Sirvi Kuupäev , alustades "2025-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Cheminformatics approaches for analysing and modelling the gas-ionic liquid distribution of organic solutes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08) Toots, Karl Marti; Maran, Uko, juhendaja; Sild, Sulev, juhendaja; Leis, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehisintellekti ja masinõppe (ML) rakendamine kvantitatiivsete struktuur-omadus sõltuvuste raames võimaldab uuringuid materjalide ja ainete füüsikalis-keemiliste omaduste mõistmiseks. Üks selline ainete klass on ioonvedelikud (IL) milles orgaaniliste lahustunud ainete jaotusomaduste mõistmine ja hindamine annab aluse erinevate rakenduslike keemiliste keskkondade uurimiseks ja arendamiseks. Orgaaniliste lahustite potentsiaalsete keskkonnasõbralike alternatiividena on IL-id oluline uurimisobjekt kuna neil on arvukalt rakendusi. Samas on IL-ide struktuur-omadus sõltuvuste kohta jaotusomaduste osas tehtud vähe süstemaatilisi uuringuid. Eesmärk oli uurida gaas-IL jaotusteguri (log K) ja orgaaniliste lahustunud ainete struktuuri ja/või IL ioonsete komponentide vahelisi seoseid, kasutades keemiainformaatika lähenemisviise. See hõlmas teoreetiliste molekulaartunnuste ja täiustatud ML meetodite kasutamist, et modelleerida lahustunud aine ja IL-i struktuurist lähtuvaid interaktsioonimehhanisme mitme-komponentses süsteemis. Orgaanilise lahustunud aine, katioonide ja anioonide struktuuridele vastavate andmeridade modelleerimine ja analüüs näitas, et juhumetsa, tugivektori regressiooni ja Gaussi protsessi regressiooni ML meetodid esitavad molekulaartunnustes kodeeritud lahustunud aine ja IL-i vahelisi sõltuvusi tõhusamalt kui tavapärane multilineaarne regressioon. Samas on viimane lihtsamini interpreteeritav. Nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed mudelid rõhutavad katioonide ja anioonide koostise kriitilist mõju lahustunud aine jaotusele. Tulemused näitavad ka, et kogu lahustunud aine-IL süsteemi modelleerimine, kombineerides lahustunud aine, katiooni ja aniooni tunnuseid, parandab ennustusvõimet suurte ja keemiliselt mitmekesiste andmekogumite puhul, rõhutades mitme-komponentsete lähenemisviiside olulisust. Tuletatud mudelitesse kaasatud molekulaartunnused selgitavad võimalikke interaktsioone lähtudes dispersioonijõududest, kulonilis-dipolaarsetest vastasmõjudest ja vesiniksidemete tekkest. Lisaks mehhanistlikele teadmistele, võimaldavad tuletatud sõltuvused kujundada selektiivsemaid ja tõhusamaid IL-keskkondi sihipäraste tööstuslike, keskkonna- ja teadusrakenduste jaoks.
Lessons from small and highly-digitalised Estonia: Decision-making in the aftermath of cybersecurity crises
(Alexander von Humboldt Institute for Internet and Society, 2025-08-13) Carmichael, Logan
As governments across the world increasingly undergo digitalisation processes, ensuring cybersecurity of these provisions cannot be 100% guaranteed. How, then, can governments best respond to a cybersecurity crisis in order to bolster cybersecurity in the future? Even Estonia, one of the earliest and most pervasive examples of e-governance globally, has not been without cybersecurity crises. Using four key Estonian examples, this paper examines the components of government decision-making in the aftermath of cybersecurity crises, which aim to bolster future cybersecurity. Three key approaches emerged from the crises examined: 1) decision-making is derived from prior knowledge and experience; 2) communications around cybersecurity crises is clear, coordinated, and transparent; and 3) innovation and planning should take place in times of non-crisis, as crises often expedite decision-making. Ultimately, this paper offers insight into how governments can make decisions following cybersecurity crises, in contexts beyond Estonia, as they undergo digitalisation processes and increasingly face cyberattacks.
European disaster risk reduction institutions’ practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-13) Torpan, Sten; Orru, Kati, juhendaja; Hansson, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kommunikatsiooniprobleemid võivad muuta inimesed hädaolukordades haavatavamaks. Kriisihalduse kontekstis tähendab see, et puuduliku riski- ja kriisikommunikatsiooni tõttu on inimestel keerulisem langetada otsuseid ja toime tulla ohtudega enda elule, tervisele või varale. Doktoritöö analüüs põhines Hanssoni jt (2020) loodud kommunikatsiooniga seotud haavatavuste heuristilisel raamistikul, mille abil võeti vaatluse alla Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuste leevendamisel. Doktoritöö aluseks olevad andmed koguti kaheksas Euroopa riigis: Saksamaal, Itaalias, Belgias, Rootsis, Ungaris, Norras, Soomes ja Eestis. Neljast uuringust selgus, et teooria ja tegelikkus ei käi Euroopa kriisihalduses käsikäes – väärinfot (ühte olulist haavatavuse tegurit) ei käsitleta süsteemselt, selleks puuduvad juhendmaterjalid ning sellega seotud probleemidega tegelemisel lähtutakse pigem varasemast kogemusest. Samuti on puudulikud või puuduvad sootuks juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks riski- ja kriisikommunikatsioonis. Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise viise haavatavuse leevendamiseks on teoorias palju, jäi kaheksa riigi analüüsil sõelale vaid kuus haavatavuse vähendamise viisi, mida kriisihaldajad kasutanud on – ennetavate juhiste jagamine, hoiatamine ja häirete edastamine, inimeste murede kaardistamine, kadunud isikute otsimine, praktiliste juhiste jagamine hädaolukorra ajal, ja vabatahtlike kaasamine – nende rakendamine on riigiti ebaühtlane ja sõltub paljuski asutuste oskustest ja saadaolevatest vahenditest. Metoodilise panusena selgus doktoritöös, et ka lauaõppuse simulatsioonimeetodit on võimalik kasutada akadeemilises uurimistöös kommunikatsiooniga seotud haavatavuste ja asutuste võimelünkade tuvastamiseks. Selle väitekirja peamine järelm on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine on struktuurne institutsionaalne väljakutse. Kui juhised on puudulikud, praktikad juhuslikud ning õppused ei rajane tõenduspõhistel alustel, suurendab see väärinfo leviku, sotsiaalmeedia alakasutuse ja asutuste vähese koostöö tingimustes hädaolukordades inimeste haavatavust. Süsteemsed kommunikatsioonipraktikad ja läbimõeldud õppuste korraldamine aitavad paremini hädaolukordadeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda – tugevdades nii institutsioonide kui kogu ühiskonna vastupanuvõimet.
Sissejuhatus samblateadusesse. Brüoloogia õpik
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-14) Ingerpuu, Nele; Vellak, Kai
Exploring the role of Civil Society Organisations (CSOs) in foreign relations of de facto states: A comparative analysis of Kosovo, Palestine and Taiwan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Berisha, Butrint; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandil on kodanikuühiskonna organisatsioonidele avanenud enneolematud võimalused rahvusvaheliseks tegevuseks, muuhulgas tänu tehnoloogia arengule ja multilateraalsete foorumite avanemisele. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas kodanikuühendused de facto riikides – riikides, mida on erineval määral aktsepteeritud ja tunnustatud, kuid mis ei ole ÜRO liikmed – osalevad rahvusvahelises elus. Erinevalt täielikult tunnustatud riikidest on de facto riikidel piiratud diplomaatilised suhted, juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele ja rahvusvahelisele kogukonnale laiemalt. Mitteametlike suhete raames on kodanikuühendustel võimekus aeg-ajalt parandada de facto riikide suhtlusvõimet rahvusvahelise ühiskonnaga lävimisel, suurendades seeläbi nende rahvusvahelist kaasatust, osalust, esindatust ja nähtavust. Siiski on kodanikuühenduste tegevust vaidlustatud riikluse kontekstis vähe uuritud, eriti napib võrdlusuuringuid. Selles doktoritöös võrreldakse Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust. Vaatluse all on 45 organisatsiooni, ehk 15 iga juhtumi kohta. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas erinevad rahvusvahelised, siseriiklikud ja organisatsioonilised tegurid nende ühenduste rahvusvahelist tegevust mõjutavad. Võrdleva lähenemise kaudu väidetakse doktoritöös, et vaidlustatud riikluse kontekst sunnib de facto riikide kodanikuühendusi „kahetisele pühendumusele“, mida mõistetakse kui nende tegevuste tasakaalustamist esiteks universaalsete globaalsete valitsemise väljakutsete lahendamise ja teiseks rahvuslike riigiloome- ja riigitunnustusprojektide vahel. Kuigi kodanikuühenduste tegevus maailmapoliitikas on piiratud, toimivad nad rahvusvaheliselt ka „de facto diplomaatidena“, täites diplomaatilisi funktsioone nagu rahvusvaheline suhtlus ja läbirääkimised ning, mis kõige tähtsam, esindades ja kaitstes oma kodanike huve rahvusvahelistes foorumites. Seetõttu kontseptualiseeritakse selles doktoritöös kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust „kodanikuühenduste diplomaatiana“. See doktoritöö panustab debatti selle üle, keda tunnustatakse legitiimse toimijana, kellel on õigus rääkida elanikkonna nimel. Ajal, mil rahvusvaheline suhtlus on erinevate diplomaatilise esindatuse vormide suhtes üha soosivam, võitlevad kodanikuühendused selles muutuvas korralduses legitiimse positsiooni saavutamise eest. Ka kodanikuühenduste sisemine organisatsiooniline struktuur on muutumises, kuna nad arendavad üha enam võimekusi valdkondades, mis kuulusid varem üksnes välisministeeriumite ja kutseliste diplomaatide pädevusse. Näiteks teevad kodanikuühendused teadlikke pingutusi oma rahvusvahelise tegevusvõimekuse institutsionaliseerimiseks ja tõhustamiseks. Lisaks väidetakse doktoritöös, et need organisatsioonid nii vaidlustavad kui ka tugevdavad rahvusvahelise kogukonna riikluse norme nagu suveräänsus, enesemääramine, territoriaalne terviklikkus, mittesekkumine ja territoriaalsus. Et paremini mõista kodanikuühenduste rolle väga eriilmelistes de facto riikides, on vajalikud täiendavad uurimused, eriti juhtumite puhul, kus kodanikuühiskond ei järgi liberaalset paradigmat või kus de facto riigid omavad vähem tunnustust ja legitiimsust kui käesolevas töös käsitletud juhtumid.
The role of microbiome in CH₄ and N₂O fluxes in temperate and tropical peatland forests
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Kazmi, Fahad Ali; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Turbaalad aitavad kliimamuutust leevendada sidudes süsinikku. Soode kuivendamisel eraldub enam kasvuhoonegaase (KHG), nagu süsihappegaas (CO₂), dilämmastikoksiid (N₂O) ja metaan (CH₄), mis soodustavad globaalset kliimasoojenemist ja lõhuvad osoonikihti. Käesolev väitekiri keskendus nii parasvöötme (Eesti) kui troopilise piirkonna (Réunioni saar) soometsadele, et uurida mikroobikooslusi ja nendega seotud KHG voogude dünaamikat. Parasvöötme kuivendatud soometsas olid pikaajalised N₂O emissioonid seotud arhede, bakterite ja seentega, kes osalevad erinevates lämmastikuringe protsessides. N₂O emissioonid olid kõrgemad kevadise külmumise-sulamistsükli ajal. Kui külmunud pealmine mullakiht sulas, suurenes mittetäielik denitrifikatsioon, mille tulemusena tõusis N₂O emissioon. Ilmade soojenedes hakkas N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus ületama N₂O tootjaid, mis viis emissioonide vähenemiseni. Samal ajal jäid kevadised mulla CH₄ vood madalaks, kuid puutüvedest hakkas enam CH₄ eralduma. See viitab CH₄ tootmisele sügavamates mullakihtides, mis transporditi mulla alumistest kihtidest juurte kaudu tüvedesse. Troopiliste soometsade mullast eraldus vähe N₂O-d, sest madal pH aeglustas N₂O-d tootvat mittetäielikku denitrifikatsiooni ning N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus oli suur. Samas sidusid need mullad CH₄ ja domineerivaks protsessiks oli n-DAMO (nitraadist sõltuv anaeroobne CH₄ oksüdatsioon). Puude tüvedele kogunev lehevaris, surnud taimne materjal ja tolm ehk nn võramuld sisaldas samuti mikroorganisme, kes osalesid KHG vahetuses, viidates sellele, et puude võramuld osaleb aktiivselt biogeokeemilistes tsüklites. Lisaks leiti, et ka lehed sisaldasid mikroobe, kes toodavad CH₄ ja tarbivad N₂O-d. See uurimus toob esile mikroobide olulise, kuid sageli tähelepanuta jääva rolli soometsade KHG-de dünaamikas. Mikroobseid protsesse mõistes on võimalik parandada soometsade majandamist ja kaitset ning prognoosida paremini KHG emissioone nendest ökosüsteemidest.
Safety assessment of novel bio-based polymers and compounds used in low carbon technologies
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-21) Ismagilova, Alina; Vares, Lauri, juhendaja; Kisand, Veljo, juhendaja; Tartu Üikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fossiilsel toormel baseeruvate materjalide ja kemikaalide kasutuse kiire kasv maailmas on tõstatanud tõsiseid muresid nende pikaajalise mõju osas keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu on kasvanud nõudlus jätkusuutlikumate lahenduste järele. Näiteks plastide vallas keskendutakse taastuvast biotoormest monomeeride ja polümeeride väljatöötamisele. Kuigi need alternatiivid on loodud fossiilsetest plastidest sõltuvuse vähendamiseks, ei saa nende ohutust ilma uurimata garanteerida, kuna ka biopõhised monomeerid, polümeerid või nende laguproduktid võivad olla toksilised. Käesolevas töös uuritakse uute biopõhiste materjalide mõju erinevatele organismidele. Konkreetselt hinnatakse isosorbiidil põhinevaid akrülaate ja metakrülaate, PLA-l põhinevaid akrülaate, ligniinipõhiseid metakrülaate ning CO₂ sidumisel ja “vahetatava vee” lahustisüsteemides kasutatavaid amiine. Veekeskkonna ökotoksikoloogilised testid bakteritega (Alivibrio fischeri, Escherichia coli), soontaimedega (Spirodela polyrhiza) ja selgrootutega (Thamnocephalus platyurus, Daphnia magna) näitasid, et mõned monomeerid, eriti akrülaadid, põhjustavad mõõdukat kuni tugevat toksilisust, samas kui nende vastavad polümeerid osutusid enamasti mittetoksilisteks. Tsütotoksilisuse testid inimese HeLa rakkudel näitasid samuti, et polümeeerid on oluliselt ohutumad kui vastavad monomeerid. CO₂ sidumiseks kasutatavate amiinide ökotoksikoloogiline hindamine näitas, et antud ühendid on üldiselt vesikekkonnale suhteliselt ohutud, aga ettevaatlik tuleks olla hüdrofoobsete omadustega diamiinidega. Lisaks näitas biofilmi analüüs erinevatel materjalidel, et bakterite koloniseerumine sõltub materjali tüübist: tavalised plastid ja kaetud paberid toetasid erinevaid mikroobikooslusi. Need biofilmid sisaldasid ka lagundamisvõimelisi mikroobe, mis rõhutab nende ökoloogilist tähtsust. Töö tulemused rõhutavad vajadust enne uute biopõhiste kemikaalide ja materjalide laiemat kasutuselevõttu hinnata nii nende võimaliku toksilisust kui ka mikroobide koostoimeid, et lisaks väiksemale süsiniku jalajäljele tagada ka ohutus keskkonnale ja inimesele.
Demanding subjectivity: the radical right’s use of discursively empty referent objects within a post-foundational logics framework
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-21) Terry, George Spencer; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimane kümnend on kaasa toonud populistlike ja paremradikaalsete liikumiste kiire kasvu, mis on esitanud väljakutse varasemale status quo’le. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas need liikumised konstrueerivad oma identiteeti ja legitimeerivad oma nõudmisi, kasutades diskursiivselt tühje viitepunkte – määratlemata või ebamääraseid tähiseid. Need viitepunktid pakuvad paindlikkust ja mitmetähenduslikkust, samas kui nende ümber luuakse välistavat loogikat. Ernesto Laclau postfundamentaalsele diskursusekäsitlusele tuginedes väidab doktoritöö, et radikaalsed parempoolsed liikumised legitimeerivad end läbi enese-identifitseerimise protsessi, kus iseend määratletakse ülimusliku grupi ainuõigete esindajatena. Selle loogika aluseks on kolm keskset eeldust: ebavõrdsus, vaenulikkus ja eksklusiivsus. Need elemendid moodustavad radikaalse parempoolsuse diskursiivsete praktikate aluse, mis pakuvad eriilmelistele toimijatele ühendavat loogikat, vaatamata ideoloogilistele ja stilistilistele erinevustele. Kolm artiklit illustreerivad seda dünaamikat. Esimene käsitleb Itaalia Matteo Salvinit, näidates, kuidas rahvusvahelisi suhteid kasutatakse rahvuse positsioneerimiseks moraalselt ülimuslikuna, süüdistades samaaegselt vastaseid ühiskondlikes probleemides. Teine uurib konkurentsi Itaalia parempoolsete liikumiste hulgas, paljastades, kuidas populistlikud ja postfašistlikud liikumised konkureerivad rahva positsiooni määratlemiseks, kasutades vaenu ja eitamist autentsuse kinnitamiseks. Kolmas artikkel keskendub Eesti paremradikaalsetele, uurides, kuidas soome-ugri identiteet toimib tsivilisatsioonilise viitepunktina, mille kaudu oma tegevusi õigustatakse. Kuigi need juhtumid kinnitavad jagatud strukturaalse loogika olemasolu, toovad nad ka esile selle kohanemisvõime. Itaalia liikumised identifitseerivad end idealiseeritud suveräänsuse kaudu, samas kui Eesti liikumised keskenduvad tsivilisatsioonilisele identiteedile. Vaatamata erinevustele kasutavad kõik liikumised mitmetähenduslikke viitepunkte, loomaks välistavaid identiteete. Kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et paremradikaalsus on nõudmiste kogum, mis keskendub eksklusiivsusele ja vaenulikkusele, vastandudes liberaalse demokraatia loogikale. Käsitledes paremradikaalsust kui loogikat, mitte fikseeritud ideoloogiat, pakub see doktoritöö alternatiivset analüüsivõtet mõistmaks, kuidas need liikumised erinevates kontekstides kujunevad
Uncovering the TRMT112 methyltransferase network and characterising the cellular functions of TRMT112-network member N6AMT1
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-27) Brūmele, Baiba; Kurg, Reet, juhendaja; Mutso, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida evolutsiooniliselt konserveerunud metüültransferaasi ko-faktorit TRMT112 ja sellega interakteeruvaid metüültransferaase, keskendudes eelkõige TRMT112 interaktsioonipartnerile N6AMT1. Metüültransferaasid on valgud, mis katalüseerivad metüülrühma ülekannet erinevatele molekulaarsetele substraatidele, näiteks RNA-le, DNA-le ja teistele valkudele, ning reguleerivad seeläbi nende rakulisi funktsioone. Muutusi metüültransferaaside korrektsel funktsioneerimisel on seostatud erinevate haigustega siinhulgas neurodegeneratiivsete häirete ja vähiga. Seetõttu on oluline mõista metüültransferaaside täpseid funktsioone ja nende omavahelisi koostoime võrgustike inimrakkudes. Eukarüootsetes rakkudes on metüültransferaasi kofaktor TRMT112 ja TRMT112-ga seonduvad metüültransferaasid olulised valgusünteesi regulaatorid. Teadmised TRMT112-võrgustiku metüültransferaasidest ja nende funktsioonidest inimrakkudes on aga endiselt puudulikud. Käesoleva töö tulemused näitasid, et inimese rakkudes interakteerub TRMT112 vähemalt seitsme erineva metüültransferaasiga: N6AMT1, WBSCR22, METTL5, ALKBH8, TRMT11, THUMPD2 ja THUMPD3. Seejuures selgus, et metüültransferaaside ja TRMT112 omavaheline interaktsioon on lisaks vajalik ka nende vastastikuseks stabilisatsiooniks. Samuti näidati, et TRMT112-võrgustiku metüültransferaas N6AMT1 osaleb rakkude proliferatsiooni regulatsioonil, kuna selle vaigistamine põhjustas aeglasemat rakkude jagunemist ja muutusi korrektses rakutsükli progressioonis, eelkõige aeglasemas mitoosist väljumisel ja G1/S faasi üleminekul. Siinhulgas leiti, et N6AMT1 vaigistamine põhjustab ühe G1/S faasi üleminekuks olulise faktori tsükliin E allaregulatsiooni nii valgu kui ka mRNA tasemel. Viimaks näidati, et mitmed N6AMT1-vastased antikehad annavad ristreaktsiooni mitoosiks olulise valgu Aurora kinaas A-ga, mis võib olla põhjustatud mõlemale valgule unikaalse ENNPEE motiivi tõttu. Kokkuvõtvalt laiendasid selle doktoritöö tulemused meie arusaama TRMT112 metüültransferaaside võrgustikust ja üldisemalt metüültransferaasidega seotud rakkulistest protsessidest.
Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-27) Lass, Raili; Sütiste, Elin, juhendaja; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoritöö on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ja sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Uurimusel on kolm põhilist eesmärki. Esmalt soovis autor kaardistada lavastuse polüsemiootilise struktuuri selliselt, et seal oleks oma koht ka näidendi tõlkel. Lavastust käsitletakse siinkohal (tõlke)näidendi intersemiootilise tõlke sihttekstina, kusjuures kaardistatud struktuur moodustab selles tähendust kandvad süsteemid. Kui draamatõlke funktsioon lavastuses on leitud, otsib autor vastust küsimustele, kas ja kuidas mõjutab see funktsioon näidendi tõlget ja tõlkija tööd. Võrdluseks on antud ülevaade levinumatest lähtekohtadest, mis on esinenud draamatõlget käsitlevates teoreetilistes uurimustes viimastel aastakümnetel. Olemasolevate käsitluste taustal tunnetas autor, et nendes puudub praktiline ja metoodiline lähenemine näidendite tõlkimisele, ehk teisisõnu – tõlkija lähenemine tuleneb pigem individuaalsest kogemusest ja puudub süsteemsem praktiline vaade. Lähtudes draamatõlke funktsioonist ja draamatõlke teooriast, pakub autor näidendite tõlkimiseks välja tõlkesemiootilise lähenemise – tõlkija saab laenata töövõtteid oma kõige lähematelt „kolleegidelt“, kes on näitekirjanik ja näitlejad. Näitlejate tööriistakastist saab kasutada Stanislavski meetodiga sarnast lähenemist, ehk mõelda iga tegelase kõne puhul antud olukorrale ja tegelase eripärale ning sellise tunnetuse põhjal luua tõlge, mis toetaks näitleja rolliloomet. Kuna tõlkija käsutuses on eelkõige keelelised vahendid, saab ta luua karakterit sarnaselt näitekirjanikuga, kes annab igale tegelasele oma hääle.
Extending frequency and steering range of amplifier-antenna array via controlled mutual coupling
(Aalto University, 2025-08-29) Kalde, Jaanus; Viikari, Ville, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Lehtovuori,, Anu, juhendaja; Aalto University; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Nõudlus tõhusate ja usaldusväärsete sidesüsteemide järele on tänapäeval üha suurem. Igajärgmine mobiilse side standardi põlvkond üritab teenindada rohkem kasutajaid kiiremini ja odavamalt ise sealjuures vähem energiat kulutades. Sarnast suundumust võib täheldada näiteks ka radartehnoloogia vallas, seda nii tsiviil- kui ka militaarrakendustes. Selliste süsteemide täpne analüüs ja optimeerimine nõuab aga terviklikku lähenemist, mis arvestab kõigi komponentide koosmõju. Käesoleva doktoritöö keskmes on terviklik meetod raadiosüsteemide analüüsiks. Erinevalt traditsioonilisest komponendikesksest lähenemisest keskenduti selles töös integreeritud süsteemidele. Lisaks seisneb käesoleva töö uudsus võreantenni elementide vastastikuse sidestuse vältimise asemel selle rakendamises, mille abil on võimalik jõudlust paremini optimeerida. Töö keskmes on simulatsiooniraamistik, mis analüüsib suure sidestusega võreantenne ja juhtvõimendeid ning loob mudeli nende vastastik- ja sisendsignaalide mõjudest. Nimetatud raamistik ühendab järgmisi meetodeid: võreantenni modelleerimine, võimendite ebalineaarsuste iseloomustamine koormusmõõtmise abil ja võimendi näivtakistuse arvutamine algoritmi abil, mis võtab arvesse antenni elementide vahelist sidestust ja võimendite ebalineaarsusi. Välja töötatud raamistikku kasutati mitmete uurimuste läbiviimiseks, sealhulgas süsteemide analüüsiks, mis kasutavad kombinatoorset võimsuse liitmist. Tänu sellele lähenemisele, mis võimaldab dünaamilist raadiosignaalide kombineerimist õhus [II], on võimalik elimineerida kadudega võimsuse kombineerimise ahelad. Lisaks käsitleti töös ka GaN tehnoloogial põhineva uudse mikrolaine impulss võimsusvõimendi arendust [I]. Välja töötatud terviksüsteemi arvestav disain oli edukas. Mõõtmised kinnitasid optimeeritud süsteemis sagedusvahemiku laienemist, seda eriti just kiire juhtimisvahemiku äärtes [III]. See on oluline, kuna süsteemi jõudlus on tavapäraselt kõige piiratum just juhtimisvahemiku äärealadel. Kontrollitud sidestuse rakendamine andis tulemuseks 92% sagedusvahemike suurenemise otsesuunas ja 36% sageduse ja suuna vahemike kombineeritud ühistööala suurenemise [IV]. Käesolev doktoritöö tõestab, et suuremat sagedusvahemikku, kiire juhtimise ala ja energiatõhusust on võimalik saavutada, kui käsitleda antenne, võimendeid ja juhtsignaale ühtse vastastiku sidestust arvestava süsteemina. Doktoritöö käigus väljatöötatud uudne raamistik on hea tööriist kohandatavate raadiosüsteemide arendamiseks, tänu millele on järgmise põlvkonna side ja radarid tõhusamad.
Daugavet and Delta-points in Banach spaces: Lipschitz-free spaces, their duals, and renormings
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-29) Veeorg, Triinu; Haller, Rainis, juhendaja; Lima, Vegard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Daugaveti ja Delta-punktid on vastavalt Banachi ruumi Daugaveti omaduse ja diametraalse lokaalse diameeter-kahe omaduse punktilised versioonid. Mõlemad ruumide omadused kuuluvad diameeter-kaks omaduste klassi, mis tähendab, et iga ühikkera viilu diameeter on 2. Seevastu Daugaveti või Delta-punktide olemasolu ei nõua nii tugevaid globaalseid omadusi. Tõepoolest, leidub Banachi ruume, mis sisaldavad Daugaveti või Delta-punkte, kuid mille ühikkera viilud võivad olla kuitahes väikese diameetriga. Käesolevas väitekirjas uuritakse Daugaveti ja Delta-punkte erinevates Banachi ruumide klassides, sealhulgas Lipschitzi-vabades ruumides ja nende kaasruumides. Antakse iseloomustavad kriteeriumid nende ruumide teatud alamklassides, sealhulgas antakse Daugavet punktidele täielik kirjeldus kõigis Lipschitzi-vabades ruumides. Lisaks tuuakse näide meetrilisest ruumist, mille Lipschitzi-vaba ruum on Radon-Nikodými omadusega ning sisaldab ka Daugaveti punkti. Samuti näidatakse, et see Lipschitzi-vaba ruum on kaasruum, mis on isomorfne Banachi ruumiga ℓ1. Töös käsitletakse Banachi ruumide ümbernormeerimisi nii, et need sisaldavad Daugaveti või Delta-punkte. Selle tulemusena näidatakse, et klassikalised Banachi ruumid ℓp, kus pϵ[1,∞), on ümbernormeeritavad nii, et need sisaldavad Daugaveti punkte. See annab esimesed näited refleksiivsetest ruumidest, mis sisaldavad Daugaveti punkte. Lõpuks tuuakse välja mitmeid Banachi ruumide klasse, mis ei saa Daugaveti või Delta-punkte sisaldada.