Infohariduse magistritööd

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42515

Browse

Browsing Infohariduse magistritööd by Subject "dokumendihaldus"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Asjaajamise tulemuslikkuse hindamine: organisatsiooni vajadused ja dokumendihaldussüsteemi võimalused
    (Tartu Ülikool, 2014) Palu, Tiina; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärgiks oli moodustada asjaajamise tegevusest mudel, mis oleks aluseks tulemusindikaatorite väljatöötamisel. Asjaajamise efektiivsuse hindamine ning tulemusindikaatorid ei ole Eesti organisatsioonides üheselt arusaadavad. Efektiivsuse näitajate olemasolust arusaamiseks viisin läbi kvalitatiivse uuringu, milleks oli poolstruktureeritud intervjuu. Peamiseks eesmärgiks oli leida intervjuu käigus organisatsioonides enam levinud probleemid efektiivsuse hindamisel ning senise praktika põhjal hinnata võimalikke asjaajamise efektiivsuse kasvu mõõtmisvõimalusi. Organisatsioonide esindajaid intervjueerisin märtsis 2014. Tulemusteks olid väga erinevad vaated efektiivsuse hindamisele ning senisele praktikale, mis oli liialt ühekülgsed ning mitte tulemustele orienteeritud. Nende mõõtmistulemuste põhjal ei ole võimalik efektiivsusele tõetruud hinnangut saada. Kvantitatiivse uuringu läbiviimiseks teostasin andmeanalüüsi kahele uuringus osalenud organisatsioonile. Andmed on võetud dokumendihaldussüsteemide aruande keskkonnast ning nende andmete liigitus jagunes kaheks: a) dokumendid, b) tööülesanded. Andmete sisestusperioodiks oli 01.01.2013-31.03.2014. Andmete analüüsi põhjal tahtsin saada näitajad, mille järgi oleks võimalik hinnata efektiivsust. Kuna varasemad uuringud puuduvad ning pole ka samasisulisi teaduslikke vaatenurki, oli vajalik leida valemid, mis annaksid vaadeldavaid tulemusi. Uuringute tulemusel valmis mudel, mille koostamisel võtsin aluseks juhtimisteooria BSC mudeli. BSC mudel ja selle rakendamispõhimõtted haakuvad asjaajamisvaldkonnaga ning seetõttu pean seda mudelit sobivaks. Mudeli järgi on võimalik lisada tulemusindikaatorid ning nende arvutamismeetodid. Riiklikule organisatsioonile, kes teostab avaliku sektori asutuste andmete kogumist ning analüüsi soovitan välja töötada asjaajamise mõõtmiseks indikaatorid, mille järgi saaks efektiivsust hinnata.
  • Thumbnail Image
    Item
    Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad
    (Tartu Ülikool, 2015) Pilv, Mari; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde:  pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust,  eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda),  kasutatud valimit (s.h täpset valimit),  kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.
  • Thumbnail Image
    Item
    Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine
    (Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).