Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Adaptation and validation of the Brief Resilience Scale (BRS) and the Positive Appraisal Style (PAS) Scale into Estonian and Russian on a representative Estonian sample
(Tartu Ülikool, 2025) Reinart, Liina; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Psychological resilience refers to the capacity to recover from stress. One proposed core mechanism enabling resilience is positive appraisal style – the tendency to view challenges constructively. Validated resilience measures for the Estonian population are currently lacking. This thesis reports the adaptation and validation of two instruments in Estonian and Russian: the 6-item Brief Resilience Scale (BRS) and the 8-item Positive Appraisal Style questionnaire (PAS8). A rigorous translation and cultural adaptation process was conducted using the back-translation method. The instruments were tested on a nationally representative sample (n = 1256) as part of the first wave of the Estonian National Mental Health Survey in 2023. Exploratory factor analysis (n = 663) was used to develop PAS8’s structure, identifying four theoretically grounded dimensions: optimism, coping efficacy, no-worries thinking, and silver-lining thinking. Both the BRS and the PAS8 demonstrated good internal consistency (Cronbach’s α > 0.8) and strong model fit in confirmatory factor analysis. While measurement invariance testing supported structural equivalence across versions, comparability of mean scores (scalar invariance) was primarily achieved for the Estonian versions. Validity was supported by expected correlations (r = 0.4 - 0.5) with mental health indicators, stress-buffering effects, and unique variance beyond demographics. In conclusion, both scales are psychometrically adequate and suitable for resilience monitoring in Estonia. Future work should assess test–retest reliability and review item wording effects of the Russian BRS.
Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
(Tartu Ülikool, 2017) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
Psühhoteraapia tulemust hindava küsimustiku CORE-OM adapteerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Kallas, Kalle; Schults, Astra, juhendaja; Evans, Chris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
CORE-OM on 34 enesekohase väitega küsimustik psühhiaatriliste patsientide muutuste hindamiseks. Seda on tõlgitud enam kui 30 keelde, kuid Euroopa keeltest on puudu eestikeelne versioon. Käesoleva töö eesmärk oli tõlkida CORE-OM küsimustik eesti keelde ning testida eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi: hinnata usaldusväärsust, sisereliaablust ja kaasnevat valiidsust. Tõlge teostati küsimustiku algautorite juhistele tuginedes ja koostöös ühe algautoriga. Uuring viidi läbi uuringute keskkonnas Kaemus. Magistritöös kasutati mugavusvalimit (N = 386), kes täitsid kaasneva valiidsuse tuvastamiseks EEK-2 ja WHO-5 küsimustikke ja osalesid soovi korral CORE-OM kordustäitmises (N=201). Kõikide alamdomeenide puhul leiti head sisereliaabluskoefitsiendid, küsimustik näitas ka väga head kordustäitmise reliaablust. CORE-OM üldtulemused korreleerusid väga tugevalt EEK-2 ja WHO-5 tulemustega. Kinnitava faktoranalüüsiga ei leitud kinnitust esialgsele 4 domeeniga struktuurile. Töö käigus ei tuvastatud olulisi erinevusi meeste ja naiste mediaantulemuste vahel. Leiti, et kõrgema haridusega inimesed raporteerisid keskmiselt teistest madalamat psühholoogilist distressi. Samuti leiti, et kõige nooremasse vanusegruppi kuulunud inimeste keskmine distressihinnang oli teiste vanusegruppide hinnangust kõrgem. Eestikeelne CORE-OM on usaldusväärne ja paljulubav küsimustik mitte-kliinilise valimi skriinimiseks ning seda sobib kliinilise rühmaga katsetada. Eestikeelse küsimustiku lõikepunktide määramiseks ja teraapia tulemuse hindamisväärtuse kinnitamiseks on vaja läbi viia uuring kliinilise- ja suurema üldpopulatsiooni valimiga.

Sirvi

Sirvi Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology Märksõna "adapteerimine" järgi