1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/3

Browse

Browsing 1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD by Subject "17. saj. lõpp"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Kommunikatsiooniväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul – Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana
    (2012-10-01) Vanamölder, Kaarel
    Väitekirjas käsitletakse Rootsi aja lõpul (u 1689–1710) Tallinnas perioodiliselt ilmunud trükitud ajalehte Reval(i)sche Post-Zeitung. Senises historiograafias on lehte vaadeldud omaette institutsioonina, kuid väitekirjas muudeti ainesele lähenemisel kontseptsiooni, käsitledes seda laiemalt varauusaegse Rootsi suurriigi ja Euroopa pressiajaloo kontekstis. Väitekirjaks koondatud artiklid avavad uurimisobjekti erinevaid tahke. Perioodiliselt ilmunud (Tallinna) ajalehte vaadeldakse esmalt koos teiste varauusaegsete infokandjatega (lendlehtede jms) kui tollase publitsistika ning ajalookirjutuse üht võimalikku allikat. Seejärel keskendutakse Reval(i)sche Post-Zeitungi trükkali isikule ja tema muudele igapäevastele tegevustele. Ajalehe väljaandmine polnud trükkalile asi iseeneses või eraldi ülesanne, vaid üks tahk informatsiooni edastamises ja uudiskandjate reprodutseerimises. Eraldi käsitletakse ajalehes avaldatud reklaam- ning muid teateid. Metodoloogilise uuendusena vaadeldi Reval(i)sche Post-Zeitungit esmakordselt paralleelselt Liivimaa kindralkubermangus välja antud ajalehtedega Montags (Donnertstags) Ordinari Post Zeitung (1690–1681), Rigische Novellen (1681–1710) ning teiste Saksa ajalehtedega, näiteks Königsbergis ja Hamburgis ilmunutega. Võrdluse tulemusena selgus, et Reval(i)sche Post-Zeitungi näol on tegemist Riias ilmunud ajalehe lühendatud ümbertrükiga. See teadmine sunnib revideerima Balti varauusaegse pressi ajaloo seniseid seisukohti. Eesti- ja Liivimaa kubermangukeskuste ajalehtede väljaandmist tuleb vaadelda ühtse protsessina, mida initsieeris keskvõimu tahe kontrollida avalikkusele suunatud info edastamise viise ja kanaleid.