Sirvi Kuupäev , alustades "2026-10-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of patient safety competence in nursing: a multimethod study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-02) Mägi, Liisi; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tervishoiu kvaliteedi seisukohalt on tähtis patsiendiohutus: tervishoiuteenust tuleb osutada niimoodi, et vigade ja välditava kahju tekke risk oleks võimalikult väike. Hinnanguliselt kogeb üks patsient kümnest tervishoiuteenuse käigus kahju, kuid umbes pooli nendest juhtumitest saab vältida. Kuna õed puutuvad patsientidega kokku kõige vahetumalt, on neil oluline osa patsiendiohutuse tagamisel. Patsiendiohutus ei olene ainult üksikisiku kliinilistest teadmistest ega oskustest, vaid ka sellest, kuidas suheldakse, tehakse meeskonnatööd, märgatakse ohtusid ning mõistetakse töökorraldust ja -keskkonna olusid. Nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit nimetatakse patsiendiohutuspädevuseks. Doktoritöös uuriti patsiendiohutuspädevuse kujunemist õenduses kliinilise töö ja hariduse kontekstis. Töö tarbeks on rahvusvaheline patsiendiohutuspädevuse hindamise mõõdik H-PEPSS tõlgitud eesti ja norra keelde ning valideeritud. Ühtlasi on uuritud Eesti õdede hinnangut enda patsiendiohutuspädevusele ja koostöise õppimise rolli õenduses. Tulemused kinnitavad, et H-PEPSS sobib patsiendiohutuspädevuse hindamiseks nii Eestis kui ka Norras. Eesti õed hindasid kõige kõrgemalt oma pädevust inim- ja keskkonnategurite mõistmises, kõige madalamalt hinnati meeskonnatöö pädevust. Ilmnes, et suurem töökogemus, magistriõpe ja varasem patsiendiohutusalane koolitus on seotud kõrgema hinnanguga oma pädevusele. Samuti näitasid tulemused, et eri tausta ja kogemusega õppijate koostöine õpe toetab suhtlemis-, meeskonnatöö- ja teiste mittetehniliste oskuste arengut. Selle õppe rakendamist võivad aga piirata hierarhilised suhted ja organisatsioonide vähene tugi. Tulemused osutavad vajadusele hinnata patsiendiohutuspädevusi süstemaatiliselt ja rakendada tõenduspõhiseid koostöiseid õppemeetodeid arendamaks mittetehnilisi pädevusi. Patsiendiohutuspädevus on elukestvalt arenev ja sotsiaalselt kujunev võimekus, mistõttu eeldab selle arendamine tervishoiu- ja haridusasutuste tihedat koostööd ning elukestva õppe järjepidevat toetamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In situ STM of specific adsorption and electrical double layer structure at sp-metal single crystal electrodes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-02) Gorbatovski, Georg; Oll, Ove, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrokeemilised energia salvestamise ja muundamise seadmed on olulised jätkusuutliku energiamajanduse arendamisel. Nendes seadmetes toimuvad olulised protsessid elektroodi ja elektrolüüdi piirpinnal, kus moodustub elektriline kaksikkiht ja salvestub laeng. Tõhusamate elektrokeemiliste seadmete arendamiseks on oluline mõista selle piirpinna struktuuri molekulaarsel tasandil. Toatemperatuursed ioonsed vedelikud on pälvinud tähelepanu võimalike energiasalvestuse elektrolüütidena tänu nende madalale aururõhule ja laiale elektrokeemilise stabiilsuse aknale. Nende piirpinna omadused erinevad märgatavalt lahjade vesilahuste ja orgaaniliste elektrolüütide omadustest. Samuti on vähe teada ioonide ja orgaaniliste molekulide spetsiifilisest adsorptsioonist ning elektroodi kristallograafilise tahu rollist. Doktoritöös uuriti elektrilise kaksikkihi struktuuri ning ioonide ja molekulide spetsiifilist adsorptsiooni vismuti (Bi(hkl)) ja antimoni (Sb(111)) monokristallsetel elektroodidel vesilahustes ja ioonsetes vedelikes. Piirpinna struktuuri uuriti peamiselt in situ skaneeriva tunnelmikroskoopia (STM) abil, mida täiendasid tsükliline voltammeetria ja elektrokeemiline impedantsspektroskoopia. Video-STM võimaldas jälgida piirpinna struktuurimuutusi reaalajas. Tulemused näitasid, et aniooni iseloom määrab tugevalt adsorbeerunud kihi struktuuri ning jodiidi spetsiifiline adsorptsioon põhjustab vismuti pindade potentsiaalist sõltuvat ümberstruktureerumist. Sb(111) pinnal moodustas 4,4′-bipüridiin stabiilse ja korrastatud monokihi, samas kui 2,2′-bipüridiini puhul korrastunud kihti ei tekkinud. Tulemused näitavad, kuidas elektroodi kristallograafilised ja elektroonilised omadused koos elektrolüüdi koostisega määravad elektrilise kaksikkihi struktuuri ja dünaamika.