Sirvi Kuupäev , alustades "2024-11-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia
(2024-11-19) Anni, Kätlin; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalmajanduslikke tulemusi, nagu haridustase ja ametialane staatus, mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas psühholoogilised tunnused, näiteks vaimne võimekus ja isiksuseomadused. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli nende seoste uurimine Eestis, kasutades Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala (WAIS-III) eestindamise projekti ja Geenivaramu Isiksuseuuringu andmeid. Doktoritöö esimeses pooles keskendusin intelligentsuse ja sotsiaalmajanduslike tulemuste vaheliste seoste uurimisele. Hindasime WAIS-III intelligentsustesti usaldusväärsust ja leidsime, et testiga hinnatav võimete struktuur on sarnane originaalversiooniga ja mujal riikides kohandatud versioonidega saadud tulemustele. Leiti ka, et vaimsete võimete struktuur võib haridustasemete lõikes erineda, mida peaks hindamistulemuste tõlgendamisel arvestama. Uurisime, kas haridust ja tööalast staatust ennustab rohkem inimese enda vaimne võimekus või vanemate haridus. Selgus, et mõlemad on olulised, kuid inimese intelligentsus oli parem ennustaja, vahendades osaliselt ka vanemate hariduse mõju. Samuti ilmnes, et sõnalisel võimekusel oli tugevam seos haridustaseme ja tööalase staatusega kui visuaal-ruumilisel võimekusel, töömälul või töötluskiirusel. Doktoritöö teises pooles keskendusin isiksuseomaduste ja ametite vaheliste seoste uurimisele. Leidsime, et ametid kirjeldasid 2–7% Suure Viisiku isiksuseomaduste erinevustest ja veelgi enam (kuni 12%) isiksust hindavate üksikküsimuste erinevustest. Ilmnes ka, et mida kõrgemad on ametite keskmised sooritusega seotud isiksuseomadused (eriti ekstravertsus ja meelekindlus), seda sarnasemad on konkreetset ametit pidavad inimesed selle isiksuseomaduse osas. Need tulemused võivad viidata sellele, et mõne ameti valimiseks või sellele valituks saamisel on teatud isiksuseomaduste tase vajalik või vahel võib amet ka inimeste isiksust veidi muuta. Töö käigus kaardistasime 263 ameti isiksuseprofiilid, mis üldiselt olid üsna ootuspärased ning seotud tööülesannete või töö eeldustega – näiteks loovatel ametitel ja teadustöötajatel oli kõrgem avatus, juhtivatel kohtadel ja pilootidel madalam neurootilisus. Kõikide ametite põhjalikud isiksuseprofiilid on avalikult kättesaadavad: https://apps.psych.ut.ee/JobProfiles/.
Design of TeMoto, a software framework for dependable, adaptive, and collaborative autonomous robots
(2024-11-19) Valner, Robert; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Autonoomsete robotite arendamise üks suurimaid motivatsioone on võtta inimestelt üle tööd, mis on eluohtlikud, stressirohked ja füüsiliselt rasked. Samas on usaldusväärse autonoomia saavutamine ettearvamatutes ja ohtlikes rakendusvaldkondades (tulekahjud, tuumajäätmete ja tuumakriiside haldamine, ehitise rusudes töötamine, kosmosemissioonid, jne) väljakutse, mis eeldab arendatavalt süsteemilt kaht vastuolulist omadust – kõrget usaldusväärsust ja komplekssust. Seetõttu eelistatakse väljakutsuvates keskkondades kaugjuhitavaid robotisüsteeme, kus usaldusväärse soorituse tagab kvalifitseeritud operaator. Kui aga roboti kaugjuhtimine ei ole võimalik (liiga suured vahemaad, keeruline keskkond, jne), peab robot olema paratamatult kas pool- või täielikult autonoomne. Käesoleva doktoritöö eesmärkideks on: a) analüüsida tarkvara arendamise printsiipe, mis aitavad suurendada robotite autonoomia taset riskantsete ja keerukate ülesannete puhul; ning b) arendada välja tarkvara arhitektuur, mis on kooskõlas nende printsiipidega. Antud doktoritöö peamiseks väljundiks on tarkvara raamistik TeMoto, mis võimaldab arendada adaptiivseid, skaleeruvaid, robot-robot ja inim-roboti koostööle orienteeritud robotite tarkvara. TeMoto on struktuurselt kolmekihiline arhitektuur (three layer architecture), mis on kohandatud detsentraliseeritud ja hajusate mitme-roboti süsteemide jaoks, ja haldab käitusaegselt nii roboti missiooni (täitevkiht, ing. k. executive layer) kui ka tarkvara/riistvara ressursse (funktsionaalne kiht, ing. k. functional layer). Missioonide kirjeldamiseks on käesoleva töö raames arendatud välja formaat (Unified Meaning Representation Format, ehk UMRF), mis võimaldab kirjeldada kompleksseid, hierarhilisi, ja mitut robotit hõlmavaid missioone JSON-vormingus. UMRF'il baseeruvaid missioonikirjeldusi haldab C++ põhine teek TeMoto Action Engine, kus iga missiooni alamkomponent (navigeerimine, objektide manipuleerimine, jne) on dünaamiliselt laetav ja kontrollitav plugin. Ressursside haldamise kiht võimaldab dünaamiliselt kontrollida hierarhiliste ressursside elutsüklit, tagades ressursi korrektse allokeerimise/deallokeerimise ja veahalduse kanali. TeMoto on avatud lähtekoodiga ja mõeldud eeskätt töötamiseks nii ROS-i kui ROS2-ga, kuid põhitööriistu saab kasutada ka väljaspool ROS-i. Antud töö on valideeritud erinevate stsenaariumite põhjal, mis kätkevad ressursside ja ülesannete haldamist, ning inim-robot ja robot-robot koostööd. TeMoto tarkvararaamistik on pidevas arenduses, ning käesolev töö annab ülevaate TeMoto hetkeseisundist, peamistest disainipõhimõtetest, arendatud tööriistadest ja tulevikusuundadest.
Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes
(2024-11-19) Kärberg, Kati; Lember, Margus; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
2. tüüpi diabeet on laialdaselt leviv krooniline haigus, mis põhjustab tõsiseid veresoonkonna tüsistusi ja seetõttu on selle haigusega patsientidel suurem risk ateroskleroosi tekkeks. Ateroskleroos võib areneda asümptomaatiliselt, kuni ilmnevad tõsised tüsistused südame-veresoonkonna poolt. Subkliiniline ateroskleroos, mida iseloomustab arterite seinte paksenemine ja naastude moodustumine ilma ilmsete sümptomiteta, võib kesta pikalt enne tüsistuste teket. Tüsistuste ennetamiseks või edasilükkamiseks vajalikke sekkumisi on võimalik planeerida kui leida ateroskleroos juba subkliinilises faasis. Tihti 2. tüüpi diabeediga kaasnev rasvumine on täiendavaks teguriks ateroskleroosi arenemisel. Uurimistöö eesmärk on tuvastada tegureid ja markereid, mis aitavad ennustada subkliinilist ateroskleroosi patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud ateroskleroosi ega selle tüsistusi. Läbilõikelisse prospektiivsesse uuringusse kaasati 216 patsienti kolmeteistkümnest Tartumaa perearstikeskusest. Teostati vereanalüüsid lipiidide ja glükoosi ainevahetuste, põletikulise aktiivsuse ning erinevate adipokiinide määramiseks. Lisaks vereanalüüside teostamisele viidi läbi ka 24-tunni toitumise analüüs, mõõdeti hüppeliigese-õlavarre indeksit ning hinnati unearterite seisundit ja kehakoostist. Tulemused näitasid, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme määramine võivad olla kasulikud subkliinilise ateroskleroosi avastamiseks ja riski hindamiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel. Uuring tõstab esile toitumisharjumuste tähtsuse, kuna tasakaalustamata toitumine, mis sisaldab liiga palju rasva ja soola ning liiga vähe süsivesikuid, võib kiirendada ateroskleroosi arengut. Hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme mõõtmine võivad olla ateroskleroosi riski hindamisel väärtuslikud markerid, mille kaudu saab parandada ennetus- ja ravistrateegiaid.