Sirvi Kuupäev , alustades "2022-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Is a decade enough to change perceptions of sexual misconduct? A follow-up study on Estonian university students
(2022-10-01) Malken, Birgit; Tamme, Annika
E-Vote-ID 2022
(2022-10) Krimmer, Robert; Volkamer, Melanie; Duenas-Cid, David; Budurushi, Jurlind; Germann, Micha; Glondu, Stéphane; Hofer,Thomas; Krivonosova, Iuliia; Martin-Rozumilowicz, Beata; Rønne, Peter; Zollinger, Marie-Laure
This volume contains papers presented at E-Vote-ID 2022, the Seventh International JointConference on Electronic Voting, held during October 4–7, 2022. This was the first in-personconference following the COVID-19 pandemic, and, as such, it was a very special event forthe community since we returned to the traditional venue in Bregenz, Austria. The E-Vote-IDconference resulted from merging EVOTE and Vote-ID, and 18 years have now elapsed sincethe first EVOTE conference in Austria.Since that conference in 2004, over 1500 experts have attended the venue, including scholars,practitioners, authorities, electoral managers, vendors, and PhD students. E-Vote-ID collectsthe most relevant debates on the development of electronic voting, from aspects relating tosecurity and usability through to practical experiences and applications of voting systems, alsoincluding legal, social, or political aspects, amongst others, turning out to be an importantglobal referent on these issues.
Brain plasticity and network reorganization in children with perinatal stroke: a functional magnetic resonance imaging study
(2022-10-03) Ilves, Nigul; Ilves, Pilvi, juhendaja; Laugesaar, Rael, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on arstide, aga ka elanikkonna teadlikkus tõusnud, et insult võib esineda kogu elu jooksul, ka lastel. Eriti suur insuldi tõenäosus on vastsündinueas, umbes üks tuhande elussünni kohta. Insult vastsündinueas võib kaasa tuua elukestva motoorse, kognitiivse kahjustuse ning epilepsia, lisanduda võivad käitumishäired ja sotsiaalne puue. Vastsündinuea insult mõjutab väga pika aja jooksul lisaks lastele ka nende lähedasi, tuues kaasa stressi ja depressiooni kogu perele, ning koormab majanduslikult tervet ühiskonda. Vastsündinuea insuldi järgne ajukahjustus on olenevalt tekkemehhanismist ja suurusest erinev, ka laste areng ja oskused on sellest tulenevalt erinevad. Õnneks on laste aju arenev ja plastiline ning suudab vähemalt osa ajukahjustustest võrreldes täiskasvanutega paremini kompenseerida. Kuna insult on harvaesinev ja kahjustus varieeruv, on teadmised vastsündinuea insuldi kohta piiratud. Uurimistöö eesmärk oli uurida vastsündinuea insuldiga laste aju võimet võrreldes tervete lastega kahjustust erinevate kahjustuse tüüpide ja ulatuste puhul kompenseerida. Me kasutasime erinevaid magnetresonantstomograafilisi (MRT) uuringuid koos pilditöötlusega, et leida tunnuseid, mille abil oleks võimalik juba esimestel eluaastatel ennustada insuldiga laste kognitiivseid ja motoorseid võimeid ja paremini planeerida taastusravi. Uuringu tulemused näitasid vastsündinuea insuldiga laste motoorsete ja kognitiivsete võimete ning aju ümberorganiseerumise seost kahjustuse ulatuse ja tüübiga. Muutused insuldiga vastsündinu ajus aitavad kompenseerida ja vähendada kahjustuse mõju, kuid ei suuda täielikult tagada eakohast arengut. Uuringus saadud teadmisi aju plastilisuse ja ümberorganiseerumisvõime kohta on võimalik rakendada lisaks insuldihaigetele ka teiste ajukahjustusega (nt trauma, ajukasvaja või epilepsia) laste puhul. Need teadmised täiendavad vastsündinuea insuldi laste radioloogilistest uuringutest saadavat teavet, rõhutades nende vajalikkust.
Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data
(2022-10-06) Montibeller, Bruno; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid.
How does violent conflict affect paradiplomacy? An exploratory research with cases from the North Caucasus
(2022-10-06) Kentros Klyszcz, Ivan Ulises; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ülemaailmne suundumus kodusõdade rahvusvahelistumise suunas on toonud uut tähelepanu sisekonfliktide rahvusvahelisele mõõtmele. Kuberneride rolli nendes protsessides ei ole piisavalt uuritud. Millised on vägivaldsete konfliktide tagajärjed osariikide kuberneride rahvusvahelistele kohustustele? Võttes kasutusele paradiplomaatia raamistiku, tehakse selles lõputöös ettepanek vaadelda kubernere kui aktiivseid osalejaid rahvusvahelistes suhetes, kes on valmis kaasama välispartnereid vastuseks vägivaldsele konfliktile nende territooriumil. Selles mõttes on tegemist induktiivse uurimistööga, mis põhineb teoreetiliselt põhjendatud uurimisprobleemil ja püüab täita lünka meie teadmistes. Paradiplomaatia käsitleb üksikute osariikide (või "piirkondade") valitsuste erinevaid vorme, mõjusid ja tagajärgi, mis suhtlevad partneritega väljaspool oma riigi piire. Kuberneride rahvusvahelisi suhteid nimetatakse kirjanduses tavaliselt "paradiplomaatiaks", st diplomaatiaks, mis toimub paralleelselt keskvalitsuse diplomaatiaga. Lecours (2002), tuginedes institutsionaalsele teooriale, käsitas paradiplomaatiat, mis on raamitud võimaluste struktuuridega, mis on osariigi piirkonnale eksogeensed. Need struktuurid võivad olla rahvusvahelised (nt globaliseerumine) või siseriiklikud (nt keskvalitsuse poliitika) ning on sügavalt juurdunud piirkonna ajaloos ja geopoliitilistes oludes (Duran 2015). Jätkan siis arusaamisega, et vägivaldne konflikt mõjutab nii osariigi alamregioonide võimalusi osaleda paradiplomaatias kui ka nende regioonide kuberneride tegevuskavasid välismaal. Just neil põhjustel asusin uurima vägivaldse konflikti mõju paradiplomaatiale. See uuring hõlmab paradiplomaatia lühiajaliste muutuste süstemaatilist analüüsi, antud juhul vägivaldse konflikti ilmnemisel. Uurimisküsimusele vastamiseks ülalmainitud eelduste alusel olen valinud oma uurimisstrateegiaks sarnaste juhtumite ja kontrolljuhtumite ajalooliselt põhjendatud väikese ja võrdleva uuringu. Kuigi riikidel on oodatav hulk rahvusvahelisi institutsioone (nt saatkonnad, ÜRO asukohad, välisministeeriumid), ei ole osariikidest madalamad piirkonnad riigi domineeritud rahvusvahelises süsteemis seaduslikud osalejad (Bartmann 2006), seega on nende lähenemine rahvusvahelistele suhetele riigiti erinev (Criekemans 2010). See varieeruvus on nii üleminekumuutuste kui ka pikaajaliste suundumuste tulemus, mida tuleks mõista paradiplomaatia muutuste jälgimiseks (Duran 2015). Valides juhtumid ühest riigist ja samast ajavahemikust, võin eeldada sarnaseid põhiseaduslikke ja poliitilisi tingimusi välismaal tegutsevatele kuberneridele. Minu valitud juhtumid on kõik Vene Föderatsioonis. Need on Dagestan, Inguššia, Kabardi-Balkaria ja Põhja-Osseetia, kusjuures viimane toimib kontrolljuhtumina. Need kõik on naaberpiirkonnad, millel on sarnased Venemaaga jõulise integratsiooni ajalood. Need on ka kõik piirkonnad, kus mittevene vähemused moodustavad suurema osa elanikkonnast. Ja nad kõik jagavad seda, et nad asuvad perifeerses kohas, eemal Venemaa ja teiste riikide jõukeskustest ning neil on väike piirkondlik majandus. Ülioluline on see, et vägivaldsed konfliktid suurenesid neil kõigil, kuna Imrat Kavkazi juhitud Põhja-Kaukaasia mässud 2000. aastal ja 2010. aasta alguses võimutsesid. Nendes piirkondades saavutasid konfliktidega seotud ohvrid haripunkti 2010. aasta alguses, seega kasutan nelja aastat 2010–2013 hoolika analüüsi ajaraamina. Põhja-Osseetia toimib kontrolljuhtumina, kuna seal ei esinenud samal perioodil sarnast vägivalla kasvu. Nende nelja juhtumi paradiplomaatia muutuste tuvastamiseks keskendusin lühi- ja pikaajalistele suundumustele. Esiteks jälgisin piirkondade omariikluse ja rahvusvaheliste kohustuste pikaajalist arengut, eesmärgiga mõista nende püsivaid geopoliitilisi olusid. Teiseks jälgisin lühiajalisi suundumusi kõigi juhtude andmekogumiga, kus nende nelja piirkonna kubernerid ja kaks asjaomast ministeeriumi suhtlesid ametlikult ja avalikult välispartneritega ajavahemikus jaanuarist 2010 kuni detsembrini 2013. Andmekogum tuvastas kokku 178 Venemaa territooriumil ja välismaal peetud kohtumist. Igaüks neist oli kodeeritud välispartneri riigi ja kohtumise peamise eesmärgi järgi. Muutus registreeriti ajalooliste pikaajaliste suundumuste taustal, Vene Föderatsiooni paradiplomaatia laiemate suundumuste taustal, nagu on dokumenteerinud Stremoukhov (2021), andmestikus tuvastatud lühiajaliste suundumuste taustal. Lisaks võimaldas väikesemahuline uurimistöö ka empiiriliselt rikkalikult kirjeldada analüüsiperioodi jooksul toimunud juriidilisi, institutsionaalseid ja poliitilisi muutusi kõigil neil juhtudel. Tõepoolest, muutusi täheldati nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes. Esiteks jäi koosolekute intensiivsus suure konfliktiga piirkondades samaks ja vähenes kontrollpiirkonnas. Teiseks toimusid kõikides kõrge konfliktiintensiivsusega piirkondades üht- või teist laadi institutsionaalsed muutused, näiteks moodustati uued ministeeriumid ja võeti kasutusele uued poliitilised programmid. Sarnaseid muutusi kontrollpiirkonnas ei täheldatud. Kolmandaks, kolm konfliktist mõjutatud piirkonda nägid oma paradiplomaatia ümbersuunamist selle rakendamisel, demonstreerides uusi territorialiseerumise mustreid (Dagestan), uusi rahvusvahelistumise strateegiaid (Inguššia) ja keskvalitsuse suuremat kontrolli (Kabardi-Balkaria). Kontrolljuhtum (Põhja-Osseetia) ei näidanud paradiplomaatia lähenemisviisi ümbersuunamist. Neljandaks oli rahvusvahelise üldsuse tähelepanu humanitaarkaalutlustel nähtav kõigil juhtudel, kuigi kontrolljuhtumi puhul vähem intensiivsusega. Lõpuks, kõigil juhtudel, välja arvatud kontrolljuhtum, oesines juhtumeid, kus vägivaldne konflikt segas nende rahvusvahelisi kohustusi, hoides potentsiaalseid välispartnereid nendega suhtlemast. Lõputöö lõpetuseks pakkudes välja vastus uurimisküsimusele, mis on mõeldud tulevasteks kinnitusuuringuteks. Vastus on, et vägivaldne konflikt asetab osariikide piirkondade paradiplomaatia viiele erinevale, kuigi mõnikord kattule trajektoorile. Need on nimelt tsentraalselt kehtestatud kohustused, tsentraalselt kehtestatud järelevalve, tsentraalselt kehtestatud piirangud ja vägivald kui partnereid eemale tõukav ja sisse tõmbav tegur. Need vastused viitavad tärkavale arusaamisele, et riik on isegi globaliseerumise, konfliktide ja paralleeldiplomaatia kontekstis võimeline manööverdama, säilitama oma tegevusvabaduse ja tegutsema neis tingimustes.
Geospatial data harmonization and machine learning for large-scale water quality modelling
(2022-10-11) Virro, Holger; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Põllumajanduslik reostus põhjustab jätkuvalt magevee kvaliteedi üleilmset halvenemist. Tõhusate veemajandamise meetmete väljatöötamisel on oluline osa veekvaliteedi modelleerimisel. Veekvaliteedi laialdaseks modelleerimiseks on aga vajalik hea ruumilise katvusega lähteandmete olemasolu. Töö eesmärk oli parandada ja harmoniseerida veekvaliteedi modelleerimiseks vajalikke andmestikke ning arendada välja masinõppe raamistik, mida saaks kasutada riigiüleseks veekvaliteedi modelleerimiseks. Töö üheks väljundiks on Eesti mullastikuandmebaas EstSoil-EH. EstSoil-EH atribuudid olid sisendiks masinõppe mudelile, mida kasutasin mulla orgaanilise süsiniku sisalduse prognoosimiseks. Selgus, et proovivõtukohtade keskkonnatingimused mõjutasid mudeli prognoosi täpsust. Globaalse veekvaliteedi andmete parandamiseks loodi viie andmestiku põhjal andmebaas Global River Water Quality Archive (GRQA). Mullasüsiniku mudeli loomise käigus õpitu põhjal arendati välja raamistik üle-eestiliseks veekvaliteedi modelleerimiseks. Mudel prognoosis toitainete kontsentratsioone 242 Eesti jõe valglas. Saadud mudelite täpsus on võrreldav Baltimaades varem rakendatud mudelitega. Mudelite täpsust mõjutas valglate suurus, kuna prognoosid olid üldjuhul ebatäpsemad väiksemates valglates. Seejuures piisas rahuldava täpsuse saavutamiseks vähem kui pooltest tunnustest, mis näitab, et tunnuste arvust olulisem on nende kirjeldusvõime. Seega on loodud masinõppe mudelid rakendatavad piirkondades, kus tunnuste tuletamiseks vajalike lähteandmete katvus on piiratud.
Kes ja miks peaks oskama akadeemilise väljendusoskuse oskussõnu
(Tartu Ülikool, 2022-10-11) Hint, Helen; Lemendik, Helena
Isotopologue and microbiome studies for N2O source attribution in peat soils
(2022-10-13) Masta, Mohit; Mander, Ülo, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Pärn, Jaan, juhendaja; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas ja stratosfääri osoonikihi lõhkuja. Selle peamised heitmed pärinevad muldade kuivenemisest ja väetamisest. Doktoritöö uuris täpsemalt N2O heitmete taga olevaid mehhanisme. N2O tekib mitmes protsessis, eeskätt denitrifikatsioonis ja nitrifikatsioonis. Denitrifikatsioon on protsess, mis käivitub hapnikuvaeses mullas ja milles naerugaas tekib nitraadist. Hapnikuvaeguse katkedes paiskub naerugaas atmosfääri. Hapnikuvaeguse jätkudes tekib ja jõuab atmosfääri aga hoopis kahjutu dilämmastik. Nitrifikatsioon seevastu on hapnikurikkas mullas toimuv protsess, milles naerugaas tekib ammooniumist. Nende protsesside kohta andis põhimõtteliselt uut teavet isotoopsete ja mikrobioloogiliste meetodite paralleelne kasutamine. Nii saadi teada, et veega täielikult küllastunud soomullas on naerugaasi peamine allikas denitrifikatsioon, osaliselt veega küllastunud soomullas aga nitrifikatsioon. Saadud teadmisi saab rakendada põllumajanduse ja metsanduse kliimasõbralikul planeerimisel. Kõige suurem potentsiaal on veetaseme reguleerimisel, minimeerides kasvuhoonegaasi-heitmeid majanduslikust tulust ja väärtuslikest elupaikadest loobumata.
Building Global Societies on Collective Intelligence: Challenges and Opportunities
(Association for Computing Machinery (ACM), 2022-10-14) Suran, Shweta; Pattanaik, Vishwajeet; Kurvers, Ralf; Hallin, Carina Antonia; De Liddo, Anna; Krimmer, Robert; Draheim, Dirk
Digital disruptions caused by the use of technologies like social media arguably present a formidable challenge to democratic values and in turn to Collective Intelligence. Challenges such as misinformation, partisan bias, polarization, and rising mistrust in institutions (including mainstream media), present a new constant threat to collectives both online and offline—amplifying the risk of turning ‘wise’ crowds ‘mad’, and rendering their actions counterproductive. Considering the increasingly important role crowds play in solving today’s socio-political, technological, and economical issues, and in shaping our future, it is vital to protect crowd-oriented systems against such disruptions. In this commentary, we identify time-critical challenges and potential solutions from emerging work on diversity, transparency, collective dynamics, and machine behavior, that require urgent attention, if future CI systems are to sustain their indispensable role as global deliberation instruments.
Children of the Grave: a multidisciplinary study of non-adult diet and disease from medieval and early modern southern Estonia
(2022-10-17) Morrone, Alessandra; Oras, Ester, juhendaja; Tõrv, Mari, juhendaja; Piombino-Mascali, Dario, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Laste ja noorukite luustikud annavad paljudel erinevatel viisidel aimu nende keerukast isiklikust ja sotsiaalsest elust alates sünnist ja edasi läbi nende kasvu ja arengu. Viimasel kümnendil on avaldatud mitmeid uuringuid, mis lisavad selgust täiskasvanueale eelnevale elule, toitumisele lapseeas ja laste toitmisele. Samal ajal on laste bioarheoloogia Balti riikides vähe arenenud. Selle väitekirja eesmärk on anda suuremahuline ülevaade lapsepõlveaegsest tervisest, sotsiaalsest rollist, peamisest toidulauast ja toitmiskäitumisest keskaegses ja varauusaegses Eestis (13.-17. sajandil pKr). Seda tehti esmalt teoreetilise lähenemisviisiga ja seejärel kasutades paleopatoloogiat, uudseid kuvamismeetodeid ja biomolekulaarseid analüüse. See on esimene omalaadne valdkondadeülene uurimustöö, mis on pühendatud spetsiifiliselt laste ja noorukite luustike uurimisele Eestis ja Ida-Baltikumis. Käesolev väitekiri on loodud viie artikli põhjal. Esmalt annab see ülevaate lapsepõlve bioarheoloogia uurimise käesolevast olukorrast Baltimaades. Järgnevalt arutletakse filosoofiliselt küsimuste üle, mis puudutavad laste ja noorukite luustike paleoarheoloogilist uurimist “osteoloogilise paradoksi” valguses. Kolmas artikkel tutvustab RTId (Reflectance Transformation Imaging) kui väärtuslikku vahendit skeletihaiguste kirjeldamiseks. RTI osutus eriti kasulikuks perinataalses perioodis surnud laste peenete luumuutuste uurimisel ja seda kasutati edukalt ka neljandas artiklis. Selles artiklis esitatakse paleopatoloogiline uurimustöö, mis on tehtud valimil perinataalses eas surnud laste luustikest, mis on pärit Tartu püha Jakobi kalmistult. Samuti leiab käsitlemist rasedate naiste tervis ja enneaegselt lahkunute kohtlemine lähtuvalt kombestikust (nt seoses ristimisega). Viimane artikkel uurib laste ja noorukite peamist toidulauda ja laste toitmist Liivimaal läbi stabiilse isotoobi analüüsi. Tulemused viitavad sellele, et lastel oli sarnane ligipääs toiduallikatele nagu täiskasvanutel ja tõi esile erinevused toitumises lastel, kes elasid linnades võrreldes lastega, kes elasid maapiirkondades. Saadi esimesed andmed selle kohta, kui kaua Liivimaa lapsi rinnaga toideti ja millises vanuses toimus rinnast võõrutamine. Käesolev väitekiri kujutab endast esimest sammu laste bioarheoloogia arengus Ida-Baltikumis. Kasutatud metodoloogiliste ja teoreetiliste lähenemiste kombinatsioon avab uusi võimalusi sotsiaalsete vähemuste mõistmiseks selles Euroopa piirkonnas.
Mõned reakesed, meelelahutuseks. Mälestusi aastatest 1897–1957
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022-10-19) Aul, Juhan
RelA-SpoT homolog enzymes as effectors of Toxin-Antitoxin systems
(2022-10-25) Brodiazhenko, Tetiana; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tenson, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nagu kõik elusorganismid, tunnetavad bakterid keskkonda ja reageerivad suurele hulgale erinevatele stressidele, kohandades vastavalt oma füsioloogiat. Üks peamisi stressivastuseid on poomisvastus. Poomisvastus vahendab bakterite kohanemist toitainete vähesusega, samuti vastust abiootilisele keskkonnastressidele nagu näiteks kuumašokk. Rohkem kui kuus aastakümmet tagasi avastati, et häirenukleotiidid ppGpp ja pppGpp – ühiselt viidatud kui (p)ppGpp – ehk maagilised laigud tekivad Escherichia coli rakkudes vastusena aminohapete vähesusele. Poomisvastuse esimene füsioloogiline roll, mis tuvastati, oli stabiilse RNA (rRNA ja tRNA) sünteesi pärssimine, mis on kooskõlastatud aminohapete biosünteesi ja stressitaluvusega seotud geenide ekspressiooni indutseerimisega. Aastakümneid kestnud uuringud on aga näidanud, et lisaks transkriptsioonile on (p)ppGpp sihtmärkideks ka mitmed muud rakus toimuvad protsessid, nagu translatsioon, ribosoomide kokkupanek, antibiootikumiresistentsus ja virulentsus. Veel üks oluline bakterite regulatsioonisüsteem põhineb toksiini – antitoksiin (TA) süsteemidel. Esimesed toksiini-antitoksiin (TA) süsteemide esindajad avastati 80ndate alguses. Klassikalised TA süsteemid on bitsistroonilised – st koosnevad kahest geenist – operonist, milles üks geen kodeerib valgulist toksiini ja teine antitoksiini, valku või RNAd, mis toksiini kas otseselt või kaudselt neutraliseerib. TA-süsteemide uuringud on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, avastatud on arvukalt uusi TA perekondi, iseloomustatud nende toimemehhanisme, iseloomustatud bioloogilisi funktsioone ja pakutud välja võimalikke rakendusi biotehnoloogias. Enim iseloomustatud funktsioonid hõlmavad plasmiidi säilitamist, kaitset bakteriofaagide vastu ja rakufüsioloogia reguleerimist. Käesolevas uuringus kirjeldati RSH perekonna ensüümide uusi aktiivsusi ja toksiinide neutraliseerimise spetsiifilisust PanA antitoksiini perekonna liikmete poolt. Lisaks eelpool kirjeldatud protsessidele toimub stressi ajal ribosoomide dimerisatsioon. See stressivastus on kasulik rakkudele ellujäämiseks, kuid võib lüsaatide kasutamise korral biotehnoloogias olla probleemiks kuna vähendab rakuvabade translatsioonisüsteemide aktiivsust. Seetõttu uuriti ribosoomi dimeriseerumise eest vastutavate valkude eemaldamise mõju rakulüsaatide aktiivsusele. Leiti, et RSH ensüümide ensümaatiline aktiivsus ei piirdu (p)ppGpp tootmise ja lagunemisega. ToxSAS RSH PhRel2, FaRel2, PhRel ja CapRel alamperekondade liikmed katalüüsivad tRNA 3'CCA otsa pürofosforüülimist ja FaRel perekonna liikmed katalüüsivad (pp)pApp sünteesi. SAH alamperekonna liikmed MESH1 ja ATfaRel katalüüsivad pürofosfaadi eemaldamist PP-tRNA-st ja (pp)pApp lagunemist. Ühist PanA domeeni sisaldavad antitoksiinid neutraliseerivad erinevaid toksiine. PanA-vahendatud toksiinide neutraliseerimine on toksiini osas siiski spetsiifiline. Ribosoomi dimerisatsioonifaktorite geneetiline elimineerimine bakteri B. subtilis (hfp) ja pärmi S. cerevisiae (stm1) tüvedes on paljulubav strateegia aktiivsemate rakuvabade translatsioonilüsaatide tootmiseks. Reaktsiooni optimeerimisel on oluline panna tähele Mg2+ ja muude komponentide kontsentratsioone ja omavahelisi suhteid.
Exploring post-translational modifications of histones in RNA polymerase II-dependent transcription
(2022-10-28) Jürgens, Henel; Kristjuhan, Arnold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eukarüootsetes rakkudes on DNA pakitud koos histoonivalkudega struktuuri, mida nimetatakse kromatiiniks. DNA tihedalt kromatiini pakkimine tagab geneetilise materjali kompaktsuse, kui samas on see dünaamiline struktuur, mis võimaldab ligipääsu erinevatele DNA-l toimuvatele protsessidele, kaasa arvatud RNA polümeraas II-e poolt läbiviidavale geenide transkriptsioonile. Üheks peamiseks mehhanismiks kromatiini struktuuri muutmiseks rakus on histoonide modifitseerimine. Histoonide post-translatsioonilised modifikatsioonid (PTM-d) võivad muuta nii DNA ja histoonide vahelisi interaktsioone kui olla seondumiskohaks erinevatele efektorvalkudele, mis omakorda toovad transkriptsioonifaktorid ja regulatoorsed valgud teatud DNA piirkondadele. On leitud, et PTM-d on vajalikud kromatiini ja transkriptsiooni epigeneetilises reguleerimises, kuid milliste mehhanismide abil ja kuidas toimub modifikatsioonimustrite dünaamiline regulatsioon transkriptsioonis on veel selguseta. Käesolevas töös uuriti RNAPII transkriptsiooni mehhanisme ning histoonide PTM-ide ja nendele seonduvate faktorite rolli, kasutades mudelorganismina pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae. Esmalt vaadeldi transkriptsiooni käigus moodustuva histoon H3 lüsiinijääk 36 metülatsioonimustri (H3K36) levikut ja eemaldamise dünaamikat. Leiti, et metüleerimine püsib rakkudes pärast transkriptsiooni toimumist võrdlemisi lühiajaliselt ning metülatsioonimärgise eemaldamiseks on vajalik nii demetülaaside ensümaatiline aktiivsus kui replikatsiooni käigus toimuv histoonide väljavahetamine. Järgnevalt uuriti histoonide modifikatsioonide mõju geeniekspressioonile olukorras, kus RNAPII kompleksist puudub üks subühik. Leiti, et sellistes stressitingimustes ei suuda rakud korrektselt reageerida tekkivatele DNA kahjustustele ning histoonide atsetüleerimine muutub rakkude elus püsimiseks hädavajalikuks. Antud töös uuriti ka atsüleerimist äratundva efektorvalgu Taf14 YEATS domeeni olulisust ja rolli transkriptsioonis. Täpsustati YEATS domeeni seondumissihtmärke ja leiti, et YEATS domeen osaleb transkriptsiooni pre-initsatsiooni kompleksi stabiliseerimises. Doktoritöö tulemused avardavad oluliselt teadmisi histoonide modifikatsioonide ja nendega seonduvate valkude olulisusest transkriptsiooni regulatsioonis.
Проблема «Россия и Европа» в русских литературных путешествиях (Фонвизин – Карамзин – Достоевский)
(2022-10-28) Соловьев, Андрей; Киселева, Любовь, juhendaja; Tartu ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
„Venemaa ja Euroopa“ on üks uue aja vene kirjanduse, kriitika ja publitsistika võtmetähtsusega probleeme. Just valitud kronoloogilisel perioodil — 18.–19. sajandi keskpaik — hakkas venelaste suhtumine Euroopasse kujunema omaette kirjeldusobjektiks, mis on eriti iseloomulik traveloogidele (ka sünonüümidena: „reisikiri“, „reisikirjandus“, „travel literatuure“, „travel writing“, „Reisebericht“). Käesolevas väitekirjas käsitletakse ainult neid reisikirju, kus autorid on, esiteks, seda probleemi oma põhiteemana vaadelnud ja, teiseks, kasutanud mudelit „venelane Euroopas“. Selle mudeli evolutsioon on antud töös tähelepanu keskpunktis. Väitekirjas keskenduti olulistele, pretsedenti loovatele tekstidele: Deniss Fonvizini „Kirjad Prantsusmaalt“ (1778); Nikolai Karamzini „Vene reisija kirjad“ (1791–1801) ja Fjodor Dostojevski „Talviseid märkmeid suviseist muljeist“ (1863). Fonvizini, Karamzini ja Dostojevski teosed kujutavad endast kolme kõige tähelepanuväärsemat näidet erinevate mudelite konstrueerimisest: „pettunud reisija“, „naiivne reisija“, „vene reisija“, „vene eurooplane“. Väitekiri näitab, et need, varem uurimata mudelid on vene reisikirjanduses kõige mõjukamad. Kirjandusliku mudeli „venelane Euroopas“ ja selle variantide käsitlemine viidi töös läbi ajaloolis-kirjanduslikust perspektiivist lähtuvalt, kronoloogiliselt iga mudeli variandi sees. Kokkuvõttes võimaldas see näidata, et valitud perioodi raames on jälgitavad mudeli evolutsiooni põhietapid, mille sõlmib kokku Dostojevski teos „Talviseid märkmeid suviseist muljeist“. Mudel „vene eurooplane“ võtab kokku eespool mainitud mudelite arengu vene reisikirjades. Mudelilt „kohtumine Euroopaga“ pärib see pragmaatilise osa: Euroopa elu nähtusi kirjeldatakse Venemaa sisemise arengu käsitlemise eesmärkidel. „Kirjades Prantsusmaalt“ antud „pettumuse“ mudeliga lähendab seda üldine hinnangute toon ja keele rõhutatud rahvapärasus. Mudelist „naiivne reisija“ sai „vene eurooplane“ vormeli kontakti jaoks tegelikkusega. Teostest, mille eesmärk on uurida „rahvuslikku iseloomu“, on laenatud teravdatud huvi enesemääramise vastu. Doktoritöös vaadeldavate vene traveloogide spetsiifika seisneb selles, et need sisaldavad reisija refleksiooni mitte lihtsalt iseenda kohta, vaid ka selle kohta, kuidas venelased Euroopasse suhtuvad. Oluline on rõhutada veel ühte väitekirja järeldust. Jutustaja kujund Fonvizini, Karamzini ja Dostojevski traveloogides on otseselt seotud oma lugejaskonda kujundava teose pragmaatikaga. Fonvizinil on selleks lugejaks eesrindlik aadelkond, Karamzinil euroopalikult haritud publik, Dostojevskil tema poolt poleemikaks kutsutud „vene eurooplased“.
The production of Estonian palatalization by Estonian a nd Russian speakers
(2022-10-31) Malmi, Anton; Lippus, Pärtel, juhendaja; Meister, Einar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Olen huvitatud keele väikseimatest tähenduslikest üksustest – häälikutest. Sõnad koosnevad häälikutest ja sõnadel on tähendus, mis võib kergesti muutuda, kui teha väikeseid muudatusi nende hääldusviisis. Ühte sellist muudatust nimetatakse palatalisatsiooniks ehk peenenduseks. Selle käigus muutub kaashäälikute häälduskoht sarnaseks lähedal asuva täishäälikuga. Näiteks on meil palataliseerimise tulemusel eesti keeles hulk pealtnäha sarnaseid sõnapaare nagu palk (palga) ja palk (palgi) või sulg (sulu) ning sulg (sule). Oma doktoritöös otsisin vastust küsimustele: kas kaashääliku palataliseerimine hõlmab ainult konkreetset kaashäälikut või on see osa suuremast kõne planeerimise protsessist ja millised on peamised häälduslikud tunnused, mis eesti keele palatalisatsiooni kirjeldavad? Uurisin ka seda, kuidas Eestis sündinud ja siin elavate vene keelt emakeelena kõnelejad tulevad eesti keele palatalisatsiooniga toime. Töö lähtub hüpoteesist, et see on neile problemaatiline ja tekitab kõneaktsenti. Keele omandamise teooriad ütlevad, et aktsent tekib, kuna me oleme oma häälduses mõjutatud oma emakeelest. Seetõttu on teist keelt õppides tihti vaja oma hääldust kohandada, et see vastaks õpitavale keelele. Analüüsin ka lühidalt hääldustreeningu potentsiaali palatalisatsiooni häälduse parendamisel. Tulemustest selgus, et palatalisatsiooni planeeritakse juba alates sõna algusest ning keel on juba alguses palju kõrgemas asendis. Selle põhjus on seotud kõne ökonoomsuse printsiibiga. Me üritame kulutada kõnelemisel vähe energiat ning väldime järske häälduslikke hüppeid, et kõne oleks sujuvam. Tööst selgus, et kõige suuremad muutused olid näha peamiselt konsonandile eelnevas täishäälikus, mitte palataliseeritud kaashäälikus endas. Andmetest oli ka näha, et kõneleja emakeelel on tema hääldusele tugev mõju ning see põhjustab aktsenti. Vene emakeelega kõnelejad, kes palataliseerisid eesti keele kaashäälikuid, ei hääldanud neid tihti nii nagu emakeelsed kõnelejad. Vene emakeelega kõnelejate grupis oli ka palju varieerumist – osad palataliseerisid seal, kus vaja, teised mitte. Saadud doktoritöö tulemusi võib kasutada, et anda suuniseid keeleõpetajatele ja keeleõppijatele.
Gender in games – methodology and analysis
(2022-10-31) Meier, Marie-Luise; Marling, Raili, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Isegi tänapäeval peetakse mängimist sageli laste ja noormeeste nišitegevuseks. Samas on videomängudest saanud üks kasumlikemaid meelelahutusvorme: 2019. aastal mängis videomänge üle 2,5 miljardi inimese üle maailma. Kuigi videomänge käsitatakse peamiselt meeste hobina, on mängimine tegelikult pea sama atraktiivne nii mees- kui naismängurite jaoks. Kuna enamik inimesi on praeguseks osa mängukultuurist, isegi kui nad ei liigita end mängijateks, tõmbavad mängud üha rohkem teadlaste tähelepanu. Vaatamata suurenevale uurimistöö mahule on videomängude mängimine endiselt sageli häbimärgistatud. Mängukultuuri kritiseeritakse sageli sellele omistatud soolise kallutatuse, rassismi ja homofoobia pärast. Ka mänge endid ja nende kaudu edastatavaid soolisi suhteid peetakse sageli liialt pealispinnaliseks. Videomängud ei ole aga poliitiliselt neutraalsed artefaktid. Nad esitavad kultuurilisi väärtusi, norme ja tavasid, kuid ka panustavad nendesse. Teadlastel puuduvad aga endiselt metodoloogilised vahendid videomängude kui eraldiseisva meediumi analüüsimiseks ning viisid süstematiseerida, kuidas mängudes sugu esindatakse. Doktoritöö eesmärk ongi luua süsteemne metodoloogia soo uurimiseks mängudes, mis arvestaks videomängude kui mitmemõõtmelise meediumi eripärasid, kuid samas laenaks sisendit teiste meediumite uurimiseks loodud meetoditest. Selleks kombineerin humanitaarteaduste meetodeid (nt lähilugemine), sotsiaalteaduste, draamauuringute, soouuringute ning isegi majanduse ja õigusteaduse meetoditega. Viimased on aga kohandatud mängude tehniliste iseärasustega (reeglid, eesmärgid ja mehaanika). Selline mängude terviklik lugemine püüab ületada paljude varasemate mänguanalüüsi lähenemisviiside määramatust ja subjektiivsust. Doktoritöös võtan kasutusele termini „eelistatud mängimine“, mis on tugevalt mõjutatud Stuart Halli eelistatud lugemise ideest. Eelistatud mängimine tugineb vaikevalikutele ja muudele objektiivselt tuvastatavatele tunnustele, et tuvastada kõige tõenäolisem läbimängimisest tulenev tekst, mida saab sooliselt analüüsida. Kuigi kõnealune raamistik on mõeldud akadeemiliseks kasutamiseks, püüab see siiski mõjutada ka avalikku diskursust, pakkudes kolmemõõtmelist ülevaadet videomängudes esindatud soost