Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29002
Sirvi
Sirvi Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses Märksõna "Eesti" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul(Tartu Ülikool, 2014) Klammer, Johanna; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut„Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul“ käsitleb väiketeatri Cabaret Rhizome’i tegevust, loomingut ja esteetilisi valikuid perioodil 2009-2014 kevad. Bakalaureusetöö jaotub kolmeks osaks. Esimene osa kätkeb endas ülevaadet erateatri Cabaret Rhizome’i tegevusest alustades teatri loomisega 2009. aastal ning lõpetades Erinevate Tubade Klubi (edaspidi ETK) avahooajaga 2013/2014. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt Cabaret Rhizome’i loomingut, tuginedes viie tegevusaasta lavastustele ja nende esteetikale.Kolmandas osas hargneb lahti küsimus, kas ja kuidas on Cabaret Rhizome end eesti teatrimaastikul kehtestanud - vaadeldakse teatri tegevussuundade arengut ning loomingu vastuvõttu teatrikriitikas ja meediakajastustes.Kirje Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939(Tartu Ülikool, 2014) Veski, Kristi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutTöö eesmärgiks on kaardistada Eesti-Soome sõnateatri kontaktid aastatel 1906–1939 ning näidata nende dünaamikat: toetudes Juri Lotmanile (1999) ja Epp Annusele (2000) soovitakse vaadeldaval perioodil esile tõusnud isikute-momentide analüüsi kaudu iseloomustada Eesti-Soome teatrisuhtluse kui kultuurivahetuse eripära ja selle asendit Eesti teatriloos. Töö koosneb kahest kronoloogilisel põhimõttel koostatud peatükist. Aastatel 1906–1922 koondus Eesti-Soome teatrisuhtlus Estonia teatri ning üksikute soome näitlejate-näitejuhtide ja ooperilauljate ümber. Esimene peatükk keskendubki peaasjalikult teatrisuhtlust kandnud Hilma Rantanenile kutselise Estonia teatri esimese kümnendi kontekstis. Põgusalt käsitletakse ka soome ooperilauljate Väinö Sola, Dagmar Parmase ja Yrjö Saarnio tegevust Estonias eesti ooperi kujunemisaastate kontekstis. Alates 1920. aastate algusest kuni Talvesõja alguseni võrreldes eelmise perioodiga uutelt alustelt lähtunud mitmekesiseid teatrikontakte vaadeldakse teises peatükis.Kirje Performatiivsus Aleksandr Pepeljajevi loomingus(Tartu Ülikool, 2014) Merilain, Matis; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutBakalaureusetöö eesmärk on analüüsida performatiivsust Aleksandr (Saša) Pepeljajevi lavastustes.Töös uuritakse, mida performatiivsus teatris üldse tähendab ning millised on aspektid, mille alusel on võimalik performatiivsust etendustes analüüsida. Kogutud teoreetilisele baasile tuginedes analüüsitakse performatiivsust neljas Aleksandr Pepeljajevi lavastuses: Von Krahli „Hamletid“ (esietendus 3. oktoobril 2006 Von Krahlis), „Luikede järv“ (esietendus 30. jaanuaril 2003 Von Krahlis) – lavastajaks on lavastuse kavalehele märgitud Peeter Jalakas, kontseptsioon on sündinud Pepeljajeviga koostöös –, teater NO99 „Kirsiaed (esietendus 23. septembril 2005 Teater NO99s) ja Teater Vanemuise „Haldjakuninganna“ (esietendus 5. veebruaril 2011 Sadamateatris). Bakalaureusetöö koosneb kahest peatükist. Esimene keskendub teooriale ning kaardistab ja defineerib performatiivsuse mõiste etenduse seisukohast, käsitledes performatiivsuse erinevaid aspekte. Teine peatükk keskendub Saša Pepeljajevi loomingule: sissejuhatusena antakse tema loomingu üldiseloomustus, tutvustatakse nelja käsitletud lavastust ning seejärel analüüsitakse performatiivsust nendes lavastustes, tuginedes esimeses peatükis käsitletud aspektidele.