Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Subject "adolescents"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Sotsiaal-demograafiliste näitajate, enesehinnangu ja lähisuhete seos noorte riskiva seksuaalkäitumisega
    (Tartu Ülikool, 2016) Märtsoo, Tiina-Liina; Lemsalu, Liis, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Seksuaalkäitumine määrab, kas seksuaalsuse väljendumine tagab seksuaalse tervise ja heaolu või kahjustab seksuaalset ning reproduktiivset tervist. Magistritöös vaadeldi käitumisi nagu seksuaalvahekorras olemine viimase 12 kuu jooksul, seksuaalpartnerite arv, viimase seksuaalvahekorra ajal kondoomide ja teiste rasestumisvastaste vahendite ja kasutamine ning seksimist alkoholi või narkootikumide mõju all, mida seostatakse riskiga nakatuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ja planeerimatute rasedustega. Analüüsiti 815 Eesti kooliõpilase seksuaalkäitumist vanuses 14-18aastat ja sellega seotud tegureid. Leiti, et 25% Eesti noortest raporteeris mõnda riskiga seonduvat seksuaalkäitumist seoses viimase seksuaalaktiga. Näiteks tüdrukute puhul on 48% väiksem šanss (OR 0.52, 95% CI 0.39-0.69) olla kasutanud viimase vahekorra ajal kondoomi kui poistel. Keskmise hinde kasvades on teismelistel suurem šanss (OR 1.43, 95% CI 1.06-1.92) kasutada viimase vahekorra ajal efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Vene rahvusest noortel on 60% väiksem šanss tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamiseks (OR 0.40, 95% CI 0.28-0.57) kui eestlastel, samuti on see oluliselt väiksem noortel, kes klassikaaslastega halbades suhetes (OR 0.17, 95% CI 0.03-0.97). Tulemuste põhjal võib öelda, et seksuaalkasvatuse/-tervise õpetamisest ainult põhikoolis, ei piisa. Igakülgset teavitustööd tuleb teha erinevatele sihtgruppidele, nt gümnaasiumiealistele, venekeelsele elanikkonnale, püsisuhtes olijatele ja kindlasti lapsevanematele.
  • Thumbnail Image
    Item
    Teismeliste ja vanemate vaheliste konfliktide seosed teismeliste psühholoogilise kohanemisega
    (Tartu Ülikool, 2018) Jänes, Elisabeth; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesolevas töös uurisin lapse-vanema vahelisi konflikte ning seostasin konfliki erinevaid aspekte teismeliste psühholoogilise kohanemisega. Kokku osales uurimuses 102 noort (14.–17. a). Konfliktide uurimiseks kasutasin Jamesi ja Owensi (2005) kirjakirjutamismeetodit ning psühholoogilist kohanemist mõõtsin Lapse PAQ testiga – Personality Assessment Questionnaire (Tulviste & Rohner, 2010). Tüdrukute keskmine PAQ skoor oli oluliselt suurem poiste keskmisest PAQ skoorist. Konflikte mainisid 82,4% osalenud noortest. Tööst selgus, et noored kirjeldavad konflikte pigem emaga ning enim kirjeldatud emotsioon konfliktide ajal on viha. Kõige rohkem konflikte oli noortel isiklikel teemadel, nagu välimus ja hügieen, ning seoses sõpradega. Konflikti ajal kogetud emotsioonil ja konflikti lahendusviisil seost psühholoogilise kohanemisega ei leitud. Küll aga selgus, et konflikti lahenemine ennustab psühholoogilist kohanemist.