavad põrke tagajärjel tekkinud tumeaine massijaotust. Uurisime numbrilise simulatsiooni abil galaktikaparvede halode põrkeid olukorras, kus osa tumeainest käitub nagu plasma. Leidsime, et selle mudeli abil on võimalik kvalitatiivselt seletada galaktikaparvede põrgetel gravitatsiooniläätse efekti abil mõõdetud massijaotust.
Isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteem
(2017-09-29) Saar, Eva; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja; Heinsoo, Heinike, juhendaja; Prillop, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Isuri keelt on võrreldes teiste läänemeresoome keeltega seni suhteliselt vähem uuritud. Esimene ja ühtlasi käesoleva hetkeni viimane teadustöö, kus esitatakse isuri keele noomeni ja verbi muuttüübid, pärineb 19. sajandist. Väitekirjas kirjeldatakse väikese kõnelejaskonnaga läänemeresoome keele, isuri keele Soikkola murde sõnamuutmissüsteemi noomeni ja verbi muuttüüpide tuvastamise ja näiteparadigmade esitamisega. Autori poolt välitöödel kogutud keeleaines täiendab eelnevaid isuri keele morfoloogiakäsitlusi. Isuri keeles varieeruvad nii suur osa sõnatüvedest kui ka muutelõppudest. Variatiivsus ei ole keele rikkusena tekkinud iseenesest, vaid tuleneb sõna kui terviku kunagisest struktuurist ning häälikulisest koostisest. Uurimuses antakse ülevaade Soikkola murde noomeni ja verbi grammatilistest kategooriatest ning kirjeldatakse, milline peab olema sõna ehitus selleks, et ta saaks väljendada konkreetseid grammatilisi tähendusi: millised tüve teisendused on selleks vajalikud, millised on muutelõpud ja nende liitumistingimused erineva struktuuriga sõnadel. Noomeni ja verbi muuttüübid tuvastatakse erinevatel liigitusalustel põhinevate lähteklassifikatsioonide kaudu. Seejuures on selgitatud ka seda, milliste sõnavormide moodustus on üksteisest tuletatav. Läänemeresoome keelte sõnamuutmissüsteemide kirjeldamisel on üheks traditsiooniliseks liigitusaluseks astmevaheldus, mille ulatus on keeliti erinev. Isuri keele Soikkola murdes ei piirdu konsonandivaheldus sõnade muutmisel pelgalt klusiilide astmevaheldusega pearõhulise silbi piiril. Soikkola murre on põhjaeesti, lõunaeesti ja liivi keele kõrval üks keerulisemaid ja iseäralik mitmete eri tüüpi geminatsiooni- ja tugevnemisnähtuste poolest ja nende koosesinemise tõttu paradigmas. Sõna sisekonsonantide vaheldusele lisanduvad veel muud tüvede ja muutelõppude varieerumist mõjutavad reeglipärased muutused, mis omavahel kombineerudes annavad tulemuseks suhteliselt suure arvu muuttüüpe: 179 noomeni muuttüüpi ja 113 verbi muuttüüpi