Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387

Sirvi

Sirvi Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Märksõna "ajateenijad" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Ajateenistuse jooksul omandatud oskused ja kogemused, nende konversioon tsiviilellu
    (Tartu Ülikool, 2018) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Oma töös uurin ajateenistuse läbinud inimeste kogemusi ja mõtteid teenistuse kohta ning teenistuses omandatud oskusi. Seeläbi saan ülevaate omandatud kapitalidest ning konversioonist tsiviilellu. Uuringu viin läbi toetudes Bourdieu kapitalide teooriale. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid Bourdieu kapitale ehk ajateenistuse jooksul saadud isiklikke kogemusi, oskusi ja suhteid kasutavad noored peale ajateenistuse läbimist. Eesmärgist lähtuvalt püstitasin järgnevad uurimisküsimused: 1. Milliste Bourdieu kapitalide omandamisest ajateenistuses räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 2. Milliste Bourdieu kapitalide konversioonist ajateenistusest tsiviilellu räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 3. Millistest ajateenistusega seotud kogemustest räägivad ajateenistuse läbinud noored? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast: teoreetiline ja empiiriline. Teoreetilises osas seletan lahti Bourdieu kapitalid, millele ma oma empiirilises osas toetun. Seejärel annan ülevaate ülejäänud uuringu kontekstist. Empiirilises osas seletan lahti metoodika, esitan analüüsi läbipõimituna aruteluga tuginedes Bourdieu kapitalide teooriale ja kodeerimisel esilekerkinud teemadele. Toon välja ka omapoolsed järeldused ja lõpetan oma töö kokkuvõttega.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astumist kujundavad sotsiaaldemograafilised tegurid ja motiivid
    (Tartu Ülikool, 2018) Järvala, Eliise; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Eestis on vabatahtlikult ajateenistusse astunute osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt tagasihoidlik. Antud töös asus isikliku avalduse alusel ajateenistusse 38% kõikidest ajateenistusse astunutest. Selleks, et mõista individuaalse agentsuse rolli ajateenistusse astumisel, uuriti antud töös vabatahtlikult ajateenistusse asunute motiive ja põhjendusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja isikliku avalduse alusel ajateenistusse asunute sotsiaaldemograafiline profiil ning uurida ajateenijate enda põhjendusi ajateenistusse asumise otsuse kohta. Lähtuvalt uurimisküsimustest toob töö autor järgnevalt välja töö põhitulemused: Isikliku avalduse alusel ja kutse alusel ajateenistusse astujad erinesid üksteisest vanuse, hariduse, suhteseisu ja sissetuleku olemasolu poolest. Kutse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 21,4 eluaastat ning isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 19,5 eluaastat. Kõige populaarsem aeg vabatahtlikult ajateenistuse läbimiseks oli pärast keskkooliõpinguid. Kaaslasega koos elades ning isiklikku sissetulekut omades sooviti vähem vabatahtlikult ajateenistusse astuda. Vabatahtlikult ajateenistusse asumise põhjusteks olid praktiliste ja sotsiaalsete oskuste saamine, sobiva ajastuse valimine, lähedaste eeskuju või suunamine, tulevik riigikaitses, puhkus või vaheldus, kohusetunne, järelemõtlemise aeg, kehaline võimekus ning isiklik huvi sõjategevuse ja/või kaitseväe vastu. Nendest põhjustest kõige populaarsemaks oli sobiva ajastuse valimine ajateenistuse läbimiseks. Kõige suurem sotsiaaldemograafiline erinevus isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate vahel oli vanus. Kui nooremad inimesed tulid ajateenistusse peamiselt ainult sobiva ajastuse tõttu, siis vanemate inimeste puhul oli esindatud rohkem põhjuseid. Samuti tuli välja, et kui eesti keelt kõnelevad ajateenijad peamiselt valisid ajateenistuse läbimiseks enda jaoks sobiva aja, siis vene keelt kõnelevate ajateenijate puhul oli põhjuste muster mitmekesisem. Käesoleva bakalaureusetöö lisaväärtus seisneb selles, et analüüs on sisendiks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu edasiste küsitluslainete ajateenistusse astumise põhjuseid kaardistava küsimuste ploki väljatöötamiseks. Antud töös esile tulnud põhjuste kategooriatest lähtuvalt on võimalik sõnastada konkreetsed ajateenistusse astumise põhjuseid esindavad väited, mille kohta ajateenijad saavad esitada oma arvamuse. Seega on võimalik ajateenistusse isikliku avalduse alusel astumise motiive laiemalt kaardistada.