Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30383

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Evelyn, Müürsepp; Veinla, Hannes, juhendaja
Magistritöö „Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse“ eesmärk oli esitada direktiivi ülevõtmiseks vajalikud riigisiseste aktide muudatusettepanekud. Selleks selgitati välja, millises ulatuses on direktiivi nõuded praegu riigisisessse õigusesse üle võetud. Selgus, et direktiivi ülevõtmiseks on vajalik täiendada sotsiaalministri 2001. a määrust nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Magistritöö raames spetsiaalselt Eesti jaoks välja töötatud seirestrateegia alusel tuleb edaspidi kambrium-vendi ja ordoviitsiumi veekihtides määrata raadiumi isotoopide sisaldust sagedusega kord 10 aasta jooksul eeldusel, et hüdrogeoloogiline seisund on stabiilne. Magistritöö käigus läbi viidud kvalitatiivse võrdlusanalüüsi ja seireandmete koondamise tulemusena vormistati määruse muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Täiendavalt järeldati magistritöös, et EL kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas on integratsioon süvenenud ja laienenud. Veel leiti, et Euratom asutamislepe kohaldamiseala on küllaltki üldiselt defineeritud ning selle piiritlemisele on oluliselt kaasa aidanud kohtuotsused. Magistritöös antakse soovitusi teemade osas, mida võiks edasi uurida. Näiteks võiks analüüsida direktiivi 2013/51/Euratom rakendamist ning direktiivi 2013/59/Euratom uute keskkonnakaitseliste nõuete tõlgendamist.
Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Reiman, Kairit; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juunini. Eesistujariigi rollid on päevakorra kujundaja, üksmeele saavutaja ja esindaja välissuhtes. Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja motivaatorid ja demotivaatorid, mis piiravad või toetavad Eesti ametnike tööd eesistujariigi rollide täitmisel. Eesmärgipüstituse ajendiks on asjaolu, et uuringutega on tõestatud motivatsiooni tähtsus ülesande soorituse kvaliteedile ja tulemusele. Et aga Eestis ei ole seni eesistujariigi rolle motivatsiooniga seostatult käsitletud, on see uurimus eesistumise edukaks soorituseks ametnike motiveerimise vaatevinklist teedrajav. Magistritöös analüüsitakse empiirilist materjali kombineeritud analüüsimeetodil: kasutusel on avatud küsimustega poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ja sekundaarne dokumendianalüüs. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti ametnikud on eesistujariigi rollid täitmiseks motiveeritud osaliselt. Eelkõige motiveerib neid töö sisu ja vaheldusrikkus, enesearengu ja karjääriga seotud võimalused, head suhted ja töö üldsuse huvides. Esile tulnud demotivaatorid põhinevad suurel töömahul ajaliselt piiratud tingimustes, sõltuvusel poliitikast ja liigsest bürokraatiast ning ametnike töö negatiivsel mainel. Siinne magistritöö ei ole lõplik ega täielik uurimus ametnike motivatsiooni ja eesistujariigi rollide seoste kohta, vaid pakub võimaluse täpsustada loodud mudeli alusel eelkõige ametnike motivatsiooni ministeeriumite valdkonnapõhiste ülesannete puhul. Ametnike motivatsioon on kaalukas tegur, millele tuleks pöörata eesistumist ette valmistades tähelepanu nii valitsuse kui ka ministeeriumite tasandil, sest sellest sõltub osaliselt tulevase eesistumise edu või ebaedu.
Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidu võrgustikus
(Tartu Ülikool, 2013) Järv, Merike; Mäeltsemees, Sulev, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Eesti tulemuslikkuse põhitegurid EL otsustusprotsessis
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Jaani-Vihalem, Ketlin; Loik, Ramon, juhendaja; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti (lühendatult: IT-agentuur) loomise näitel hinnata Eesti EL justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessis tulemusliku osalemise põhitegureid. Magistritöö aktuaalsus seisneb vajaduses teaduspõhiselt selgitada, mida saaks Eesti väikeriigina arvestada EL otsustusprotsessis tulemuslikuks osalemiseks. Uurimistöö põhimeetodina on kasutatud selgitavat juhtumiuuringut, mille läbiviimisel on toetutud ekspertintervjuudele ning kirjalikult dokumenteeritud allikmaterjalidele. Eesti tulemuslikkuse IT-agentuuri loomise protsessis määrasid mitmed tegurid – oskus prioriteete seada ja neid eesmärgipäraselt kasutada, protsessis osalenud ametnike professionaalsus ja valdkondlik kompetents, läbirääkimisstrateegiate õige kasutamine. Samuti tegevustatud riiklik tahe agentuuri asukohamaaks saada, õige ajaraamistik ning Eesti pakkumise atraktiivne sisu. Eesti tulemuslikkust EL otsustusprotsessis osalemisel tuleks teiste näidete ja võrdluste kaudu edasi uurida, loomaks nn parimate praktikate kogumik, millele saaks edaspidi sarnastes olukordades toetuda.
Ekspordi struktuuri roll eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2010) Kerner, Riina; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Estonian displaced persons in post-war Germany
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Tõnismäe, Signe; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendaja
The immediate aftermath of the Second World War brought about a lot of uncertainty and a great number of displaces persons (DPs) in post-war Germany. During that time around 40 000 Estonians immigrated to Germany. The aim of this thesis is to provide an in-depth understanding of lives of Estonian DPs in post-war Germany under the U.S. occupation zone and to understand how people contextualized their experience in the broader post-war environment. For these purposes two research questions were set: (1) How honestly did Estonian DPs look at their own past history? and (2) How did Estonian DPs represent themselves (to the world)? This is a discourse analysis that is based on the discussions in Estonian DP press and British press. The analysis showed that Estonian DPs press did present Estonian DPs from a perspective, which at times was a bit too idealistic and ignored the true past of Estonia. British press was more on a neutral position and the narratives presented in Estonian DP press were not evident here.
Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia rakendamine küberrünnakute korral Eesti kriitilise infrastruktuuri näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Listmann, Kairi; Pernik, Piret, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja
Käesoleva töö eesmärgiks on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiast lähtuvalt võrrelda Eesti kriitilise infrastruktuuriga ettevõtete ja Eesti riigi küberjulgeoleku strateegiaid küberrünnakute eest kaitsmisel. Töö eesmärki aitavad saavutada neli uurimisküsimust, mis selgitavad küberjulgeoleku kujunemist, avaliku sektori ja erasektori koostööd, küberrünnakute liigitust ning kriitilise infrastruktuuri olemust ja kaitse vajalikkust. Teoreetilistest käsitlustest kasutatakse klassikalise julgeoleku kompleksi ning Kopenhaageni koolkonna teooriat. Töö eesmärki aitavad saavutada kvalitatiivsetest uurimismeetoditest dokumentide analüüs ning poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Dokumentide analüüsimisel võrreldi Euroopa Liidu ja Eesti küberjulgeoleku strateegiaid, mille tulemusena selgus strateegiate sarnasus ning rõhuasetus kriitilisele infrastruktuurile. Ekspertintervjuud viidi läbi seitsme energia ning telekommunikatsiooni ettevõtte eksperdi seas, mille tulemusel toodi peamiste kitsaskohtadena välja koostöö puudulikkus, avaliku sektori killustatus, investeeringute vähesus küberkaitsesse ning küberjulgeoleku teadlikkuse madal tase. Peamiste ettepanekutena soovitati suurendada avaliku sektori ja erasektori koostööd läbi koolituste, infopäevade ning regulaarsete kohtumiste. Riigi Infosüsteemi Amet võiks edastada kriitilise infrastruktuuriga ettevõtetele kord poolaastas informatsiooni aktuaalsetest küberohtudest ning riik teavitada ettevõtteid Euroopa Liidus toimuvatest konverentsidest, parima praktika vahetamise võimalustest ja rahvusvahelistest koolitustest. Riik võiks lisaks omalt poolt küberjulgeoleku valdkonda rohkem politiseerida ning seeläbi tagada suurem investeeringute maht küberkaitsesse. Edaspidistes uurimustes võib uurida spetsiifilisemalt iga kriitilise infrastruktuuri valmisolekut küberrünnakuteks või seoses direktiivi peatse vastu võtmisega kaasnevaid kohustusi riigile, kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele.
Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegurid Eestile Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi kujunemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Holmberg, Teele; Loik Ramon, juhendaja; Eamets, Raul, juhendaja
Magistritöös analüüsiti tegureid, mis võivad integratsiooniprogrammi arenedes mõjutada Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks, ja uuriti, milline on selle protsessi tulem Eestile. Magistritöö eesmärgiks on läbi liberaalse valitsustevahelisuse ja euroopastumise lähenemise analüüsida tegureid, mis võivad integratsiooni süvenedes mõjutada EL i varjupaigapoliitika õigusraamistikku koondava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühe meetme – liikmesriikidele osalemiseks vabatahtliku ümberasustamisprogrammi – võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks ning selgitada, milline on selle protsessi tulem Eestile. Uurimistöös selgitati ja võrreldi teoreetilises plaanis euroopastumise ja liberaalse valitsustevahelise lähenemise lähtekohti, ümberasustamisprogrammi põhijooni ning Euroopa Parlamendi fraktsioonide seisukohti ja liidu liikmesriikide positsioone ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel. Sellele tuginedes positsioneeriti Eesti valitsuse ja Riigikogu seisukohad Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel ning hinnati Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegureid Eestile, lähtudes ümberasustamisprogrammi kujundamisest, ja pakuti välja poliitikasoovitusi Eesti huvidest lähtuvalt.
Koduste ja töötavate naiste üldoskused Eestis ja Rootsis PIAAC andmetel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Rebas, Angela; Ainsaar, Mare, juhendaja
Magistritöö eesmärk on analüüsida koduste ja töötavate Eesti ning Rootsi naiste üldoskuste erinevusi, tuua välja oskuste võimalikud mõjutajad ja pakkuda välja lahendusi. Oskuste analüüsi taustateooriateks on inimkapitali ja elukestva õppe teooriad. Eesmärgini jõudmiseks analüüsitakse seni kõige ulatuslikuma täiskasvanute üldoskuste uuringu PIAAC andmeid. PIAAC uuring viidi läbi 24-s riigis üle maailma eesmärgiga teha paremaid poliitikaotsuseid. Magistritöös on põhiprobleemiks seatud naiste üldoskuste vähenemine tööturult eemal olles. Naised on analüüsitavaks sihtrühmaks, sest nemad jäävad enam tööturult eemale kui mehed. Koduseks jäädakse peamiselt perekondlikel põhjustel. Magistritöö uurimus on kvantitatiivne. Kasutatakse lineaarset regressioonanalüüsi, et tuua välja olulisimad üldoskuste mõjutajad. Lisaks on tehtud lihtvõrlused iga üldoskuse kohta 9 naise tausta iseloomustava tunnusega, et täpsemalt uurida mõjutajaid Eesti ja Rootsi naistel erinevate hõiverühmade vahel. Analüüsist selgub, et Eesti naiste oskused on erinevate hõiverühmade vahel suhteliselt sarnased. Rootsi naistel on tulemuste vahed töötavate ja koduste naiste võrdluses palju suuremad. Tulemused näitavad, et lisaks hõivele on oluline silmas pidada erinevaid eluloolisi tunnuseid, näiteks päritolu või haridus, mis võivad oskusi rohkem mõjutada. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata naistele, kellel on madalam haridus ja kes on mujal sündinud. Töötavate naiste oskuste võrdlus on oluline teema edasiseks uurimiseks, eriti just soolise palgalõhe ning naiste vähese kõrgemate positsioonide hõivamise tõttu. Ka koduste ja töötavate naiste võrdluses saab PIAAC uuringu andmeid kasutada edasiseks uurimiseks, sest taustaküsimustik on väga mahukas ja võimaldab võrdlusi erinevatest probleemipüstitustest, millest antud magistritöö on vaid üks lähenemine.
Paindlikud töö organiseerimise vormid ja nende rakendamine Eestis Euroopa Liidu kogemuse valguses : dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu : Tartu Ülikool, 2003) Roosalu, Triin; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine Eestis Euroopa Liidu toetuste abil : dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2011) Urb, Jaan; Raagmaa, Garri, juhendaja; Laan, Mihkel, juhendaja
Tarbija õiguste direktiivi nõuete järgimine Eesti e-kaubandusettevõtjate poolt ja selle tähendus Euroopa Liidu ühtse siseturu arengu jaoks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Simmermann, Martin; Sein, Karin, juhendaja
25. oktoobril 2011. a vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega ühtlustati liikmesriikide tarbija õiguste regulatsioon väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute valdkonnas. Eesti õiguses viidi direktiivi rakendamiseks vajalikud muudatused sisse võlaõigusseadusesse ja tarbijakaitseseadusese ning need jõustusid 13. juunil 2014. a. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata tarbija õiguste direktiivi rakendumist Eestis ehk analüüsida, kuidas järgivad tarbija õiguste direktiivi nõudeid Eesti e-kaubandusettevõtjad ning millist tähendust omab antud direktiiv Euroopa Liidu ühtse siseturu arengule tervikuna. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks viidi magistritöö e-kaubanduse turgu puudutav kvantitatiivne uuring, et saada ülevaade Eesti e-kaubandusettevõtjatest ning hinnata, kas ja millises ulatuses vastab turul tegutsevate äriühingute tegevus tarbija õiguste direktiivis sätestatud nõuetele. Kokkuvõtvalt nähtus uuringust, et üksnes 2% e-kauplustest olid oma tegevuse ehk veebilehed ja tüüptingimused seadusega kooskõlla viinud. 98% valimisse kuulunud e-kauplustest kohustuslikele nõuetele ei vastanud või vastasid üksnes osaliselt. Magistritöö raames läbiviidud uuring näitas, et olgugi, et formaalselt on e-kaubanduse ja sellega seotud tarbija õiguste valdkond harmoniseeritud ehk neofunktsionalistlik ülekandeefekt on antud valdkonda jõudnud, ei ole Euroopa Liidu seadusandja poolt seatud eesmärke veel Eestis saavutatud. Tarbija õiguste direktiivi sätted on Eesti õigusesse küll nõuetekohaselt üle võetud, kuid praktikas neid ei järgita. Asjaolu, et Eesti e-kauplejad ei täida tarbija õiguste direktiivi, on tekitanud olukorra, kus praktikas ei ole tarbijakaitse tase Euroopa Liidus ühtne ehk ühtse siseturu eesmärk ei ole kokkuvõttes realiseerunud. Ühtlustatud on küll osad tarbija õiguste valdkonnad, kuid see ei ole veel taganud ühtse Euroopa Liidu siseturu toimimist.
Töötajate õiguslik kaitse ettevõtte maksejõuetuse korral : Suurbritannia, Hollandi ja Eesti võrdlev analüüs: dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2008) Tiisler, Kait; Eamets, Raul, juhendaja

Sirvi

Sirvi Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015 Märksõna "Eesti" järgi