Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Subject "adapteerimine"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
    (Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
  • Thumbnail Image
    Item
    Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
    (Tartu Ülikool, 2017) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
  • Thumbnail Image
    Item
    Psühhoteraapia tulemust hindava küsimustiku CORE-OM adapteerimine
    (Tartu Ülikool, 2021) Kallas, Kalle; Schults, Astra, juhendaja; Evans, Chris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    CORE-OM on 34 enesekohase väitega küsimustik psühhiaatriliste patsientide muutuste hindamiseks. Seda on tõlgitud enam kui 30 keelde, kuid Euroopa keeltest on puudu eestikeelne versioon. Käesoleva töö eesmärk oli tõlkida CORE-OM küsimustik eesti keelde ning testida eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi: hinnata usaldusväärsust, sisereliaablust ja kaasnevat valiidsust. Tõlge teostati küsimustiku algautorite juhistele tuginedes ja koostöös ühe algautoriga. Uuring viidi läbi uuringute keskkonnas Kaemus. Magistritöös kasutati mugavusvalimit (N = 386), kes täitsid kaasneva valiidsuse tuvastamiseks EEK-2 ja WHO-5 küsimustikke ja osalesid soovi korral CORE-OM kordustäitmises (N=201). Kõikide alamdomeenide puhul leiti head sisereliaabluskoefitsiendid, küsimustik näitas ka väga head kordustäitmise reliaablust. CORE-OM üldtulemused korreleerusid väga tugevalt EEK-2 ja WHO-5 tulemustega. Kinnitava faktoranalüüsiga ei leitud kinnitust esialgsele 4 domeeniga struktuurile. Töö käigus ei tuvastatud olulisi erinevusi meeste ja naiste mediaantulemuste vahel. Leiti, et kõrgema haridusega inimesed raporteerisid keskmiselt teistest madalamat psühholoogilist distressi. Samuti leiti, et kõige nooremasse vanusegruppi kuulunud inimeste keskmine distressihinnang oli teiste vanusegruppide hinnangust kõrgem. Eestikeelne CORE-OM on usaldusväärne ja paljulubav küsimustik mitte-kliinilise valimi skriinimiseks ning seda sobib kliinilise rühmaga katsetada. Eestikeelse küsimustiku lõikepunktide määramiseks ja teraapia tulemuse hindamisväärtuse kinnitamiseks on vaja läbi viia uuring kliinilise- ja suurema üldpopulatsiooni valimiga.