Sirvi Kuupäev , alustades "2022-04-05" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

The impact of pension reforms on pension inequality in Estonia: an analysis with microsimulation and typical agent models
(2022-04-05) Piirits, Magnus; Eamets, Raul, juhendaja; Leppik, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pärast taasiseseisvumist oli Eestis kuni 2000. a-ni pensionisüsteem, kus pensioniõigusi teeniti vastavalt staažile. 2002. a-l jõustus kogumispensioni skeem, ent kuivõrd sellega liitumine oli vanematele vanuserühmadele vabatahtlik, avaldub selle mõju pensionide jaotusele täiel määral alles aastakümnete pärast. Sama puudutab ka riikliku pensioni töötasuga seotud osakut, mis rakendus 2000. a-l. Neil põhjustel on pensionide ebavõrdsus olnud Eestis seni suhteliselt madal, ehkki tasapisi kasvav. Doktoritöö keskmes on pensionisüsteemi reformide mõju pensionide ebavõrdsusele tulevikus. Sel eesmärgil on välja töötatud mikrosimulatsiooni mudel, mis võimaldab simuleerida pensionide arenguid kogurahvastikus aastani 2100. Viimastel kümnenditel on pensionireformide oluliseks väliseks tõuketeguriks olnud rahvastiku vananemine. Rahvastikumuutusega kohanemiseks on tõstetud pensioniiga ja ergutatud pensioniks säästmist. Tulevasi reforme ajendab tegema mh ka töövormide muutumine ja töö globaliseerumine. Simulatsioonarvutuste järgi kasvab kogupensionide (riiklik pension ja kogumispensionid kokku) ebavõrdsus Eestis 2050. a-ni ja seejärel hakkab vähenema. Samas jääb tulevikus pensionide ebavõrdsus 2,5 korda madalamaks kui palkadel. Kogupensioni ebavõrdsust vähendavad oluliselt riikliku pensioni tugevad ümberjaotusmehhanismid, ent palkade ebavõrdsuse ülekandumist pensioniikka aitab vähendada ka kogumispension. Kogupensioni brutoasendusmäär langeks 2060. aastateks kuni 30%-ni riigi keskmisest palgast, hakates seejärel tõusma ja jõudes ligi 40%-ni aastaks 2100. Asendusmäära aitab suurendada riikliku pensionikindlustuse eelarve ülejäägi jagamine olemasolevate pensionäride vahel ning kogumispensionide rolli kasv. Jagades pensionärid pensioni suuruse järgi kümnesse gruppi, siis riiklike pensionide erinevused muutuks aastaks 2100 üsna väikseks – 2. detsiili ja 10. detsiili keskmine asendusmäär Eesti keskmisesse palka erineb vaid 5% võrra (26% vs 31%). Kui võrrelda samade detsiilide kogupensione, siis on erinevus üle 30 protsendipunkti (32% vs 65%). Pensioni aitab oluliselt suurendada kohustuslik kogumispension ja eriti vabatahtlik kogumispension.
Social media in education: contextualizing teaching with social media in high school
(2022-04-05) Otchie, Wilson Ofotsu; Pedaste, Margus, juhendaja; Bardone, Emanuele; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalmeediast on saanud võimas internetivõrgustike loomise, suhtlemise ja teabe levitamise vahend. Need lubavused (sh kasutusmugavus) teevad võimalikuks sotsiaalmeedia rakendamise erinevates kontekstides – asjaolu, mis äratab erinevates valdkondades üha suuremat huvi. Huvi sotsiaalmeedia kasutamise vastu õppetöös on küll kasvav, kuid selle kasutamise efekt on uuringute lõikes ebaselge ega kajasta sotsiaalmeedia tunnustatud lubavusi Näiteks on sotsiaalmeedia kasutamine õppetöös potentsiaalselt õpilasekeskne ja konstruktivistlik, ent see potentsiaal ei ole praktikas veel selgelt realiseerunud. Siinse doktoritöö eesmärk on ühelt poolt aidata õpetajatel mõista ja hinnata sotsiaalmeedia regulaarse kasutamise vajadust, et saavutada kontroll selle kasutamise üle ja tajuda ka selle pedagoogiliselt väärtuslikke lubavusi. Teisalt võimaldab doktoritöö õpetajatel nende vahendite kasutust enda jaoks sõnastada, kontekstualiseerides need lubavused oma õpetamistegevustes. Doktoritöö seisukoht on, et tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks tuleb õpetajatel liikuda operatsiooniliselt kasutuselt sisulisele kasutusele, mis tähendab sotsiaalmeedias õpetamisvõimaluste nägemist. Doktoritöö raames intervjueerisime keskkooliõpetajaid. Ühelt poolt selleks, et koguda nende mõtteid, arusaamu ja probleeme sotsiaalmeediaga õpetamisel, teisalt soovisime lasta õpetajatel näidata, kuidas nad sotsiaalmeediaga õpetavad ja õppevara ette valmistavad. Leidsime, et pedagoogilisi lubavusi kirjeldatakse läbi avatuse määra, mis tähendab, et erinevalt operatsioonilisest kasutusest ei saa sisulist kasutust eelnevalt kindlaks määrata, vaid see ilmneb õpetaja ja sotsiaalmeedia vahelises suhtes. Järelikult on väga vajalik viia uuenduslikul viisil kokku operatsioonilised oskused ja kogemused, mis pärinevad sellistest regulaarsetest suhetest. Mõistete operatsioonilised lubavused (ingl operational affordances) ja sisulised lubavused (ingl contextual affordances) kasutuselevõtt on seega samm tehnoloogia tõhusa kasutamise nüansside mõistmise suunas. Samuti näitab meie välja pakutud raamistik praktiliselt, kuidas neid mõisteid operatsionaliseerida.