Sirvi Kuupäev , alustades "2017-10-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Süüteokatsest loobumise instituudi põhjendus ja kohaldatavuse piirid kuritegelikule eeltegevusele
(2017-10-06) Feldmanis, Laura; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Süüteokatsest loobumine annab tähenduse toimepanija teole, mis on suunatud õigushüve kahjustamise vältimisele. Eesti karistusseadustiku järgi on sellisel juhul välistatud toimepanija süü. Toimepanija õigushüve kaitsvale teole annab tähenduse ka tegevkahetsuse regulatsioon. Eesti karistusseadustiku kohaselt saab tegevkahetsuse tagajärjeks olla üksnes karistuse kergendamine või karistusest vabastamine. Järelikult on süüteokatsest loobumisel ja tegevkahetsusel Eesti karistusseadustiku järgi oluliselt erinev tähendus. Samas on oluline märkida, et mõlemad regulatsioonid võivad kohalduda kuritegelikule eeltegevusele ning mõlemal juhul võidakse hoida toimepanija teo tulemusel ära õigushüve kahjustamine. Eeltoodu tõstatab olulise küsimuse: kas erineva tähenduse andmine toimepanija õigushüve kahjustamisele suunatud teole on põhjendatud. Kogu probleemistiku muudab keerulisemaks asjaolu, et süüteokatsest loobumisele puudub karistusõigusteoorias vastuoludeta põhjendus. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida, süüteokatsest loobumise tähendust ning kas ja millises ulatuses tuleks süüteokatsest loobumise regulatsiooni argumentatsiooni arvestada kuritegeliku eeltegevuse puhul eriosas, kui toimepanija realiseerib õigushüve kaitsele suunatud teo. Käesolevas töös on jõutud järeldusele, et karistusõiguses tuleb õigushüve kaitsvale teole tähenduse andmisel lähtuda ühtedest ja samadest põhimõtetest, sest nii on tagatud süsteemne lähenemine, isikute võrdne kohtlemine ning senisest efektiivsem õigushüvede kaitse. Samas tuleb arvestada, et kuritegelik eeltegevus karistusõiguse üldosas ja karistusõiguse eriosas on karistatavad erinevate kriteeriumite alusel, mistõttu võib toimepanija õigushüve kaitsval teol olla erinev tähendus. Järelikult tuleb analüüsida, kas süüteokatsest loobumise eeldused on täidetud või mitte. Juhul kui süüteokatsest loobumise eeldused on täidetud, siis tuleks ka karistusseadustiku eriosas sätestatud kuritegelikule eeltegevusele näha ette samaväärsed õiguslikud tagajärjed kui süüteokatsest loobumisele.
The role of academic, social and professional integration in predicting student retention in higher education information technology studies
(2017-10-06) Kori, Külli; Pedaste, Margus, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Infotehnoloogia (IT) roll ühiskonnas on kasvanud ja üha enam vajatakse tööturul IT-oskustega kõrgharidusega töötajaid. Igal aastal alustavad üliõpilased kõrgkoolides IT õpinguid, kuid suur osa neist õpinguid ei lõpeta. Kõrgkoolis edasijõudmist mõjutavaid tegureid on palju ning käesolevas doktoritöös luuakse nendest süsteem. Üliõpilasi on erinevat tüüpi ja seetõttu eristatakse käesolevas doktoritöös ka üliõpilaste profiilid, et oleks võimalik erinevate profiilidega üliõpilastele pakkuda just neile sobivat toetust õpingutes edasijõudmiseks. Tulemused näitavad, et õppekava valikul oli üliõpilaste jaoks kõige olulisem varasem IT-ga seotud kogemus, mis põhjustas huvi IT õppimise vastu. Töötamisega seotud aspektid (nt töövõimalused, palgad) olid üliõpilaste jaoks olulised nii õppekava valikul kui ka õpingute jätkamisel. Õpingute jätkamisel mängisid tähtsat rolli ka sotsiaalsed suhted kõrgkoolis. Käesoleva doktoritöö aluseks on USA-s loodud mudel, mis näitab akadeemilise ja sotsiaalse integratsiooni rolli kõrgkoolis edasijõudmisel. Doktoritöö tulemuste põhjal täiendati mudelit professionaalse integratsiooni rolli lisamisega, et see sobiks paremini IT erialade jaoks. Koostati empiiriline mudel, mis näitab, et IT erialadel õpingutes edasijõudmisel on olulised nii akadeemiline, sotsiaalne kui ka professionaalne integratsioon. Eriti tugevalt tuli välja professionaalse integratsiooni roll, mis viitab, et IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Seega on üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamisel oluline kõrgkoolide koostöö IT ettevõtetega nii õppekava arendamisel kui ka üliõpilastele praktiliste ülesannete andmisel. Üliõpilaste profiilide eristamisel leiti samuti, et osa üliõpilasi vajab õpingute jätkamiseks praktilist töökogemust IT valdkonnas. Lisaks eristati üliõpilaste profiilid, kes vajavad toetust keerulistes õppeainetes edasijõudmisel. Töö praktiline väärtus seisneb soovituste välja toomises, mis aitaksid tulevikus IT üliõpilasi toetada ja väljalangevust vähendada
Relevance, content and effects of left-right identification in countries with different regime trajectories
(2017-10-06) Kivistik, Kats; Ehin, Piret, juhendaja; Freire, André, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vasak- ja parempoolsus on üleilmselt kasutatav mõiste poliitikate, parteide, ideoloogiate ja vaadete kirjeldamiseks. Samas seatakse selle mõiste kasulikkus vaatamata selle populaarsusele tihti kahtluse alla. Selleks on põhjust andnud esile tõusnud paremäärmuslikud parteid, populismi võidutsemine, kodanike identiteedi mitmekesistumine ja noored demokraatlikud riigid, kus asetleidvad protsessid ei vasta alati üks-ühele arenenud demokraatiates nähtule. Just Ida-Euroopas levinud arusaamad, kus liberaalsed vaated ja reformide toetamine on seotud parempoolsusega, mitte vasakpoolsusega, ei sobi kokku klassikalise Lääne-Euroopa lähenemisega. Selgitamaks selliste kõrvalekallete põhjuseid, keskendub doktoritöö vasak- ja parempoolse eristamise uurimisel noortele demokraatiatele, nende varasemale autoritaarsele taustale ning edasisele demokraatlikule kogemusele. Töö toetub viimase paarikümne aasta küsitlusandmetele ja jõuab mitme järelduseni. Esiteks, Vasaku ja Parema eristamine kõnetab inimesi üle maailma. Kuigi võime ennast vasak-parem skaalale paigutada suureneb ühiskonna demokraatliku ja sotsiaalse arengu ning poliitilise võistluslikkuse tulemusena, suudavad juba vähearenenud riikide elanikud ennast sellele skaalale paigutada. Teiseks varieeruvad vasak- ja parempoolsusega seotavad väärtused ja hoiakud riigiti olulisel määral. Lisaks tavapärastele väärtustele ehk majandusliku võrdsuse ja sotsiaalse liberaalsuse või vastupidise toetamisele seotakse Läänest väljaspool vähemarenenud ühiskondades vasak- ja parempoolsust ka teiste hoiakutega, nagu nt konflikti aktsepteerimine, multikultuurilisuse või riigi eestkoste toetamine. Kolmandaks leiab aset suundumus, et vasak- ja parempoolne enesemääratlus areneb ja muutub, mis on eriti hästi jälgitav noortes demokraatiates. Pärast demokraatliku režiimi kehtestamist võivad mõisted Vasak ja Parem tähistada esialgu küllalt mitmekesist väärtuste ringi. Autoritaarsest režiimist demokraatiasse üleminekul omistatakse vasak- ja parempoolsele vastandusele konflikt demokraatia pooldamise ja selle vastasuse vahel, kuid selle olulisus kaob pärast mõnekümne aastast demokraatlikku kogemust. Majandusliku ja sotsiaalse arenguga lisanduvad vasak- ja parempoolsele enesemääratlusele ka postmateriaalsed väärtused. Endistes vasak-autoritaarsetes riikides esialgu ilmnev vastandlik seos sotsiaalse liberaalsuse ja parempoolsuse vahel kaob, mistõttu vastuolulised arusaamad vasak- ja parempoolsusest on pigem ajutised ning üldiselt leiab vasak- ja parempoolsuse tähenduses aset suund suurema ühtsuse poole. Vasak- ja parempoolsuse olemuse võib kokku võtta Seymour Martin Lipseti jt (1954) sõnadega: “Vasaku all peame silmas suuremale võrdsusele – poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele – suunatud ühiskondlike muutuste eest seismist; Parema all peame silmas traditsioonilise, enam või vähem hierarhilise ühiskonnakorra toetamist ja suuremale võrdsusele suunatud muutustele vastu seismist.” (p. 1135)