Sirvi Kuupäev , alustades "2026-10-05" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Performance of habitual entrepreneurs’ firms: Evidence from Estonian MSMEs(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Marmor, Marcus; Lukason, Oliver, juhendaja; Vissak, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKorduvettevõtjad on seotud mitme ettevõtte asutamise ja juhtimisega. Korduvettevõtjaid ja nende ettevõtete tulemuslikkust on varasemas kirjanduses uuritud piiratud ulatuses, eriti vähe on tähelepanu pööratud nende rahvusvahelistumise protsessidele. Seetõttu ei ole piisavalt selge, kuidas varasemates ettevõtetes saavutatud tulemused seostuvad järgnevate ettevõtete tulemuslikkusega. Doktoritöös uuritakse, kuidas varasem ettevõtluskogemus ning varasemate ettevõtete finants- ja eksporditulemuslikkus seostuvad korduvettevõtjate järgnevate ettevõtete tulemuslikkuse ja varajase rahvusvahelistumisega. Neli Eesti Äriregistri andmetel põhinevat uuringut käsitlevad tulemuslikkuse püsimist, varajasi rahvusvahelistumise protsesse (EIPsid), ettevõtja kogemuse tüüpe ja varasema ekspordi eri mõõtmeid. Tulemused näitavad, et tulemuslikkuse püsimine on valikuline ja näitajaspetsiifiline: varasemad finants- ja ekspordinäitajad seostusid samade näitajatega järgnevates ettevõtetes. Seosed ilmnesid järjekindlamalt varasemate näitajate kõrge taseme korral, kuid väike eksporditurgude arv kandus edasi järjekindlamalt kui suur. Tuvastati neli empiirilist EIPd: varajane regionaalne, varajane tasakaalustatud, varajane globaalne ja katkendlik. Empiirilised EIPd ehk ettevõtete ekspordiandmetest tuvastatud rahvusvahelistumismustrid tõid esile ka pühendunud, kuid geograafiliselt kitsama ulatusega rahvusvahelistumise. Varasemad ja järjepidevamad EIPd seostusid hilisemate või katkendlikumate EIPdega võrreldes parema finantstulemuslikkuse, väiksemate maksuvõlgade ja madalama ebaõnnestumise riskiga. Varasem ekspordikogemus seostus pühendunumate EIPdega järjekindlamalt kui üksnes kodumaine ettevõtluskogemus, kuigi ka algajate ettevõtjate ettevõtted võisid varakult rahvusvahelistuda. Varasem Euroopa-väline eksport ja suurem eksporditurgude arv seostusid kõige järjekindlamalt järgneva ettevõtte varasema rahvusvahelisele turule sisenemise ning suurema tõenäosusega järgida pühendunumaid EIPsid. Doktoritöö näitab, et varasem kogemus ei ole ühetaoliselt ülekantav ressurss ning selle tähendus varieerub tulemusnäitaja, varasema taseme, kogemuse tüübi ja geograafilise konteksti järgi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Population biobanks as a framework for genomic discovery, metabolic phenotyping, and precision medicine(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Nurm, Miriam; Haller, Toomas, juhendaja; Annilo, Tarmo, juhendaja; Reigo, Anu, juhendaja; Tõnisson, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVaid väike osa pärilikest haigustest on ravitavad ning õigeaegse diagnoosi korral ka ennetatavad. Siin on suure väärtusega Eesti Geenivaramu andmed, mis võimaldavad üles leida kõrge geneetilise riskiga isikud ning seda veel enne, kui neil on jõudnud tekkida rasked tervisekahjustused. Kaks metalliainevahetushäiret – Wilsoni tõbi ja pärilik hemokromatoos – on tõsiste võimalike tüsistustega haigused, mis tekivad aja jooksul metallide, vastavalt vase ja raua, kuhjumisel kehas. Samas on neid haigusi võimalik raviga kontrolli all hoida – seda juhul, kui diagnoos pannakse õigeaegselt. Mõlemad haigused on aga seotud geenivariantidega, mille täpset mõju haiguse ilmnemisele ning kaasnevatele sümptomitele on keeruline ennustada. Seetõttu uuris töö autor esimeses osas haigusseoseliste Wilsoni tõve geenivariantide esinemist Eesti Geenivaramus. Järgnevalt kutsuti kordusvisiiidile kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid. Uurimus näitas, et Wilsoni tõbi on Eestis tõenäoliselt aladiagnoositud ja alaravitud. Teises osas uuris autor päriliku hemokromatoosiga seotud geenivariantide esinemist Eesti Geenivaramus ning vaatas täpsemalt elektroonilise terviseloo abil, milliseid sümptomid iseloomustasid kõige paremini nende variantide kandjaid. Kolmandas osas uuris autor aga meditsiinilise tavapraktika käigus kogutud elektroonilisi terviseandmeid masinõppe meetoditega, seades ülesandeks leida ühiste laborianalüüside tulemuste alusel seostatavaid diagnoosikoode. Antud osa tulemused näitasid, kuidas on võimalik väärindada elektroonilistes terviseandmetes meditsiinilistel eesmärkidel kirja pandud andmeid teadustöö jaoks. Kokkuvõttes näitab käesolev doktoritöö, et rahvastikupõhised biopangad on väärtuslikud andmekogud kõrge geneetilise riskiga indiviidide leidmiseks veel enne nende haiguste avaldumist, aitavad täpsustada kliiniliselt oluliste geenivariantide tähendust elanikkonna tasemel ning hõlbustavad elektroonilise terviseloo andmete teadustöösse kaasamist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hereditary breast and ovarian cancer: genetic etiology and the genotype/phenotype correlation in Estonia(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Tooming, Mikk; Õunap, Katrin; Kahre, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondKäesolevas doktoritöös uuriti päriliku rinna- ja munasarjavähi geneetilisi põhjuseid ning genotüübi ja fenotüübi vahelisi seoseid Eesti patsientidel. Analüüs hõlmas aastatel 2007–2024 TÜK Geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus tehtud iduliini- ja kasvajakoe uuringuid rinna- ja munasarjavähi patsientidel ning rinna- ja/või munasarjavähiga koormatud perekonnaanamneesiga tervetel pereliikmetel. Tulemused näitasid, et geneetiline testimine on Eestis viimase 17 aasta jooksul arenenud üksikgeenide analüüsist ulatuslike ülegenoomsete uuringuteni. Geneetilisi teste tellivad üha sagedamini ka teiste erialade arstid (66,1%), mitte ainult meditsiinigeneetikud. Rinna- ja munasarjavähiga patsientidel tuvastati haigust põhjustavaid geneetilisi variante vastavalt 17,4% ja 26,0% juhtudest. Kõige sagedamini esinesid patogeensed variandid geenides BRCA1 ja BRCA2, kuid kliiniliselt olulisi variante leiti kokku 21 vähiriskiga seotud geenis. See rõhutab, et üksnes BRCA1/2 geenide testimisest ei piisa ning vajalik on kasutada laiendatud geenipaneele. Uuring tõi esile ka perekondliku geneetilise testimise olulise rolli. Rinna- ja/või munasarjavähi perekonnaanamneesiga tervetel pereliikmetel tuvastati haigust põhjustavaid geneetilisi variante ligi 1/5 uuritutest, mis võimaldab rakendada personaalseid ennetus-, jälgimis- ja varajase avastamise strateegiaid vastavalt tuvastatud geenivariandile. Samuti ilmnes mõlemast uuringust, et mehed on geneetilises testimises alaesindatud, kuigi vähiriski suurendavad geenivariandid võivad ka meestel oluliselt tõsta mitmete pahaloomuliste kasvajate tekkeriski. Lisaks andis käesolev doktoritöö esmakordselt põhjaliku ülevaate Eesti munasarjavähi kasvajakoe molekulaarsest profiilist. Kasvajakoe analüüsil tuvastati enim haigusseoselisi variante geenides TP53 ja BRCA1/2 ning enam kui 1/3 patsientidest leiti kliinilist käsitlust mõjutavaid geneetilisi muutusi. Samuti esines ~50% kõrgmaliigse seroosse munasarjavähi juhtudest homoloogse rekombinatsiooni puudulikkus, mis võib ennustada paremat ravivastust PARP-inhibiitoritele. Doktoritöö tulemused toetavad personaliseeritud meditsiini arengut Eestis ning aitavad parandada päriliku vähi varajast avastamist, ennetust ja täppisravi võimalusi.