Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Browse

Browsing Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science by Subject "qualitative analysis"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti töötleva tööstuse valdkonna mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi koostamisega seotud hoiakud ja takistused ning sekkumisvõimalused
    (Tartu Ülikool, 2024) Uusmaa, Kristi; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Uusberg, Andero, Juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Miljonid inimesed üle maailma kaotavad halvasti korraldatud töötervishoiu ja-ohutuse tõttu elu ja tervise. Igal aastal kaotab tööga seotud haiguste tõttu elu hinnanguliselt kuni kolm miljonit ja tööõnnetuste tõttu 350 000 inimest. Ettevõtete omanikel lasub kohustus ja vastutus kujundada tervist säästev töökeskkond. Eestis on töökeskkonna suurimate probleemide hulgas töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või aegumine ning tihti alahinnatakse riske. Käesoleva uurimistöö eesmärk on töötleva tööstuse mikro- ja väikeettevõtete näitel uurida, missuguste takistuste tõttu ei koostata ega esitata Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi. Kvalitatiivse meetodiga uurisin mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakuid, subjektiivset normi, takistusi ja rollitaju töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel. Viisin läbi intervjuud seitsme omanik-juhtiga. Mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide suurimateks takistusteks kvaliteetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel on hoiakud selle koostamise ja tööohutusalaste nõuete täitmise suhtes üldisemalt, kuna ei mõisteta hästi nende rakendamise kasulikkust. Valeuskumused mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna vähesesse ohtlikkusse mõjutavad samuti omanik-juhtide motivatsiooni nõudeid järgida. Töökeskkonna riskianalüüsi ebakvaliteetselt koostamise põhjus on ka aja puudus, mille tingib omanik-juhtide rollide rohkus mikro- ja väikeettevõtetes. Lisaks on omanik-juhtidel TKRA koostamiseks vähe teadmisi, oskusi ja ettevõtetel finantsilist võimekust. Omanik-juhtide subjektiivset normi kujundavad pigem töötajad kui sarnaste ettevõtete omanik-juhid. Tööinspektsioonile jäetakse töökeskkonna riskianalüüs esitamata seepärast, et nõudest ei olda teadlikud või on info saadud ebausaldusväärsest allikast. Samuti ei teata, kas ja millal tuleb TKRAd täiendada. Uuringu tulemustele ja planeeritud käitumise teooria konstruktidele toetudes koostasin viis sekkumisideed, mis potentsiaalselt võivad omanik-juhte mõjutada töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja Tööinspektsioonile esitama. Mõjutades omanik-juhid töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja esitama Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemis, oleksid mitmed barjäärid lihtsasti ületatavad. Koostasin juhuslikustatud kontrolluuringu katseplaani, mille alusel võiks kahte sekkumisideed katsetada. Magistritöö tulemused täiendavad ning kinnitavad teadmisi Eestis mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakute, tajutud normide, takistuste ja rollitaju kohta seoses töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja ohutu töökeskkonna kujundamisega. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkond mikro- ja väikeettevõtetes on põhjalikult uurimata ja seega sekkumiste mõjususe, käitumise muutmise teooriate ja mudelite toimivuse osas potentsiaalselt uut informatsiooni pakkuv valdkond.