Sirvi Kuupäev , alustades "2018-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2018 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2018-11) Tartu Ülikool
Ilm, mis muutis ajalugu ja hävitas tervist
(Maaleht, 2018-11-01) Kallis, A.
Thematic accuracy and completeness of topographic maps
(2018-11-05) Mõisja, Kiira; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suuremõõtkavalised topograafilised kaardid on tänapäeva ruumiandmete taristute lahutamatuks osaks. Tänu sellele on kaardil kujutatud andmete kasutajaskond laialdane alates nii riigi- kui omavalitsusest ja lõpetades hariduse või ettevõtlusvaldkonnaga. Suur kasutajaskond eeldab andmetelt kõrget kvaliteeti. Ruumiandmete kvaliteediga on nii teadlased kui ruumiandmete tootjad tegelenud üle 40 aasta. Ühe suurima saavutusena nimetavad mitmed autorid (Devillers, R. et al., 2010; Hunter et al., 2009) ISO 19100 ruumiandmete kvaliteedi standardite loomist. Rahvuslike kaardistusagentuuride katusorganisatsiooni Eurogeographics’i 2018. a uurimus näitab, et INSPIREga ühinenud liikmete seas on ruumiandmete kvaliteedi standardite kasutus suurenenud. Samas tuuakse välja ka kvaliteedi valdkonna mõned kitsaskohad. Üheks suuremaks puuduseks on see, et kvaliteeti käsitletakse monotoonsena, mis kogu ruumiandmekogu ulatuses omab ühesugust väärtust. Tegelikult peaks kvaliteeti analüüsima ning väärtuseid esitama suurema detailsusega kas väiksemate territoriaalsete üksuste kohta, nähtuskihtide kohta või mõne muu omaduse, näiteks kaardistuse teinud välitöötaja, järgi moodustatud alamhulga kohta. Detailsem kvaliteedi analüüs ning saadud näitajate esitamine on vajalik nii andmetootjatele kvaliteedi paremaks tagamiseks kui ka kasutajatele. Doktoritöös on kasutatud Eesti põhikaardi 1:10 000 välitööde kontrolli andmeid aastatest 2003-2006. Töö eesmärgiks on uurida välitöötajate mõju topograafilise kaardistuse kvaliteedile. Põhiliselt on analüüsitud klassifitseerimise õigsust ning täielikkust, mida kirjeldati liigsete ja puuduvate objektide näitajatega. Välikaardistusel tehtud vigu ja nende struktuuri analüüsiti kahel tasandil: 1) üldisel tasandil, kus analüüsis osalesid kõik andmebaasis olnud vead korraga; 2) detailsel tasandil, kus vigu analüüsiti välitöötajate lõikes (II teadusartikkel). Topograafiliste andmete kvaliteet võib erineda ka ruumiliselt. Selle põhjuseks võib olla maastiku keerukus, välitöötaja sugu, kogemus ning võimekus maastikku tõlgendada. Käesolevas doktoritöös uuriti kas ja mil määral mõjutavad kaardistuse kvaliteeti välitöötaja teatud omadused ning maastiku keerukus (III teadusartikkel). Vektorandmetest maastiku keerukuse indeksite arvutamiseks töötati välja metoodika, mille abil väiksed punkt ning joonobjektid lõimiti ühtseks pinnakatte kihiks (I teadusartikkel). Reaalne maailm on pidevas muutumise. Seetõttu vajab topograafiline andmestik pidevat kaasajastamist ehk uut kaardistamist, mis on ressursimahukas ja kallis. Tänapäeval on ühe potentsiaalse võimalusena uuritud vabatahtlikke kaardistajate poolt toodetud andmestiku (VGI) kvaliteetsust ning kasutamist kaasajastamise protsessis. Doktoritöö näitas, et üldisel ja detailsel tasandil tehtud kaardistusvigade analüüsid andsid teatud juhtudel erinevaid tulemusi ning teatud juhtudel sarnaseid tulemusi. Vead, mis ilmnesid mõlemal tasandil, olid süsteemsed, teisel juhul aga põhjustatud peamiselt üksikutest välitöötajatest. Nähtused, mis olid kriitilisemad mõlema tasandi analüüsides, olid kivihunnik, vundament, harvik, rada, siht ja salu. Välitöötaja sugu kaardistuse kvaliteeti ei mõjutanud. Samas väikse töökogemusega välitöötajate kaardistuskvaliteet oli kõrgem, kui keskmise töökogemusega välitöötajatel ning kvaliteet tõusis jällegi väga kogenud töötajatel. Analüüsi tulemused näitasid, et hoonestatud-mitmekesises maastikutüübis oli välitöötajate lõikes kaardistuse kvaliteet kõrgem, kui avatud-lihtsas või suletud-keerukas maastikutüübis. Sarnastele tulemustele on jõudnud ka mitmed VGI kvaliteeti uurinud autorid. Kaardistuse kvaliteedi tõstmiseks tuleks süsteemsete vigade vältimiseks täiendada kaardistusjuhendeid – täpsustada nähtuse definitsiooni või tunnuseid või kaaluda, kas antud nähtuse kaardistamine on üldse vajalik. Individuaalsete, üksikute välitöötajate põhjustatud vigade vältimiseks on soovitav viia läbi koolitusi. Samuti võiks välitöötaja valida endale sobiva maastikutüübi kaardistamise, sest uuringud on näidanud, et sobiv maastik tõstab turvalisust ning enesekindlust ja seeläbi ka kvaliteeti.
Studying the psychological mechanisms of affective individual differences with EEG correlates
(2018-11-07) Uusberg, Helen; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Afektiivsed individuaalsed erinevused on võrdlemisi stabiilsed kalduvused kogeda teatud afektiivseid seisundeid. Afektiivsete individuaalsete erinevuste psühholoogiliste mehhanismide kaardistamine võib anda väärtuslikku infot nende seostest vaimse tervisega. Käesolev väitekiri pakub varasemale kirjandusele tuginedes välja teoreetilise mudeli antud mehhanismide mõtestamiseks ja uurimiseks. Konstrukti-Protsessi-Konteksti (KPK) mudeli kohaselt avalduvad psühholoogilised mehhanismid uuritava individuaalse erinevuse konstrukti, seda iseloomustava afektiivse protsessi eripära ning viimase avaldumist mõjutavate kontekstuaalsete tegurite kokkupuutealal. Väitekirja empiirilised tööd rakendavad KPK mudelit erinevate afektiivsete individuaalsete erinevuste mehhanismide uurimiseks elektroentsefalograafia (EEG) abil. Töid ühendab keskendumine mehhanismidele, mis seisnevad lähenemis- ja vältimismotivatsiooni või motivatsioonilise tähelepanu eripärades. Uuringud I ja III täpsustavad antud protsesside hindamise metodoloogilisi aspekte. Uuringu II tulemused osutavad sellele, et kõrge Neurootilisusega (negatiivse afektiivsuse ja psüühikahäirete riskiga seotud isiksuseomadus) inimesi iseloomustab vältimismotivatsiooni kogemine vastusena pilkkontaktiga mudeldatud neutraalsele sotsiaalsele tähelepanule. Uuring IV demonstreerib, kuidas hõivatus kehakaalust ja välimusest (oluline söömishäirete riskitegur) on seotud ülemäärase tähelepanuga enda kehasuuruse muutustele ja puuduliku tähelepanuga kellegi teise kehasuuruse muutustele. Uuring V näitab, et teadvelolekut (arendatav kalduvus käesoleva kogemuse hinnanguvabaks teadvustamiseks, mis on seotud madalama emotsionaalse reaktiivsuse ja parema vaimse tervisega) iseloomustab kiirem negatiivse informatsiooni eelistöötluse vähenemine ehk tõhusam afektiivne adaptatsioon. Väitekirja uuringutest järeldub, et KPK mudeli rakendamine võib aidata tuvastada väga erinevate afektiivsete individuaalsete erinevuste võimalikke psühholoogilisi mehhanisme.
November – kas tõesti kunagine talvekuu?
(Maaleht, 2018-11-08) Kallis, A.
Development and optimization of 3D-microbatteries
(2018-11-08) Priimägi, Priit; Zadin, Vahur, juhendaja; Kasemägi, Heiki, juhendaja; Brandell, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektroonika ja tehnoloogia areneb ja täieneb väga kiires tempos. Samuti vajavad üha väiksemad ja võimsamad seadmed ka vastavaid energiaallikaid. Selles suunas nähakse aga palju vaeva, et välja töötada väiksemate mõõtmetega ja suurema energia sisaldusega akusid. Üheks uurimissuunaks on mikroakud, mis võiksid sobida väga väikeste elektroonika seadmete energiaallikaks. Siinkohal on välja pakutud kolmemõõtmelist mikroaku kontseptsiooni, et saavutada kõrgem energia- ja võimsustihedus, kui seda tavapärased planaarstuktuuriga akude tehnoloogia suudab pakkuda. Antud töös on arvutuslikult välja töötatud, disainitud ja optimeeritud nelja erineva 3D-liitium-ioon mikroaku kontseptsiooni kasutades lõplike elementide meetodit. Uurimistööde eesmärgiks on fundamentaalselt aru saada massitranspordi mehhanismist, mis esineb nendes keerulistes aku arhitektuurides, ning leida optimaalsed elektroodi geomeetrilised konfiguratsioonid ja mõõtmed, kasutades parameetrilisi simulatsioone, saavutamaks suuremat aku mahutavust, ühtlasemat ja sujuvamat elektroodide täitumist ja tühjenemist ning homogeenset elektrokeemilist aktiivsust elektroodide pindadel. Elektrokeemilis-soojus simulatsioonid antud erinevate mikroakude arhitektuuride kohta tõstavad esile just keemiliselt aktiivsed piirkonnad ja osutavad võimalikele soojusallikatele ja masstranspordi kitsaskohtadele. Leiti, et concentric arhitektuuri korral saavutati akus suurim energiatihedus 93 mAh/g, samas kui interdigitated ja trench arhitektuuriga akud näitasid energiatihedust vastaval 86 ja 80 mAh/g. Samuti täheldati trench süsteemis ka mõnevõrra kõrgemat töötemperatuuri kui teistes arhitektuurides. Concentric arhitektuuri sammastega positiivse elektroodi põhjalikum uurimine näitas, et LiCoO2 materjali kasutamine elektrokeemilistes rektsioonides oli efektiivsem, lühemate sammaste korral. Kõrgemad sambad omakorda aga näitasid mõnevõrra suuremat üldist energiamahtuvust, kuid samas esines kasutamata elektroodimaterjali piirkondi. Seetõttu võiks lugeda concentric arhitektuuri korral optimaalseks elektroodi sammaste kõrguseks umbes 70 μm ja sammaste vahekauguseks 12 μm. Lisaks koostati süsinik vaht-tüüpi komposiit-elektroodist aku mudel mida kalibreeriti edukalt eksperimentaalsete tulemuste põhjal. Parameetrilised simulatsioonid näitasid, et väiksemad makropoorid ja paksemad elektroodi materjali kattekihid pakuvad suuremat energia mahtuvust elektroodi pindala kohta. Sealhulgas ühtegi muud piiravat tegurit selles süsteemis ei täheldatud. Elektrokeemilised reaktsioonid eelistavad osakesi süsinik vahu struktuuri läheduses ja liitium ioonide väljumine elektroodist on väga homogeenne protsess. Kokkuvõttes võib öelda, et liitium-ioonakude elektrokeemilised simulatsioonid on väga tõhus vahend liitium-ioon aku arhitektuuride väljatöötamiseks ja arendamiseks. See võimaldab kergesti muuta elektroodi ja elektrolüüdi materjalide fundamentaalseid parameetreid ja geomeetrilisi mõõtmeid, et leida optimaalne elektroodide konfiguratsioon saavutamaks suurim energiatihedus akus. Siiski tuleb märkida, et selliseid teoreetiliselt toimivate keerukate 3D-elektroodidega akusid on suhteliselt raske eksperimentaalselt valmistada, mistõttu tuleks edasi arendada materjalide sünteesimise meetodeid ning akude koostamistehnikaid. Märksõnad: liitium-ioon mikroaku, 3-mõõtmeline, elektrokeemiline-termiline modelleerimine, lõplike elementide meetod, parameetrilised simulatsioonid, simulatsiooni kalibreerimine, optimeerimine, vaht-tüüpi elektrood, LiCoO2, LiFePO4, grafiit, polümeerelektrolüüt, vedelikelektrolüüt.
Microbial community and its relationship with pollutant removal in treatment wetlands
(2018-11-08) Oopkaup, Kristjan; Truu, Jaak, juhendaja; Truu, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehismärgalasid (TM) on viimase poole sajandi jooksul kasutatud reovee puhastumise alternatiivse meetodina konventsionaalsete puhastite kõrval. TM erinevad omadused, sealhulgas filtermaterjali tüüp, tööparameetrid ning samuti taimestiku olemasolu, mõjutavad mikroobikoosluste struktuuri, ruumilist jaotust ja aktiivsust süsteemis. Kuna mikroobsed protsessid on TM reovee puhastusel olulise tähtsusega, aitavad uuringud mikroobiökoloogias laiendada teadmisi mikroobikoosluse kujunemisest ja seostest TM tööparameetritega, võimaldades seeläbi luua stabiilse ja metaboolselt aktiivse mikroobikoosluse jaoks sobiliku TM keskkonna ja selle kaudu tõsta erinevate reoainete puhastamise efektiivsust. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida eri tüüpi TM mikroobikoosluse arvukust ja struktuuri ning kuidas mikroobikoosluse parameetrid on seotud TM puhastusefektiivsusega ja millised keskkonnafaktorid mõjutavad mikroobikoosluse stabiliseerumist uuritavates süsteemides. Uurimisobjektideks olid kolm eri tüüpi TM, millest kaks olid vastrajatud eksperimentaalset TM ja üks üle 15 aasta kasutuses olnud vabaveeline jõevett puhastav TM kompleks. Saadud tulemused näitasid, et reovee koostis, TM tüüp ja töörežiim mõjutavad bakterikoosluse kujunemist ja struktuuri tehismärgalas. Mikroobikoosluse struktuuri kujunemisel oli näha sarnast ajalist suktsessiooni kahe eksperimentaalse TM vahel. Mikroobikoosluse mitmekesisus tõusis märgatavalt mõlema süsteemi esimese kolme kuu jooksul ja seejärel stabiliseerus, sealhulgas olid algsed muutused mikroobikoosluse kujunemisel suurema varieeruvusega kui pärast stabiliseerumist. Nii mikroobikoosluse mitmekesisus kui ka teatud bakteriperekondade osakaalud olid seotud nende süsteemide puhastusefektiivsustega. Töö tulemused kinnitasid mitmete koosesinevate bakterirühmade mõju nii lämmastiku kui orgaaniliste ühendite eemaldamisele reoveest. Uuritavates TM olid peamisteks lämmastikuärastuse protsessideks autotroofne ja heterotroofne nitrifikatsioon ning denitrifikatsioon ning vähemal määral anaeroobne ammooniumi oksüdeerimine, eelkõige vabaveelises tehismärgalas. Käesoleva doktoritöö tulemuste põhjal saab teha järelduse, et erinevate reoainete parimaks eemaldamiseks tuleks TM konstrueerida ja opereerida meetodil, mis loovad sobiva keskkonna mitmekesise ja kõrge metaboolse aktiivsusega mikroobikoosluse kujunemiseks.
Ajaväljendid eesti murretes
(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.
Perspectives from human Y chromosome – phylogeny, population dynamics and founder events
(2018-11-09) Karmin, Monika; Metspalu, Mait, juhendaja; Rootsi, Siiri, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Metspalu, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rahvastikusündmused on jätnud oma jälje iga inimese genoomi. Täna suudame neid ’lugeda’ nii praegu elavate kui juba ammu surnud inimeste geneetilisest materjalist. Y-kromosoom on eriline genoomi osa, mis pärandub edasi vaid mööda isaliini, kõikide maailma isaliinide omavahlelist sugulust näitab nende ‘sugupuu’. Täna saame ka Y-kromosoomilt ohtralt DNA-lugemeid, mis võimaldavad võrratult täpsemalt hinnata inimese isaliinide mitmekesisust ning harude lahknemisaegu isaliinide puul. Doktoritöös uuriti mineviku rahvastikusündmusi peamiselt inimese Y-kromosoomi andmeid analüüsides. Töö tulemused näitasid, et inimese kõikide teadaolevate isaliinide viimane ühine eellane elas Aafrikas umbes 250 tuhat aastat tagasi, paljude liinide arvukuse kasv toimus aga viimase 15 tuhande aasta sees. Üllatuslikult leidsime ka, et 4–8 tuhat aastat tagasi kahanes järsult järglasi saavate meeste suhteline arv, samas kui naistel see arv ei muutunud. Kuna sigivate meeste arvukus vähenes samal ajal, kui muutusid inimeste eluviisid – mindi üle küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele, võisid need kultuurilised muutused mõjutada meeste reproduktiivkäitumist. Lisaks näitasime, et Lõuna-Siberist pärit Baikali-äärse 24 000 aasta vanuse ülempaleoliitilise Malta kultuuri esindaja ema- ja isaliin ei ole tüüpilised tänased seal piirkonnas levinud Ida-Euraasia liinid, näidates geneetilise pärandi olulist muutumist läbi aja. Asutajasündmused, mil uus rahvakild tekib mingi algse grupi väikesest alamhulgast, jätavad uue grupi geneetilisse pärandisse iseloomuliku jälje. Neid analüüsisime Euroopa romi ja aškenaasi leviidi meeste seas. Lõuna-Aasia päritolu H1a1-M82 tüüpi isaliin on levinud ka Euroopa romide seas, viidates nende algkodule. Romide liinidele kõige sarnasemad on Loode- ja Põhja-India meeste seas levinud variandid, viidates võimalikule Romide päritolupiirkonnale. Tüüpiline aškenaasi leviitide isaliin R1a-Y2619 on kõige tõenäolisemalt pärit Lähis-Idast. Näitasime, et see kuulus aškenaasi leviitide asutajaliinide hulka, kuid selle levik oli seotud pigem aškenaasi juutide populatsiooni üldise laienemisega.
Towards territorial cohesion? Path dependence and path innovation of regional policy in Central and Eastern Europe
(2018-11-12) Loewen, Bradley James; Raagmaa, Garri, juhendaja; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See uuring vastab vajadusele mõista paremini regionaalarengu poliitilist ja institutsioonilist mõõdet Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) piirkondade suurenenud polariseerumise ja perifeerumise suunas. ELi regionaalpoliitika on suunanud investeeringud Euroopa mahajäänud piirkondadesse eesmärgiga edendada mitmetasandilist tasakaalustatud arengut, millest paljud riigid asuvad KIE riikides. ELi regionaalpoliitika käsitlustes on pööratud palju tähelepanu sisulisele poolele, kuid märgatavalt vähem on uuritud selle mõju KIE riikide institutsionaalsele arengule pärast ELiga liitumist. Võttes aluseks rajasõltuvuse mõiste ja ajaloolis- ja diskursiivne-institutsionaalne käsitlust, analüüsib käesolev uurimus muutusi ELi regionaalpoliitikas ja riikide institutsioonides, kasutades võrdlevat meetodit Tšehhi, Eesti ja Ungari näidete analüüsiks. Empiiriline analüüs heitis valgust erisustele riikliku regionaalpoliitika ja institutsionaalse arengu osas nii üleminekuperioodil ning samuti enne ja pärast ELga liitumist. Selles valguses võimaldab ajaloolis-institutsionaalne lähenemine analüüsida KIE riikides toimunud institutsionaalsete muutuste erinevaid mehhanisme nagu need hõlmavad seoseid sündmuste järjekorras ning reaktsioone ja tagasilööke Tšehhis ja Eestis ning institutsionaalset kihistumist Ungaris. Tulemused näitavad, et üleminekuperioodil ja ühinemiseelsel perioodil levis detsentraliseerimine ja / või piirkondadeks jaotamine, kuid peale ELga ühinemist toimus tsentraliseerimine. Lisaks võib tsentraliseerimist seostada institutsionaalse stabiilsuse ja suutlikkusega Tšehhis ja Eestis erinevalt Ungaris. ELi regionaalpoliitika raames aset leidnud tsentraliseerimine lükkab ümber detsentraliseerimise teoreetilised postulaadid ja ELi põhimõtted. Seepärast regionaalse ebavõrdsuse perspektiivist ei saa vaatlusaluste riikide näidete põhjal väita, et institutsionaalsed muutused aitasid pikas perspektiivis olukorra paranemisele kaasa. EL regionaalpoliitika reformid peaksid pöörama rohkem tähelepanu soovimatutele tulemustele, mis mõjutab institutsioone.
Эстонско-русский перевод и развитие современной официально-деловой коммуникации: теоретический и практический аспекты
(2018-11-13) Вельман-Омелина, Елена; Щаднева, Валентина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ametlikud suhted tungivad üha sügavamale ühiskonna ja iga inimese ellu, mis on kaasa toonud põhimõtteliselt uue dokumentatsiooni, mille žanri kui keele karakteristikuid ning tõlke iseärasusi tuleb tunda. Viimane väide kehtib eriti diasporaa keele kohta, kuna vene ametikeel funktsioneerib Eestis põhiliselt tõlketekstidena, mis sisaldavad venekeelsele elanikkonnale ja Eesti külalistele eluliselt vajalikku infot. Käesolev uurimus aitab kaasa eesti-vene ametliku tõlke paljude teoreetiliste ja praktiliste probleemide lahendamisele. Väitekirja eesmärk on uurida teoreetiliselt ja praktiliselt eri žanris eesti-vene ametlike tõlketekstide iseärasusi ning välja selgitada, kas venekeelses ametisuhtluses on toimunud märgatavaid muutusi muukeelse kultuuri mõjul või on see mõjule vastu pidanud ning muutumatuks jäänud. Töös pööratakse tähelepanu traditsioonilistele ja uuenduslikele arusaamadele ametliku ja äristiili elementidest ning funktsioneerimisest vene ja eesti keeles, diasporaa vene keele erinevusele Venemaal räägitavast vene keelest, tõlketeaduse teoreetilistele seisukohtadele ja nende praktilisele avaldumisele, mis on eesti-vene tõlke seisukohast oluline. Uurimismaterjaliks olid paralleelselt nii paberkandjatel kui elektroonilised ameti- ja äritekstid, mis erinevad žanri, ametlikkuse ja funktsioonide poolest. Selliste tekstide teel edastavad riikliku ja erasektori struktuurid sotsiaalselt olulist infot rahvamassidele, mille problemaatika on mitmekesine ja hõlmab õiguse, rahanduse, tervishoiu, hariduse, ökoloogia, kultuuri valdkonda jt. Käesoleva töö praktiline väärtus seisneb selles, et uurimistulemusi saab kasutada eesti-vene kirjaliku (esmajärjekorras) ja suulise tõlke õpetamiseks, õppematerjalide koostamiseks. Peale selle võivad tegevtõlkijad ja -tõlgid konkreetsete praktiliste materjalide analüüsitulemustest saada tööks vajalikke nõuandeid.
Colour terms in Turkish, Estonian and Russian: how many basic blue terms are there?
(2018-11-14) Rätsep, Kaidi; Sutrop, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Brent Berlin ja Paul Kay loodud põhivärvinimeteooria sai alguse ideest, et teatud värvinimed on universaalsed. Nad eeldasid, et igas keeles on olemas piiratud arv sõnu värvi tähistamiseks. Neid universaalseid värvinimesid nimetasid nad põhivärvinimedeks. Kas keeles võib olla vaid üks sinine? Eelnevad uurimused kinnitavad, et sinine võib jaguneda kaheks: vene keeles on omaette kategooriad kahele sinise kategooriale, SINIJ ‘sinine’ ja GOLUBOJ ‘helesinine’. Järelikult on ka teisi võimalusi peale üheainsa sinise kategooria. Sinise jagunemine toetab keelelise relatiivsuse teooriat. Kas ka eesti sinine jaguneb (ala)kategooriateks? Kas türgi keeles on samuti kaks sinise kategooriat, nagu eelnevad uurimused (vt Özgen ja Davies 1998) kinnitavad? Vastuse saamiseks küsitleti türgi (N=56), eesti (N=39), ja eestivene (N=30) keelejuhte. Neilt küsiti loetelukatses kõikide värvide kohta, mida nad teavad. Nimeandmiskatses esitati neile ükshaaval värvipaberiga kaetud tahvlikesi küsides: „Mis värvi see stimul on?“. Eesti ja eestivene keelejuhid osalesid loetelu-ja nimeandmiskatse vahe peal ka sorteerimiskatses, kus nad sorteerisid sarnasuse alusel tahvlikesi gruppidesse ja pärast sorteerimist andsid neile gruppidele nimed.
Institutionalisation of knowledge-based policy design and better regulation principles in Estonian draft legislation
(2018-11-15) Kasemets, Aare; Käärik, Henn, juhendaja; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti pöördus pärast iseseisvuse taastamist (1991) Läände tagasi ühinedes EL-iga (2004) ja OECD-ga (2010). Selle pöörde kontekstis keskendub mu eri sotsioloogia harusid lõimiv doktoritöö õigusriigi põhimõtete rakendamisele Eesti õigus-, siseturvalisus- ja korruptsiooni-poliitikates. Töö põhineb viiele publikatsioonile aastatest 2003-2018. Töö eesmärk on analüüsida nii teoreetilises kui empiirilises vaates vastuolu õigus(loom)e normide ja ametiisikute käitumise vahel, selgitada teadmistepõhise poliitika/õiguse kujundamise takistusi ja teha lahenduste leidmiseks uuringu- ja poliitikasoovitusi. Nii poliitika- ja õiguseloome uuringud (I–II, V) kui ka korruptsiooni uuringud (III–IV) aitavad tõendada, kuivõrd ministeeriumid järgivad õigusloome norme mõjude hindamise, viitamise ja kaasamise osas, ning milline on õiguspoliitika suundade (2011) mõju otsustusrutiinidele. Soov on mõista, miks sotsiaalteaduste info on lünklik ja millised eeldused vajavad tugevdamist, et seaduseelnõude mõjusid ühiskonnale, ettevõtetele ja loodusele hinnataks. Olen uurinud neid küsimusi 12 institutsionaalse eelduse, poliitikatsükli 6 etapi ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli 4 dimensiooni kaudu. Tulemused. Teooriapeatükk hõlmab sotsioloogilisi õiguse, teaduse, demokraatia, riskiühiskonna ja sotsiaalse kontrolli teooriate, samuti poliitökonoomia ja institutsiooniteooria rakendusi. Empiirilised andmed tõendavad edusamme õigusloome mõjude hindamise rutiinides (nt 2009-15 valitsuse ‘õigusloomekuulekuse’ kasv 18%); demokraatia defitsiiti EL-is; õigus- ja siseturvalisuspoliitikate nõrka sidet; positiivseid trende teadmistepõhise õiguspoliitika institutsionaalsetes eeldustes (küsitlused); samuti korruptsiooni kontrolli taseme seoseid poliitilise eliidi, teadlaste, meedia ning vabakonna rollide ja õigusloome rutiinidega. Kokkuvõttes, kuigi mu uuringud tõendavad positiivseid muutusi, on vastuolu modernsete õigusnormide ja nende täitmise vahel üsna suur - teadmistepõhise õigusloome institutsioonide tugevdamist tuleb jätkata. Doktoritöös esitatud seniste uuringute tulemused võtab kokku mu haiku: ...sõna on antud / teaduspõhine õigus / tulgu, aga ei...
Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses
(2018-11-16) Laanesoo, Kirsi; Rääbis, Andriela, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö teemaks on küsilaused, millega ei küsita puuduvat infot, vaid tehakse vestluses midagi muud. Kui kuuleme vestluses küsimusi „Kas me ei ela demokraatlikus vabariigis?“ või „Mida sa lödistad?“, siis üldiselt me ei eelda, et nendele oodatakse tavapärast vastust. Doktoritöös uuritakse suhtluslingvistika ja vestlusanalüüsi metodoloogilisi lähenemisi rakendades, mis suhtluseesmärkidel selliseid küsilauseid igapäevastes tegelikes vestlustes kasutatakse. Samuti vaadeldakse, kas ja mille poolest uuritud küsilaused erinevad päris küsimustest. Materjal pärineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest. Analüüs näitab, et vaadeldud küsilaused on polüfunktsionaalsed ehk teisisõnu sooritatakse nendega suhtluses korraga mitu suhtlustegevust, millest peamised on seisukohavõtud, hinnangud, õigustamised, vaidlustused, kaeblemised, süüdistused, etteheited, küsimused, keelud, käsud ja nõuanded. Eelpool toodud esimese näitelausega väljendatakse hinnangulist seisukohta ’Me elame demokraatlikus vabariigis.’ ja õigustust oma varasemale arvamusavaldusele. Teise näitelausega väljendatakse peamise suhtlustegevusena keeldu ’Ära lödista!’, kuid see sisaldab ka väidet ja etteheidet ’Lödistamine on sobimatu.’. Doktoritöös näidatakse, et üldjuhul ei erine need küsilaused morfosüntaktiliselt infoküsimustest. Oluline erinevus seisneb kõnelejate teadmiste jagunemises. Kui infoküsimuste esitajatel ei ole küsimuse aluseks oleva teema kohta infot, siis vaadeldud küsilausete esitajad on valdavalt teadja rollis. Osa vaadeldud küsilauseid erinevad infoküsimustest ka iseloomulike prosoodiliste tunnuste poolest. Varem on selliseid küsilauseid, mis moodustavad siinse doktoritöö materjali, kirjeldatud kui retoorilisi küsimusi, mis ei oota vastust, kuna vastus on küsilausega juba ette antud. Väitekiri näitab, et igapäevastes argivestlustes neile siiski reageeritakse eri viisidel.
New diagnostic methods for early detection of inborn errors of metabolism in Estonia
(2018-11-16) Reinson, Karit; Õunap, Katrin, juhendaja; Tillmann, Vallo, kaasjuhendaja; Kaasik, Allen, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Pärilikud ainevahetushaigused (AVH-d) on organismi biokeemilise tasakaalu häired, mida põhjustavad monogeensed geenimutatsioonid. Kuigi tegemist on kaasasündinud haigustega, puuduvad enamikul lastest sünnihetkel sümptomid, mis ilmnevad hiljem ja on sageli pöördumatud ning eluiga lühendavad. Sestap muutub järjest olulisemaks pärilike AVH varajane diagnostika, tagamaks asjakohane pere nõustamine, sünnieelne diagnostika ning võimalusel ka ravi. Sellest ajendatuna on vastsündinute sõeltestimise programmid pidevas muutumises, et tuvastada efektiivsemalt ravitavaid AVH-i asümptoomses perioodis. Kuid kahjuks pole kõik kaasasündinud AVH-d nagu mitokondriaalsed haigused (MH) sõeltestitavad ning molekulaarselt kinnitatud diagnoosini jõudmine on vahel väga keeruline, kuna kliinilised probleemid ja nende algusaeg on äärmiselt varieeruvad ka sama pere liikmete seas. Samas on üksikutes teadustöödes hakatud valitud patsientidel diagnoosi leidmiseks rakendama kogu eksoomi sekveneerimist, mis kliinilises töös on veel minimaalselt kasutust leidnud. Käesolevas uuringus töötati välja Eesti jaoks sobivaim vastsündinute laiendatud sõeltestimise meetod ja ülesehitus, mida rakendati 54 899 vastsündinul ning 29-l tuvastati pärilik AVH, seega on uuritavate haiguste esinemissagedus Eestis 1:1893. Enim diagnoositi kaasasündinud omandatud vitamiin B12 puudulikkust, mille esinemissagedus on 1:2959. Teisest doktoritöö osast järeldub, et kliinilises töös on kogu eksoomi sekveneerimine lapseeas alanud MH kahtlusega patsientidel efektiivne: 28-st 17-l tuvastati haigusseoselised geenimutatsioonid, seega on saagis väga kõrge – 61%. Ka töötati välja ning võeti kasutusele mtDNA analüüsimeetod standardsel kogu eksoomi sekveneerimisel. Töö teist osa ilmestavad kolm haigusjuhtu. Neist esimeses kirjeldati esmakordselt patsiente, kellel esinevad liitheterosügootsena mutatsioonid CACNA1A geenis. Teises kirjeldati esmakordselt uustekkest mutatsioon SLC25A4 geenis, mis põhjustab kolmanda, eelnevatest selgelt eristuva, kliinilise fenotüübi. Kolmandas presenteeriti patsiente uustekkese mutatsiooniga NDUFB11 geenis, mis põhjustab varieeruvat kliinilist fenotüüpi, kuid prevaleeruvad sümptomid on histiotsütoidne kardiomüopaatia ja kaasasündinud sideroblastne aneemia.
University-industry cooperation in the context of the national innovation system
(2018-11-19) Rõigas, Kärt; Varblane, Urmas, juhendaja; Vahter, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kolm empiirilist uuringut keskenduvad igaüks ettevõtete-ülikoolide koostöö erinevale osapoolele. Esimene uuring leiab vastuse küsimusele, millised ettevõtted teevad ülikoolidega koostööd, tegureid vaadeldakse eraldi nii kodu- kui välismaiste ülikoolide jaoks, lisaks võrreldakse koostöötegureid 14 Euroopa riigi lõikes. Teise uuringu keskmes on ettevõtete-ülikoolide koostöö toetamisele suunatud poliitikameetmed, mille ülesehitust võrreldakse 23 Euroopa riigi lõikes. Kolmas uuring analüüsib ettevõtlushariduse näitel erinevate õpetamismeetodite seost õpiväljunditega, mis peegeldavad teadmisi, oskusi ja suhtumist, mis toetavad ettevõtlusalast tegevust. Kõigi kolme uuringu tulemused viitavad riigi innovatsioonisüsteemi olulisusele ja näitavad, et ettevõtete-ülikoolide koostöö sõltub erinevaid koostöö osapooli ümbritsevast keskkonnast ehk kontekstist.
Post-quantum security in the presence of superposition queries
(2018-11-26) Ebrahimi, Ehsan; Unruh, Dominique, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Teadlased ja insenerid on juba mõnda aega püüdnud ehitada kvantseadustel põhinevat arvutit. See uus masin (kvantarvuti) on võimeline lahendama arvutuslikult keerulisi ülesandeid, nagu näiteks täisarvude tegurdamine, palju kiiremini kui ükski klassikaline arvuti. Tegurdamisel tuleb täisarv esitada väiksemate täisarvude korrutisena. Näiteks arvu 15 tegurdamiseks tuleb see esitada korrutisena 3 x 5. Suure arvu tegurdamine klassikalisel arvutil võtab väga kaua aega, samas kui kvantarvuti suudab selle ülesande raskusteta oluliselt kiiremini lahendada. Suure ajalise keerukusega probleemide kiire lahendamine on küll põnev saavutus, kuid paraku põhinevad praegu laialdases kasutuses olevad krüpteerimisalgoritmid, nagu näiteks RSA, just tegurdamise keerukusel. Keegi ei saa meie krüpteeritud andmeid dekrüpteerida, kui tal puudub võimekus kiiresti tegurdada. RSA algoritmi kasutamine krüptosüsteemides on väga levinud. Näiteks Eesti ID-kaart kasutab RSA algoritmi digitaalseks allkirjastamiseks ja ka muude teenuste jaoks. Kuna kvantarvuti suudab aga kiiresti tegurdada, ei ole RSA algoritm suurte kvantarvutite vastu turvaline. Postkvant-krüptograafia on uus valdkond, mis tegeleb just selliste probleemidega. Eesmärgiks on konstrueerida krüpteerimisalgoritm, mis on turvaline isegi kvantründajate vastu. Esimeseks sammuks on leida matemaatiline probleem, mis on keeruline ka kvantarvutite jaoks. Seejärel on võimalik konstrueerida krüptograafilisi algoritme, mis põhinevad neil probleemidel. Lõpuks tuleb tõestada, et meie krüptograafiline skeem on turvaline. Selles väitekirjas keskendume eelnimedatud sammudest just viimasele. Me verifitseerime osade krüptosüsteemide turvalisuse kvantründajate suhtes ja tõestame, et osad krüptograafilised konstruktsioonid on kvantturvalised.
Computational and statistical methods for DNA sequencing data analysis and applications in the Estonian Biobank cohort
(2018-11-27) Kals, Mart; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeval võimaldavad teise põlvkonna sekveneerimisel (next-generation sequencing, NGS) põhinevad meetodid määrata inimese genoomi järjestusi suurtes kohortides. Seejuures toodetakse väga suuri andmemahtusid, mis tekitavad mitmeid väljakutseid nii informaatika kui statistika valdkonnas. TÜ Eesti Geenivaramu (TÜ EGV) on aastatel 2002-2011 kogunud enam kui 50 000 inimese geeniproovi ja käesoleval aastal lisandub veel 100 000. Praeguseks hetkeks on üle 5 500 geenidoonori DNA-d analüüsitud erinevate NGS meetoditega. Käesolevas doktoritöös on pakutud üldine raamistik TÜ EGV-s toodetud NGS-andmete töötluseks ning lisaks on uuritud, kuidas võimalikult hästi arvestada Eesti päritolu isikute geneetilist eripära. Üheks levinud NGS meetodiks on eksoomi ehk kõigi valku kodeerivate geenipiirkondade sekveneerimine, mis võimaldab efektiivselt leida harvu ja de novo geenivariante ja leiab seetõttu rakendust meditsiinigeneetikas mendeliaarsete haiguste geenimutatsioonide tuvastamisel. Doktoritöö esimeses osas on analüüsitud kolme Eesti perekonna andmeid ja kõigil kolmel juhul kindlaks tehtud potentsiaalne patogeenne mutatsioon, mis lubab tulevikus välja töötada paremaid ravimeetodeid. Samuti on läbi viidud genoomi sekveneerimisandmete analüüs kliinilise vere näitajatega. See analüüs tõi välja populatsioonipõhise biopanga eelised, mis lisaks rikkalikele genoomiandmetele sisaldab ka väärtuslikku informatsiooni erinevate haiguste ja tunnuste kohta. Uuringus tuvastati olulisi seoseid CEBPA geenivariantide ja basofiilide arvu vahel, kusjuures viimasel on roll mitmete autoimmuunhaiguste sümptomaatikas. Ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute võimsuse suurendamiseks kasutatakse puuduvate geenivariantide ennustamist ehk imputeerimist. Muutmaks just Eesti päritolu isikute andmeanalüüsi tõhusamaks, on kasutatud genoomi sekveneerimisandmeid eestlaste-spetsiifilise imputatsioonipaneeli loomiseks. Seejärel on imputeeritud puuduvaid geenivariante kolmel moel – kasutades nii eestlaste-spetsiifilist kui ka kahte multi-etnilist paneeli. Võrdlustulemused näitasid, et eestlaste-spetsiifilise paneeli kasutamisel õnnestub määrata rohkem parema kvaliteediga geenivariante ning loodud paneeli eelis tuleb eriti esile harvaesinevate variantide puhul.
Spelling Reform in Given Names in Estonian Parish Registers
(2018-11-29) Puss, Fred
XV kirjepäev 2018
(Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2018-11-29) TÜ Raamatukogu; Tarkpea, Tiiu; Virro, Kristina; Moont, Külli; Kartul, Avo; Zettur, Piret; Pajuste, Martin; Sepp, Anneli; Karolin, Merike; Kozõreva, Tamara