Sirvi Kuupäev , alustades "2021-07-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Ionization efficiency in electrospray ionization source and its relations to compounds’ physico-chemical properties
(2021-07-12) Oss, Merit; Leito, Ivo, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vedelikkromatograafi-massispektromeetria (LC-MS) võimaldab tuvastada erinevates proovides väga erinevaid ühendeid ja on tõusnud praegusel ajal domineerivaks analüüsimeetodiks orgaaniliste ühendite madalate sisalduste määramisel. Selle süsteemi üks võtmekomponente on ioonallikas, mida kasutatakse LC-MS aparatuuri juures nende kahe liidesena. Elektropihustusionisatsiooni (ESI) ioonallikas on tänu sellele, et võimaldab ioniseerida ja analüüsida väga laia omaduste spektri ja massivahemikuga ühendeid üks enimkasutatavaid ioonallikaid massispektromeetrias. Vaatamata ESI populaarsusele, ei ole siiani päris selge, millised ühendite füsiko-keemilised omadused määravad aine ioniseerumise effektiivsuse ESI allikas. Nimelt, erinevad ühendid võivad anda sama kontsentratsiooni juures massispektris väga erineva intensiivsusega signaale. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli jõuda seosteni, mis määravad ühendi ionisatsiooni efektiivsuse ESI allikas lähtudes ühendi füsiko-keemilistest parameetritest. Selleks töötati välja metoodika analüüsimaks erinevaid ühendeid samadel tingimustel ESI massispektromeetriga. Selle tulemusena on loodud suhteliste ionisatsioonieffektiivsuste skaala (solvendisüsteemis 80% - atsetonitriili, 20% - 0.1% sipelghappe vesilahust), mis hetkel sisaldab 344 väga erinevate füsiko-keemiste omadustega ühendit. Kaasates kõiki analüüsitud ühendeid ja nende 11 parameetrit (aluselisus vees, atsetonitriilis ja gaasifaasis, osakese pindala, ruumala, molekulmass, dipoolmoment, polaarse pinna suurus, lipofiilsus/hüdrofoobsus, protoneerumistsenter ja laengu jaotumist iseloomustav parameeter) viidi läbi multilineaarne regressioonanalüüs (MLR) leidmaks peamised seosed mainitud parameetrite ning ühendi ionisatsioonieffektiivsuse vahel ESI allikas kasutatud tingimustel. Kuna kõigi analüüsitud ühendite jaoks ei ole eksperimentaalseid parameetrite väärtuseid, siis käesoleva töö raames arvutati puuduvad väärtused kõigile ühenditele ja kasutati neid MLR analüüsis. MLR analüüsi tulemusena joonistuvad selgelt välja seosed ühendi ionisatsioonieffektiivsuse (ESI allikas antud tingimustel) ning kolme füsiko-keemilise omaduse vahel: aluselisus (vesilahuses), molekuli/iooni suurus ja iooni lipofiilsus/hüdrofoobsus. Mida tugevamini väljendunud on ainel need kolm omadust, seda intensiivsemalt see ESI allikas ioone annab. Käesolev töö on suure olulisusega kõigile, kes töötavad LC-ESI-MS meetodiga.
Pairwise Markov models
(2021-07-12) Sova, Joonas; Lember, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Varjatud muutujatega Markovi mudelid on kaasaegse statistika suur edulugu. Tänapäeval on üha suurem vajadus analüüsida keerulise struktuuriga andmeid, mis ei järgi klassikalise statistika eeldusi, nagu valimi liikmete sõltumatus ja sama jaotus. Teisalt varjatud muutujatega Markovi mudelid võimaldavad rakendada erinevaid kergesti kohandatavaid meetodeid analüüsimaks keerulisi omavahel sõltuvaid andmeid. Käesolev doktoritöö uurib laia selliste mudelite klassi nimega „paariviisi Markovi mudelid“ (PMM). PMM on lihtsalt mistahes varjatud muutujatega mudel, mille puhul varjatud ehk latentne kiht ning vaatluste kiht koos moodustavad Markovi ahela. PMM hõlmab väga laia mudelite hulka, kuid enimtuntud ja praktikas kõige rohkem rakendatud on kindlasti varjatud Markovi mudel. Viimase näol on tegemist PMM-i erijuhuga, mille puhul vaatlused sõltuvad üksteisest ainult läbi mudeli varjatud kihi. Käesolev doktoritöö annab ülevaate kolmest artiklist, mis kõik käsitlevad PMM-ide teatud aspekte. Esimeses artiklis uurime mudeli varjatud kihi suurima tõepära hinnangu – nn Viterbi joonduse – asümptootilist käitumist. Täpsemalt näitame, et teatud tingimustel on võimalik Viterbi joonduse laiendamine lõpmatusse. Teises artiklis uurime täpsemalt lõpmatu Viterbi joonduse tõenäosuslikku käitumist ning muuhulgas näitame, et üldistel tingimustel see järgib suurte arvude seadust. Kolmanda artikli temaatika erineb mõnevõrra kahest eelmisest: uurime PMM-ide silumistõenäosusi ning tõestame, et üldistel tingimustel kehtivad eksponentsiaalsed unustusomadused.
Rahvuskuuluvuse tähendus riigi ja üksikisiku perspektiivist Eestist Saksamaale 1941. aastal ümberasunute elulooliste andmete põhjal
(2021-07-12) Tark, Triin; Liivik, Olev, juhendaja; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt.
Derivatization and quantitative gas-chromatographic analysis of oils
(2021-07-12) Tammekivi, Eliise; Leito, Ivo, juhendaja; Vahur, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimeõlid on taastuvad ressursid, mida on erinevatel eesmärkidel (näiteks toit, kunst, kosmeetika ja meditsiin) kasutatud sajandeid. Selleks, et oleks võimalik tuvastada ja kvantiseerida õli komponente, enne ja ka pärast selle kasutamist, on vaja väljatöötada põhjalikud ja täpsed analüüsimetoodikad. Üks kõige kasutatavam metood õlide analüüsiks on gaasikromatograafia (GC). Käesolevas doktoritöös võrreldi esimest korda põhjalikult nelja derivatiseerimismetoodikat, mida kasutatakse õlide GC analüüsil. Kvantitatiivse analüüsi, laborisisese korratavuse ja prooviettevalmistuse põhjal osutus värskete õlide analüüsil edukaimaks TMTFTH. Sõltumata aga derivatiseerimismetoodikast tuleks korrektse tulemuse esitamisel hinnata ka derivatiseerimisefektiivsuse (saagise) arvestamise vajalikkust. KOH‒BSTFA valiti esindama tüüpilist derivatiseerimismetoodikat eesmärgiga hinnata derivatiseerimise mõõtemääramatust kahe lähenemisega – traditsioonilise GUM-i ja Monte Carlo simulatsiooniga. Tulemused näitasid, et mõlema lähenemisega saadi sarnased mõõtemääramatuse hinnangud. Lisaks näitas analüüs, et kui sisendsuurused korreleeruvad omavahel, siis tuleb seda võtta arvesse ‒ vastasel juhul võib mõõtemääramatus olla suuresti ülehinnatud. Täiustatud kvantitatiivset GC meetodit koos happekatalüütilise metüülimisega (ACM) rakendati vanandatud pigmendi ja linaseemneõli segude analüüsiks. Absoluutne kvantiseerimine näitas, et peaaegu kõigi segude (v.a. tsinkvalge ja linaseemneõli) kuivamine oli mõjutatud pigmendi kontsentratsioonist. Värviproovide puhul analüüsiti ka suhteid (P/S, A/P, ∑D), mida on kasutatud värvi sideaine karakteriseerimiseks ja identifitseerimiseks. Analüüs näitas, et mainitud suhted sõltuvad pigmendist ja/või pigmendi kontsentratsioonist, mistõttu saab ainult äärmiselt kaalutletult nende suhete põhjal teha järeldusi sideaine kohta. Viimaks rakendati GC meetodit koos ACM derivatiseerimisega kahe kultuuriväärtuslikult objektilt võetud värviproovi ja ka pärmirakkude analüüsiks.
Algorithmic imaginaries of syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees
(2021-07-12) Kasapoglu, Tayfun; Masso, Anu, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Andmestumine omab üha suuremat mõju nii sotsiaalsete rühmade kui ka terve ühiskonna igapäevaelu eri tahkudele, tuues kaasa uusi võimalusi ja ohte. Andmete kogumise, säilitamise ja analüüsimise oskus võimaldab mõnedel rühmadel ja institutsioonidel pakkuda tõhusamaid teenuseid, kuid samuti annab neile võimu teha teiste inimeste kohta andmepõhiseid otsuseid. Ka põgenikud puutuvad riigipiiridel nii enne kui pärast piiriületust kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid andmepõhiseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Doktoritöö „Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: Hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“ eesmärk on kaardistada põgenike vaatenurki andmestumisele ja nende suhet selle eri tahkudega, pöörates erilist tähelepanu algoritmidele. Seejuures vaatleb väitekiri, millisena näevad põgenikud algoritmide võimalikku kasulikkust ja varjupoolt, keskendudes agentsusele, kontekstidele ja julgeolekustamisele. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb doktoritöö Süüria põgenikega Eestis ja Türgis tehtud intervjuude ning Süüria põgenike sotsiaalmeedias jagatud lugude analüüsile. Kuigi algoritmidel on keeruline struktuur, mis tekitab küsimusi läbipaistvuse ja vastutuse kohta, suutsid põgenikud mõtiskleda algoritmide üle lähtuvalt kultuurilistest teguritest ja isiklikust rändekogemusest. Doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav algoritmipõhine valitsemine.
Stability analysis of stepped nanobeams with defects
(2021-07-12) Arif, Hina; Lellep, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev väitekiri on pühendatud elastsete astmeliste nanovarraste stabiilsuse analüüsile. Eeldatakse, et vaadeldavad nanovardad on ristkülikukujulise ristlõikega ja neile on rakendatud teljesuunaline rõhk ning et astmete nurkades asuvad stabiilsed praod. Nanotala kriitilise koormuse määramiseks kasutatakse Eringeni poolt välja töötatud mittelokaalse elastsusteooria võrrandeid. Prao mõju hindamiseks seotakse nanotala järeleandlikkus pinge intensiivsuse koefitsiendiga prao tipus ning leitakse kriitilised koormused vabalt toetatud ja jäigalt kinnitatud astmeliste varraste, samuti konsooltala jaoks. Numbrilised tulemused on saadud programmi MATLAB abil. Tulemusi võrreldakse teiste autorite töödega homogeensete nanovarraste korral. Väitekiri põhineb autori viiel artiklil (neist neli on trükis ilmunud). Väitekiri koosneb sissejuhatusest, kirjanduse ülevaatest ja kuuest peatükist, kirjanduse nimestikust ja autori elulookirjeldusest. Töö esimeses peatükis esitatakse kirjanduse ülevaade, samuti töö eesmärk ning tema struktuur. Teises peatükis kirjeldatakse nanovarda füüsikalist mudelit ja lokaalse järeleandlikkuse kontseptsiooni detailsemalt. Peatükkides 3, 4 ja 5 rakendatakse seda meetodit vabalt toetatud ja jäigalt kinnitatud nanovarraste ja nanokonsoolide korral. Uuritakse prao pikkuse, samuti teiste parameetrite mõju nanovarraste kriitilisele koormusele. Viimases peatükis rakendatakse kirjeldatud meetodit lisatugedega astmeliste nanovarraste korral.
Development of small-molecule regulators of epitranscriptomic processes
(2021-07-12) Selberg, Simona; Karelson, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimase kümnendi jooksul on kiiresti kasvanud huvi RNA erinevate modifikatsioonide vastu, mis reguleerivad geeniekspressiooni organismides. Sellist teadusharu, mis tegeleb RNA modifikatsioonide ning nende bioloogilise toimega, nimetatakse epitranskriptoomikaks. Kõige levinum RNA modifikatsioon on ühe nukleotiidi, adenosiini, metüleerimine kuuendas asendis ehk N6-metüüladenosiin (m6A). RNA m6A modifikatsioonid mängivad olulist rolli rakkude diferentseerumise, immuuntaluvuse, närvisignaalide ülekande, vähihaiguste ning paljude muude füsioloogiliste ning patoloogiliste seisundite reguleerimise juures. RNA m6A metüleerimist või demetüleerimist on võimalik reguleerida neis protsessides osalevate ensüümide inhibeerimise ja/või aktiveerimise teel. Käesolevas väitekirjas rakendati arvutipõhiseid molekulaarmodelleerimise meetodeid (molekulaarsildamine, virtuaalne sõelumine ning molekulaardünaamika simulatsioonid) inhibiitorite leidmiseks RNA m6A metüleerimise ning demetüleerimisega tegelevatele ensüümidele. Töös käigus avastati unikaalsed RNA m6A metüültransferaasi kompleksi METTL3/METTL14/WTAP aktivaatorid ning leiti inhibiitorid kahele m6A demetülaasile, FTO ning ALKBH5. Arvutipõhiselt leitud ühenditele mõõdeti inhibeerimise või aktiveerimise aktiivsused ning sidumise afiinsused kõigi uuritud ensüümvalkude korral. Töö oluliseks osaks oli leitud ühendite toime uurimine erinevate haiguste katseklaasi (in vitro) mudelites. Leiti, et METTL3/METTL14/WTAP ensüümkompleksi aktivaatorid suurendavad HIV viiruse paljunemist. ALKBH5 ensüümi inhibiitorid seevastu pidurdasid vähirakkudele paljunemist. Eriti huvipakkuv on leitud FTO ensüümi inhibiitorite närvirakke kaitsev toime. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on see, et kõik leitud aktiivsed ühendid võivad olla lähtepunktiks uute ravimikandidaatide väljatöötamisel.
Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics
(2021-07-12) Langer, Kaisa; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kes Eesti Rahvaluule Arhiivis 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kogutud materjale sirvima satub, võib imestada, kui ootuspäraste vanasõnade, muistendite ja kõnekäändude vahel leiab tekste, mis kiidavad elu kolhoosis, Stalini tarkust või metsatööplaane. Selline nõukogude folkloor ei peegelda tollast rahvakultuuri, vaid eelkõige folkloristidele esitatud poliitilisi nõudmisi okupeeritud riigis. Varase Nõukogude Eesti rahvaluulekogud tsenseeriti, ülikooli programmid kohandati teiste Nõukogude Liidu riikide sarnaseks, rahvaluule dokumenteerimine pidi aset leidma kollektiivsete ekspeditsioonide vormis. Rahvaluuleteadlased õppisid tundma uurimissuundi, millega neil varem kokkupuudet ei olnud, nad pidid ümber hindama oma senise töö ja talletama kaasaegset rahvaluulet, mis kujutas elu Nõukogude Eestis positiivses laadis. Folkloristid pidid selliseid tekste tutvustama nõukogude kolleegidele ning uut laadi rahvaluulet ajakirjanduses populariseerima. See näitas, et eesti rahvaluuleteadus kohanes uute oludega ning sellel on koht nõukogude ühiskonnas. Nii ennesõjaaegse haridusega folkloristid, Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluuleteadust õppinud tudengid kui rahvaluulet kogunud vabatahtlikud arhiivi kaastöölised huvitusid pigem vanemat laadi folkloorist kui harvaesinevast nõukogude rahvaluulet. Folkloristid leidsid oma töödes võimalusi vanemaid arhiivimaterjale kasutada, näiteks kirjutades folkloorist nõukogude ideoloogiaga hästi sobiva klassivõitluse teema kaudu või lisades kirjutiste algusesse marksismi klassikute tsitaate. Pärast Stalini surma taandus Nõukogude rahvaluule otsimine, kuid rahvaluuleteadlased polnud siiski vabad oma uurimissuundade valimisel. Rahvaluule tuli ümbermõtestada igal pool Nõukogude Liidus ja idablokis. Ka teistes Ida-Euroopa riikides eelistasid folkloristid jätkata nõukogudeeelse talupojakultuuri uurimisega ning olid hädas uut laadi teadusliku lähenemise kasutamisega.
Hamiltonian analysis of covariant teleparallel theories of gravity
(2021-07-12) Blixt, Daniel; Hohmann, Manuel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Möödunud sajandil valitses maailmapilt et gravitatsiooni kirjeldab jõuteooria asemel Üldrelatiivsusteooria, mille raames mateeria mõjub aegruumi geomeetriat milles me elame. Eelmainitud kirjeldus on tõestanud oma sobivust paljudes eksperimentaalsetes ja vaatuslikes testides alates Albert Einsteini gravitatsiooniteooria püstitamisest. Lisaks on ta oma edukust näidanud kosmoloogilise standardmudeli lahendamatu osana. Sellest hoolimata on kaasaegsed vaatlused avaldanud statistiliselt märkamisväärseid pingeid kosmoloogilises standardmudelis. Lisaks koosneb 95% universumi mateeriasisust seni selgitamatuks jäänud tumeainest ja tumeenergiast. Nende probleemide käsitlemiseks on võimalik uurida modifitseeritud gravitatsiooniteooriaid. Selles väitekirjas on uuritud modifitseeritud teleparalleelsed gravitatsiooniteooriad. Need teooriad lähtuvad arusaamast et Üldrelatiivsusteooriat on võimalik kirjeldada füüsikaliiselt ekvivalentsel viisil. Siiski näitab teleparalleelne kirjeldus ette uusi võimalusi gravitatsiooniteooria modifitseerida. Väitekirjas on lähemalt uuritud f (TNGR ) gravitatsiooniteooria ja käsitletud küsimus kas f (TNGR ) on teoreetilise vaatenurga alt kooskõlaline gravitatsiooniteooria. Selle küsimusele vastamiseks rakendati teooriale esmakordselt kovariantset Hamiltoni formalismi. See käsitlus on fundamentaalsel perspektiivil asjakohasem ja üldisem ning annab võimalust jõuda erinevate järeldusteni võrreldes kirjanduses levinud käsitlusega. f (TNGR ) teooria Hamiltoni analüüsi esimene osa on konkreetselt tuletatud. Käsitletud lähenemine avab teed kõige populaarsemate teleparalleelsete gravitatsiooniteooriate kanoonilisele Hamiltoni analüüsile. Väitekirja peamine järeldus näitab et f (TNGR ) teooria on tõsiselt kahtlustav, kuid on veel mõned aspektid mis on väärt uurida enne kui f (TNGR ) teooria on täielikult välistatud kui kooskõlaline gravitatsiooniteooria.