Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Sirvi

Sirvi Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology Märksõna "adult attachment" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Autistliku lapse ema kiindumusstiil, tajutud vanemlik pädevus ja sellega seotud tegurid
    (Tartu Ülikool, 2019) Kolk, Sheila; Schults, Astra, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Töös uuriti autistliku lapse ema kiindumusstiili (adult attachment style) ja tajutud vanemliku pädevuse vahelisi seoseid. Seotud teguritena vaadeldi ema traumat ja üksikvanema staatust. Kasutati kolme küsimustikku: täiskasvanute lähisuhete küsimustikku (Experiences in Close Relationship Scale - ECR-E), vanemliku pädevuse skaalat (The Parenting Sense of Competence Scale – PSOC) ja elusündmuste küsimustiku (Life Events Checklist – LEC). Valimisse (N = 125) kuulusid autistlike laste emad (N = 64) ja kontrollgrupp (N = 61). Kliiniline grupp värvati autismiga tegeleva ühingu kaudu ja kontrollgrupp Tallinna koolidest ja lasteaedadest. Regressioonanalüüsiga leiti, et lapse ASD diagnoos ennustab madalamat tajutud vanemlikku pädevust ning Mann-Whitney U testiga selgus, et kliinilise grupi emadel oli madalam tajutud vanemlik pädevus ja rahulolu kui kontrollgrupil, mis muudab oluliseks autistlike laste emade vanemliku rahulolu parandamise. Ema kiindumusstiil ennustas vanemlikku pädevust. Ema kiindumusstiil ei erinenud kliinilises ja kontrollgrupis, kuid kliinilises grupis ennustas ema ärev kiindumus ema traumat.
  • Pisipilt
    Kirje
    Kiindumussuhte seos tänumeele, suhterahulolu ja vajadusega kognitiivse selguse järele
    (Tartu Ülikool, 2017) Joasaar, Külli; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas täiskasvanu kiindumussuhte laad on seotud tänumeele, suhtega rahulolu ja vajadusega kognitiivse selguse järele. Lisaks uuriti gruppidevahelisi erinevusi soost, haridustasemest ja suhte staatusest lähtuvalt. Valimis oli 853 inimest (140 meest ja 713 naist) vanuses 18 kuni 67 aastat. Osalejad täitsid täiskasvanu kiindumussuhte küsimustiku (ECR-S), kognitiivse selguse vajaduse küsimustiku (NFCS) ning tänumeele küsimustiku (SGRAT). Tulemustest selgus, et kõrgem vajadus kognitiivse selguse järele on seotud kõrgema ärevusega, kuid mitte vältimisega. Samuti leiti kõrgema ärevuse ja vältimise ning kognitiivse selguse vajaduse seos madalama tänumeelega. Paarisuhte kestus on seotud kõrgema tänumeele ning madalama ärevusega, vältimisega statistiliselt olulist seost ei leitud. Vallalised on ebaturvalisema kiindumusstiiliga, s.t. ärevamad ja vältivamad kui abielus ning vabaabielus olevad inimesed. Abieluinimestel on kõrgem vajadus kognitiivse selguse järele kui vallalistel ja vabaabielus olevatel inimestel. Samuti ilmnes kõrgema ärevuse ja vältimise seos madalama suhterahuloluga. Ärevus, vältimine ja tänumeel olid olulised tunnused suhterahulolu ennustamisel, kirjeldades 40% variatiivsusest. Töös on välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja mõjud ning uuringu edasiarenduse võimalused.