Sirvi Kuupäev , alustades "2019-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1899

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele käänded hiina emakeelega õppijate kasutuses
(Tartu Ülikool, 2019) Tarkin, Svea; Pool, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lootusetus ja selle tasakaalustamine Jaan Kruusvalli draamaloomingus
(Tartu Ülikool, 2019) Vatter, Joonas; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö uurib, kuidas on eesti näitekirjanik Jaan Kruusvall (1940–2012) kujundanud oma draamaloomingus välja lootusetuse kui ühe teoste emotsionaalse dominandi ning milliste tõlgendusvõimaluste kaudu saab seda lootusetust tasakaalustada; see tähendab, missugust lootust, positiivset ideaali võime Kruusvalli näidenditest leida. Bakalaureusetöö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk on sissejuhatav ning annab lühiülevaate Jaan Kruusvalli loomingust ja selle periodiseerimisest, avab kirjaniku proosatekstide omapära ning toob välja retseptsioonis kajastatut. Teine peatükk vaatleb lootusetust Kruusvalli näidendite tegevusruumide kaudu: millised on need ruumid ning kuidas tegelased end nendes tunnevad. Kolmas peatükk avab üht näidendeis korduvat motiivi – armastuse luhtumist –, mis süvendab tegelaste lootusetut eluhoiakut. Tegelaste eluhoiaku täpsema ja kokkuvõtliku käsitlemisega tegeleb töö neljas peatükk, ühtlasi avab see veel üht näidendites korduvat motiivi – tegelaste surma – ning Kruusvalli tegelaskujude suhet surmaga. Samuti vaatleb neljas peatükk ka tegelaste suhet jumalaga. Töö viimane peatükk pakub eelnevates peatükkides väljatoodud lootusetuse tasakaalustamisvõimalustele täiendust ning teeb põgusa sissevaate Kruusvalli draamade seotusse eksistentsialistliku ja idamaise mõtteviisiga. Töö lisas on täielik nimekiri Jaan Kruusvalli näidenditest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirurgiline ravi Eestis: kuus operatsiooni arvudes
(Tartu, 2019) Kiivet, Raul-Allan; Pisarev, Heti; Ringmets, Inge; et al; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis tegutsevate äriühingute koondväärtuse hindamine
(Tartu Ülikool, 2019) Talv, Tauno; Sander, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodakondsuse ja rahvuse seosed Eesti elavate vene emakeelega noorte näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Jakobson, Kristel; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuigi Eesti ühiskond on homogeensem kui eelnevatel lähikümnenditel, on vähemusgruppide identiteet endiselt aktuaalne küsimus arvestades elanike rahvuslikku, keelelist ja üldist kultuurilist tausta. Uurimistöö eesmärk on selgitada välja, kuidas Eestis elavad vene emakeelega noored mõistavad kodakondsust, rahvust ja nende omavahelist suhet. Töö autor viis läbi kümme individuaalset pool-struktureeritud intervjuud Tallinnas ja Tartus vene emakeelega 16- kuni 22-aastaste noorte hulgas. Autor analüüsis intervjuude vastused intervjuu meetodi kaudu. Uurimistöö tulemusena jõudis autor järeldusele, et enamik Eestis elavatest vene emakeelega noortest ei aseta kodakondsusele suurt rõhku – seda nähakse kui pelgalt paberit – ning see ei ühti sageli nende kodakondsusega – rohkem identifitseeritakse end rahvuse ja kultuuri kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate kogemused loomade kaasamisel õppeprotsessi
(Tartu Ülikool, 2019) Pirnipuu, Marita; Hunt, Pihel, juhendaja; Jagomägi, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
(Tartu Ülikool, 2019) Bachmann, Siim; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli kaitsta esteetilise kogemuse sisupõhist definitsiooni. Ma analüüsisin erinevaid esteetilise kogemuse teooriaid ning seejärel ka kritiseerisin neid, et leida milline neist kõige vastuvõetavam on. Esteetilise kogemuse teooriaid oli kokku kolm: tundepõhine, väärtusepõhine ja sisupõhine ning ma kaitsesin neist viimast. Leidsin, et mitte ükski neist teooriatest ei suutnud rahuldavalt Carrolli sisupõhist teooriat ümber lükata ning mu analüüsi kohaselt olid nii tundepõhine kui ka väärtusepõhine teooria esteetilise kogemuse defineerimiseks ebasobivad. Esteetiline kogemus on see, millega me igapäevaselt kokku puutume, seega see peab olema ühiselt mõistetav, selge ning ka tavamõistuslikult vastuvõetav. Sisupõhine teooria on küll tugev, kuid siiski puudustega. Töö lõppjärelduses tõin välja sisupõhise teooria kaks põhiprobleemi. Esimeseks, moraalsuse objektiivse käsituse põhjendamatus. Teiseks, kunstidefinitsiooni puudus. Minu arvates peaks sisupõhise teooria mõisteid rohkem lahti seletama ning vajadusel ka edasi arendama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Halduskaristuse mõiste Euroopa Liidus ning selle riigisisene kohaldamine
(Tartu Ülikool, 2019) Kuklase, Kristel; Kärner, Markus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtte UAB Axioma Servisas Ida-Virumaa turuosa analüüs ja turuosa suurendamise võimalikud viisid
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Belova, Jekaterina; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The semiotics of nation branding: analysis of the official discourse of China in the past decade (2008-2018)
(Tartu Ülikool, 2019) Yu, Zhou; Ventsel, Andreas; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7 aastaste lasteaialaste lugemishuvi toetamine muinasjututegelaste kaudu
(Tartu Ülikool, 2019) Kopõtin, Klarika; Krass, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kujundava hindamise rakendumine Eesti üldhariduskoolides
(Tartu Ülikool, 2019) Adson, Merle; Jürimäe, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsilise töökeskkonna planeerimine Eesti rahvuskultuuri kontekstis
(Tartu Ülikool, 2019) Teder, Andres; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modelling large claims in order to optimise the reinsurance program
(2019) Kim, Iuliia; Käärik, Meelis, juhendaja; Viirsalu, Hele-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Reinsurance is one of the cornerstones in the actuarial mathematics. When the company deals with large claims, the matter of choosing the optimal reinsurance strategy becomes especially important as it helps to reduce the risks of the insurance company. For defining the best reinsurance program, the insurer needs to know the behaviour of large claims in portfolio. Based on historical data of incurred claims, it is possible to estimate the ultimate values with chain ladder method. The most common claim distributions are used to fit to the ultimate amounts and the best distribution is chosen for generating claim severities. Based on generated number of claims and claim sizes, it’s possible to simulate many scenarios for calculating the total loss without reinsurance and net losses after reinsurance. In case of excess of loss reinsurance, the reinsurer covers the part of claim which exceeds the retention level. Comparing net losses from all reinsurance programs, the insurance company can make a decision whether the reinsurance program is beneficial depending on the premium which the reinsurance company requests.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ootuste mõju tajule ja selle seosed sündmuspotentsiaali N170 ilmnemisega
(Tartu Ülikool, 2019) Jänes, Henri; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida näotundliku sündmuspotentsiaali N170 ilmnemist illusoorsete näokujutiste tajumise korral. Põhikatses osales 8 katseisikut, kellele näidati mürapilte ja halli fooniga pilte ning sooviti teada, kas nad näevad nendes näokujutisi. Katseisikud olid mõjutatud teadmisega, et esitatud piltides esineb raskesti tuvastatavaid näokujutisi ning, et katsisikute ülesanne on need tuvastada. Selgus, et katseisikud tajusid rohkem näokujutisi mürapiltides, võrreldes halli fooni piltidega, lisaks tajuti rohkem näokujutisi pikema esitusajaga (500ms) stiimulite puhul, võrreldes lühema esitusajaga (10ms). Illusoorse näotajuga kaasnes näotundlik sündmuspotentsiaal N170, kuid see efekt ei olnud statistiliselt usaldusväärne. Samas tuvastati katse käigus stiimulieelset alfalainetust ning N170 ajaaknast hilisemaid ERP komponente, mis viitab kõrgema taseme kognitiivsete töötlusmehhanismide rollile illusoorses tajus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega
(Tartu Ülikool, 2019) Laane, Karl Lembit; Toomla, Rein, juhendaja; Niitsoo, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Parteisüsteemide heitlikkus (volatiilsus) on üks enim uuritud esindusdemokraatliku poliitilise süsteemi (eba)stabiilsuse mõõdikuid riigiteadustes, olles kasutusel 1979. aastast. Viimase ulatuslikuma uurimuse selle põhjal viisid 2007. aastal läbi Jan-Erik Lane ja Svante Ersson 38 Euroopa riigi kohta vahemikus 1991-2006. Nad jõudsid selles kolme järelduseni. 1. Põhja- ja Lõuna-Euroopa parteisüsteemide heitlikkused on suuresti võrdsustunud, samas kui Lääne- ja Ida-Euroopa näitajad erinevad suurel määral. 2. Kõige tugevamalt seletab erinevusi riikide inimarengutase. 3. Mida enam ühtlustub Euroopas sotsiaalmajanduslik arengutase, seda enam ühtlustub ka Euroopa regioonide heitlikkus. Käesolevas töös on uuritud samuti parteisüsteemi heitlikkust ja kõrvutatud seda sotsiaalmajandusliku muutujaga, ent peale ajaraami pikendamise ja kogu heitlikkuse andmestiku arvutamise 329 valimise kohta on laiendatud ka Euroopa riikide valimit 38-lt 40- le, võttes vaatluse alla heitlikkuse kümnenditi, asendatud inimarenguindeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni arvutatud tööpuuduse näitajaga ning seostatud heitlikkust ja tööpuudust Taagepera „loogilise“ „fikseeritud eksponentmudeliga ühes positiivses kvadrandis“. Töös selgub, et Lane & Erssoni prognoos täitunud ning erinevalt eelmistest kümnenditest, mil heitlikkuste pingereas sai pea eranditult tõmmata Ida- ja Lääne-Euroopa vahele eraldusjoone, on 2010. aastatel näha (vähemalt keskväljal) „tõmblukuloogikat“ (nagu on olnud tööpuuduse osas juba 1990. aastatest saati). Taagepera kriteeriumite rakendamisel väljendub heitlikkuse ja tööpuuduse suhe võrrandina H=T0,7. Selle aluseeldused on aga nõrgad ning R2 analoogi järgi on see kogunisti negatiivse seletusvõimega (erinevalt lihtsast lineaarmudelist ja mudelist H= e-1*T0,3). Edaspidi oleks hea arvestada majandusliku ebakindluse mõju puhul heitlikkusele ka teisi tegureid (näiteks indeksina) ning loogilise mudeli nõudeid rakendada seal, kus need suurema tõenäosusega kehtiksid – parteisüsteemide heitlikkuse ja killustatuse vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pääsküla prügila vajumise hindamine Maa-ameti ALS-i andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Kabel, Marko; Paaver, Peeter, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata ALS kõrgusandmete sobivust prügilate vajumiskäitumise jälgimiseks ja uurida ALS andmete põhjal Pääsküla prügila pinna vajumisi aastatel 2008-2018 ning võrrelda neid sulgemisjärgset seiret teostava ettevõtte ELLE OÜ maapinna vajumise seire tulemustega püsipunktides. Läbilõiked ja rasterid on kõrgusandmete põhjal moodustatud LAStools rakenduse ja MapInfo Discover 2016-ga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The translation of Tolkien's poetry : "Far over the Misty Mountain cold" and "Nüüd mingem siit, veel koidu eel"
(Tartu Ülikool, 2019) Jõemaa, Evelin; Gielen, Katiliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
The aim of this thesis is to analyse the translation of John Ronald Reuel Tolkien’s poem ‘Far Over the Misty Mountains Cold’ from his book The Hobbit, or There and Back Again, which was published in 1937. The thesis will analyse the English version of the poem and compare it to its Estonian translation “Nüüd mingem siit, veel koidu eel” by Harald Rajamets, which was published in 1977 in Lia Rajandi’s translation of The Hobbit called “Kääbik, ehk, Sinna ja tagasi”. The first part of the thesis will give an overview of the role of poetry in Tolkien’s writing, discuss the key aspects of translating poetry and introduce Harald Rajamets as a translator. The empirical part consists of the analyses of ‘Far Over the Misty Mountains Cold’ and its Estonian translation “Nüüd mingem siit, veel koidu eel” concentrating on the comparison of the differences between the source text and the translation regarding the narrative structure, metre, rhyme, and repetitions. A summary of the analysis will be presented in the conclusion.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between party-systems and identity-politics: the populist and radical right in Estonia and Latvia
(Taylor & Francis Online, 2019) Petsinis, Vassilis; Braghiroli, Stefano
The article explores party-based populist and radical right looking at the cases of Latvia’s National Alliance (NA) and of the Estonian Conservative People’s Party (EKRE). The research question is: How does the intersection between the specificities of party-systems and particularistic identity-politics either facilitate or complicate the political engagements of EKRE and NA? This piece demonstrates that whereas the Latvian party-system provides the opportunity structure for the inclusion of NA as a legitimate partner into the government coalition, Estonia’s mainstream political parties keep on excluding EKRE from the halls of power. This occurrence is highly subject to the different ways that the two-party systems have been dealing with parties suspected of pro-Kremlin leanings (Estonia: Eesti Keskerakond/Centre Party; Latvia: Saskaņa/Harmony). Meanwhile, the socio-psychological campaigns of both EKRE and NA over immigration and the refugee crisis tend to interlink these two policy-areas with the collective memories of ‘colonization’ under the Soviets and the collective anxieties of becoming ‘colonized’ again by others. This socio-psychological strategy has enabled both parties to augment their public appeal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vedruelektroodiga polümeertäitur
(Tartu Ülikool, 2019) Valdur, Kadri-Ann; Tamm, Tarmo, juhendaja; Must, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut