Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30383
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Role of youth information services in supporting youth mobility: Estonian example(Tartu Ülikool, 2015) Sildnik, Hannes; Bogdanova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa KolledžKirje Rahvusparlamentide osalus poliitilises dialoogis Euroopa Liidu institutsioonidega Lissaboni lepingu järgselt(Tartu Ülikool, 2015) Dolgovskaja, Inna; Ehin, Piret, juhendaja; Kink, Kirke, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa KolledžRahvusparlamentide roll Euroopa Liidus on teema, mille üle on nii Euroopa Liidu institutsioonide tasandil kui ka liikmesriikides diskuteeritud juba alates Euroopa Ühenduste asutamisest. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida Euroopa integratsiooni teooriatest lähtudes rahvusparlamentide kaasamist, anda ülevaade rahvusparlamentide rollist enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist ning analüüsida, kas Lissaboni lepingu alusel said rahvusparlamendid piisavalt õigusi, võimalusi ja mehhanisme, et osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessides, ning kas on vaja täiendavaid muudatusi, et liikmesriikide parlamendid oma uusi pädevusi tegelikkuses ka efektiivselt kasutada saaksid. Magistritöö võtab aluseks Euroopa integratsiooniteooriad ja demokraatia defitsiidi kontseptsiooni ning neist tulenevad arusaamad rahvusparlamentide rollist. Töö annab ülevaade rahvusparlamentide rolli kujunemisest Euroopa Liidus vastavalt aluslepingutele, seletab lahti, kuidas see roll on muutunud ja uurib, kuidas rahvusparlamendid oma uusi pädevusi kasutavad ning kuidas Euroopa Liidu institutsioonid sellesse uude rolli suhtuvad. Samuti analüüsib ja hindab magistritöö erinevaid mehhanisme ja koostöö platvorme nagu parlamentidevaheline koostöö, COSAC, IPEX ja ECPRD, mis aitavad rahvusparlamentidel leida kontakte, koopereeruda ning osaleda poliitilises dialoogis. Magistritöö esitab ja analüüsib empiirilisi andmeid rahvusparlamentide osaluse kohta subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismis ja poliitilises dialoogis Euroopa Komisjoniga ning autor on püstitanud hüpoteesi, et rahvusparlamentide poliitilisse dialoogi kaasamise vaatenurgast ei ole Lissaboni lepinguga tehtud muudatused oluliselt suurendanud Euroopa Liidu demokraatlikku mõõdet, sest puuduvad praktilised eeldused ja siduvad kohustused ning teisalt avalduvad rahvusparlamentide erinevast tüübist või inimressursi puudumisest tulenevad kitsaskohad, ühine identiteet ja arusaam uute pädevuste rakendamiseks.Kirje Estonian displaced persons in post-war Germany(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Tõnismäe, Signe; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendajaThe immediate aftermath of the Second World War brought about a lot of uncertainty and a great number of displaces persons (DPs) in post-war Germany. During that time around 40 000 Estonians immigrated to Germany. The aim of this thesis is to provide an in-depth understanding of lives of Estonian DPs in post-war Germany under the U.S. occupation zone and to understand how people contextualized their experience in the broader post-war environment. For these purposes two research questions were set: (1) How honestly did Estonian DPs look at their own past history? and (2) How did Estonian DPs represent themselves (to the world)? This is a discourse analysis that is based on the discussions in Estonian DP press and British press. The analysis showed that Estonian DPs press did present Estonian DPs from a perspective, which at times was a bit too idealistic and ignored the true past of Estonia. British press was more on a neutral position and the narratives presented in Estonian DP press were not evident here.Kirje Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Kuusk, Liis; Loik, Ramon, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendajaSelleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.Kirje Tarbija õiguste direktiivi nõuete järgimine Eesti e-kaubandusettevõtjate poolt ja selle tähendus Euroopa Liidu ühtse siseturu arengu jaoks(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Simmermann, Martin; Sein, Karin, juhendaja25. oktoobril 2011. a vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega ühtlustati liikmesriikide tarbija õiguste regulatsioon väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute valdkonnas. Eesti õiguses viidi direktiivi rakendamiseks vajalikud muudatused sisse võlaõigusseadusesse ja tarbijakaitseseadusese ning need jõustusid 13. juunil 2014. a. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on hinnata tarbija õiguste direktiivi rakendumist Eestis ehk analüüsida, kuidas järgivad tarbija õiguste direktiivi nõudeid Eesti e-kaubandusettevõtjad ning millist tähendust omab antud direktiiv Euroopa Liidu ühtse siseturu arengule tervikuna. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks viidi magistritöö e-kaubanduse turgu puudutav kvantitatiivne uuring, et saada ülevaade Eesti e-kaubandusettevõtjatest ning hinnata, kas ja millises ulatuses vastab turul tegutsevate äriühingute tegevus tarbija õiguste direktiivis sätestatud nõuetele. Kokkuvõtvalt nähtus uuringust, et üksnes 2% e-kauplustest olid oma tegevuse ehk veebilehed ja tüüptingimused seadusega kooskõlla viinud. 98% valimisse kuulunud e-kauplustest kohustuslikele nõuetele ei vastanud või vastasid üksnes osaliselt. Magistritöö raames läbiviidud uuring näitas, et olgugi, et formaalselt on e-kaubanduse ja sellega seotud tarbija õiguste valdkond harmoniseeritud ehk neofunktsionalistlik ülekandeefekt on antud valdkonda jõudnud, ei ole Euroopa Liidu seadusandja poolt seatud eesmärke veel Eestis saavutatud. Tarbija õiguste direktiivi sätted on Eesti õigusesse küll nõuetekohaselt üle võetud, kuid praktikas neid ei järgita. Asjaolu, et Eesti e-kauplejad ei täida tarbija õiguste direktiivi, on tekitanud olukorra, kus praktikas ei ole tarbijakaitse tase Euroopa Liidus ühtne ehk ühtse siseturu eesmärk ei ole kokkuvõttes realiseerunud. Ühtlustatud on küll osad tarbija õiguste valdkonnad, kuid see ei ole veel taganud ühtse Euroopa Liidu siseturu toimimist.Kirje Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Evelyn, Müürsepp; Veinla, Hannes, juhendajaMagistritöö „Direktiivi 2013/51/Euratom kujunemine ja selle ülevõtmine Eesti õigusesse“ eesmärk oli esitada direktiivi ülevõtmiseks vajalikud riigisiseste aktide muudatusettepanekud. Selleks selgitati välja, millises ulatuses on direktiivi nõuded praegu riigisisessse õigusesse üle võetud. Selgus, et direktiivi ülevõtmiseks on vajalik täiendada sotsiaalministri 2001. a määrust nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Magistritöö raames spetsiaalselt Eesti jaoks välja töötatud seirestrateegia alusel tuleb edaspidi kambrium-vendi ja ordoviitsiumi veekihtides määrata raadiumi isotoopide sisaldust sagedusega kord 10 aasta jooksul eeldusel, et hüdrogeoloogiline seisund on stabiilne. Magistritöö käigus läbi viidud kvalitatiivse võrdlusanalüüsi ja seireandmete koondamise tulemusena vormistati määruse muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Täiendavalt järeldati magistritöös, et EL kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonnas on integratsioon süvenenud ja laienenud. Veel leiti, et Euratom asutamislepe kohaldamiseala on küllaltki üldiselt defineeritud ning selle piiritlemisele on oluliselt kaasa aidanud kohtuotsused. Magistritöös antakse soovitusi teemade osas, mida võiks edasi uurida. Näiteks võiks analüüsida direktiivi 2013/51/Euratom rakendamist ning direktiivi 2013/59/Euratom uute keskkonnakaitseliste nõuete tõlgendamist.Kirje Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia rakendamine küberrünnakute korral Eesti kriitilise infrastruktuuri näitel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Listmann, Kairi; Pernik, Piret, juhendaja; Masso, Jaan, juhendajaKäesoleva töö eesmärgiks on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiast lähtuvalt võrrelda Eesti kriitilise infrastruktuuriga ettevõtete ja Eesti riigi küberjulgeoleku strateegiaid küberrünnakute eest kaitsmisel. Töö eesmärki aitavad saavutada neli uurimisküsimust, mis selgitavad küberjulgeoleku kujunemist, avaliku sektori ja erasektori koostööd, küberrünnakute liigitust ning kriitilise infrastruktuuri olemust ja kaitse vajalikkust. Teoreetilistest käsitlustest kasutatakse klassikalise julgeoleku kompleksi ning Kopenhaageni koolkonna teooriat. Töö eesmärki aitavad saavutada kvalitatiivsetest uurimismeetoditest dokumentide analüüs ning poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Dokumentide analüüsimisel võrreldi Euroopa Liidu ja Eesti küberjulgeoleku strateegiaid, mille tulemusena selgus strateegiate sarnasus ning rõhuasetus kriitilisele infrastruktuurile. Ekspertintervjuud viidi läbi seitsme energia ning telekommunikatsiooni ettevõtte eksperdi seas, mille tulemusel toodi peamiste kitsaskohtadena välja koostöö puudulikkus, avaliku sektori killustatus, investeeringute vähesus küberkaitsesse ning küberjulgeoleku teadlikkuse madal tase. Peamiste ettepanekutena soovitati suurendada avaliku sektori ja erasektori koostööd läbi koolituste, infopäevade ning regulaarsete kohtumiste. Riigi Infosüsteemi Amet võiks edastada kriitilise infrastruktuuriga ettevõtetele kord poolaastas informatsiooni aktuaalsetest küberohtudest ning riik teavitada ettevõtteid Euroopa Liidus toimuvatest konverentsidest, parima praktika vahetamise võimalustest ja rahvusvahelistest koolitustest. Riik võiks lisaks omalt poolt küberjulgeoleku valdkonda rohkem politiseerida ning seeläbi tagada suurem investeeringute maht küberkaitsesse. Edaspidistes uurimustes võib uurida spetsiifilisemalt iga kriitilise infrastruktuuri valmisolekut küberrünnakuteks või seoses direktiivi peatse vastu võtmisega kaasnevaid kohustusi riigile, kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele.Kirje Koduste ja töötavate naiste üldoskused Eestis ja Rootsis PIAAC andmetel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Rebas, Angela; Ainsaar, Mare, juhendajaMagistritöö eesmärk on analüüsida koduste ja töötavate Eesti ning Rootsi naiste üldoskuste erinevusi, tuua välja oskuste võimalikud mõjutajad ja pakkuda välja lahendusi. Oskuste analüüsi taustateooriateks on inimkapitali ja elukestva õppe teooriad. Eesmärgini jõudmiseks analüüsitakse seni kõige ulatuslikuma täiskasvanute üldoskuste uuringu PIAAC andmeid. PIAAC uuring viidi läbi 24-s riigis üle maailma eesmärgiga teha paremaid poliitikaotsuseid. Magistritöös on põhiprobleemiks seatud naiste üldoskuste vähenemine tööturult eemal olles. Naised on analüüsitavaks sihtrühmaks, sest nemad jäävad enam tööturult eemale kui mehed. Koduseks jäädakse peamiselt perekondlikel põhjustel. Magistritöö uurimus on kvantitatiivne. Kasutatakse lineaarset regressioonanalüüsi, et tuua välja olulisimad üldoskuste mõjutajad. Lisaks on tehtud lihtvõrlused iga üldoskuse kohta 9 naise tausta iseloomustava tunnusega, et täpsemalt uurida mõjutajaid Eesti ja Rootsi naistel erinevate hõiverühmade vahel. Analüüsist selgub, et Eesti naiste oskused on erinevate hõiverühmade vahel suhteliselt sarnased. Rootsi naistel on tulemuste vahed töötavate ja koduste naiste võrdluses palju suuremad. Tulemused näitavad, et lisaks hõivele on oluline silmas pidada erinevaid eluloolisi tunnuseid, näiteks päritolu või haridus, mis võivad oskusi rohkem mõjutada. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata naistele, kellel on madalam haridus ja kes on mujal sündinud. Töötavate naiste oskuste võrdlus on oluline teema edasiseks uurimiseks, eriti just soolise palgalõhe ning naiste vähese kõrgemate positsioonide hõivamise tõttu. Ka koduste ja töötavate naiste võrdluses saab PIAAC uuringu andmeid kasutada edasiseks uurimiseks, sest taustaküsimustik on väga mahukas ja võimaldab võrdlusi erinevatest probleemipüstitustest, millest antud magistritöö on vaid üks lähenemine.Kirje Euroopa Liidu Somaalia merepiraatluse julgeolekustamine(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kärtna, Lis-Ann; Pääbo, Heiko, juhendajaKäesolevas magistritöös uuritakse Euroopa Liidu (EL) jaoks merepiraatlusega seotud valdkondade julgeolekustamist. Terooria baseerub Kopenhaageni koolkonna käsitlusel julgeolekustamisest ning Juha Vuori kõneaktide jaotusel. Andmete kogumise meetodina kasutatakse Lene Hanseni intertekstuaalset mudelit, mille puhul uuritkase EL otsustusprotsessis osalevate ametnike ja poliitikute ametlikku diskursust. Antud töös keskendutakse Somaalia merepiraatluse diskursuse uurimisele 2009–2012, millest tulenevalt analüüsitakse, kuidas on läbi oluliste välispoliitika otsustajate loodud mõistest merepiraatlus ohu, riski ja ähvarduse tähendus Euroopa Liidu jaoks. Uurimuse ajalisel piiritlemisel sai määravaks asjaolu, et antud ajavahemikus oli Euroopa Liidu võitlus seoses Somaalia merepiraatlusega kõige jõulisem. Töös leitakse vastused püstitatud uurimisküsimustele. Euroopa Liidu ametlikus diskursuses on tõstetud oluliste julgeoleku teemadena üles merepiraatluse negatiivne mõju majandusele, humanitaarabi andmisele ning mereohutusele. Ametlikus diskursuses nähakse Somaalia piraatide poolt tekitatud suurimat mõju rahvusvahelisele kaubandusele, mis mõjutab otseselt Euroopa majandust. Kaubandustõrgete esinemised on pannud liikmesriigid tegutsema ja nõudma Euroopa Liidu ühtset välispoliitilist terviklikku lähenemist, mille üks osa on meremisiooni EU NAVFOR Atalanta jätkamine. Nõutakse sõjaliste meetemete kasutamise suurendamist, laiendades operatsiooni tegevusulatust ning liikmesriikide panustamist rohkemate sõjalaevadega. Operatsioon Atalanta piraatidevastane võitlus merel on jätkunud peamiselt Euroopa majanduslike huvide kaitsmiseks. Euroopa ühtne turg ning kaubandus on kinnistanud ELi enesekujutlust kui võimsast kaubanduspiirkonnast maailmas ning on selle positsiooni hoidmise nimel valmis kasutusele võtma sõjalisi meetemid.Kirje External governance effectiveness conditions in European Neighbourhood Policy implementation(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Tartes, Annika; Berg, Eiki, juhendaja; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa KolledžThis paper systematises problems in European Neighbourhood Policy (ENP) implementation in three fields of research and analyses them within the external governance framework, in order to find reasons for ENP's little effectiveness. Based on two research questions and by comparing internal structural problems in the EU, domestic factors in partner countries and international influence to effectiveness conditions from external governance theory, the thesis narrows down key aspects that the external policy's effectiveness depends on. The author's own contribution is the most evidently expressed in the third part where findings are compared to theory and analysed via empirical evidence. The most decisive aspects were found to be domestic factors in partner countries, such as political regime, the interests of governments, lack of democracy, national challenges and possible conflicts in partner countries. However, internal contradictions of the ENP structure – such as EU inconsistency in conditionality application, lack of consensus and focus, conflicting goals, inappropriate one-size fitsall structure and not offering a motivating enough outcome for conducting reforms – and international variables, such as the projection of EU as a soft power, regional competition, possible alternatives to EU integration and Russian foreign policy in its near abroad, have also had its influence on ENP's performance in some cases. The analysis in this paper proves the hypothesis that external policy's effectiveness depends more on external factors than on the policy's internal structureKirje Avalik diplomaatia ja selle mõju Euroopa Liidu laienemisel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Timmusk, Gertu; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžUurimisteema on aktuaalne, kuna Euroopa Liidu välispoliitika, laienemine ning kodanikkonna kasv on palju kõneainet pakkuv temaatika. Lisaks liikmes- ja kandidaatriikide sisepoliitikale kui ka Euroopa Liidu sees toimivatele poliitilistele jõududele, mis laienemist mõjutavad, muutub oluliseks avalik diplomaatia, mis on üks poliitika tegemise vahenditest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avaliku diplomaatia olemust ja hinnata selle mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas. Selleks, et Euroopa Liit suudaks tulevikus olla edukas, peab EL laienemispoliitika säilitama oma läbipaistvust ja usaldatavust ning seda on võimalik mõjutada avaliku diplomaatia tegevustega. Tegevuste kategoriseerimine dimensioonidesse ning loogilise mudeli olemusel tuginev relatiivne analüüs võimaldab luua selgemat arusaama ning välja tuua aspekte, mis vajavad lisaressursside rakendamist. Meetod Magistritöös kasutati empiirilise materjalina avatud küsimustega ekspertintervjuusid laienemise ala spetsialistidega ja sekundaarseid andmeid ametlikest allikatest ning Eurobaromeetri uuringutest. Analüüs teostati tuginedes loogilisele mudelile ning avaliku diplomaatia sisend- ja väljundtegurite mõju määratlusel kasutatai relatiivset hindamise meetodit. Uurimistulemused Uurimise tulemused näitasid, et Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on avalikul diplomaatial puudu ühtse sõnumi olemasolu ning avaliku diplomaatia temaatikaga seotud artiklite konkreetne arvuline määratlus. Oluline on finantseeringu ehk eelarve eraldamise suurendamine, ametnikkonna koolitamine ja vajaliku varustuse võimaldamine koormusega toimetulekuks, et tagada institutsioonide ja programmide areng ning parem rahvusvaheline toetus ja koostöö partnerlussuhetes. Olemas on vajalikud igapäevast informatsiooni edastavad veebiportaalid ja toimivad teavitustegevused, programmid ning spiikrid tagamaks kahesuunaline ja tasakaalustatum meediakajastus. Seega, tuginedes loogiise mudeli sisend- ja väljundtegurite analüüsile selgus, et avaliku diplomaatia mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on olnud tõhus, kuna planeeritud töö on suurel määral teostatud ning selle tõttu on ka saavutatud tulemeid. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima Teemat on oluline edasi uurida, kuna avaliku diplomaatia mõju on digitaliseeritud maailmas üha suurenev ning jätkub akadeemiliste uuringute vajadus antud valdkonnas. Oluline on avaliku diplomaatia mõju määratlemine nii Euroopa Liidu teistes poliitvaldkondades kui ka liidus tervikuna. Liidu üleüldise mõju määratlemisel on soovituslik kasutada hindamiseks T. Saaty poolt välja töötatud analüütilist hierarhiate meetodit, mille rakendamine nõuab piisava finantseeringu olemasolu.Kirje Euroopa Liidu noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu noorteprogrammi “Euroopa noored” näitel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kost, Reet; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžEuroopa jätkusuutliku arengu nimel pööratakse noortele järjest rohkem tähelepanu, millega on ka põhjendatud EL noortepoliitika 2010-2018 eesmärgipüstitus - pakkuda kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Antud uurimistöö käsitleb Euroopa noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 ühe EL noortepoliitika olulise instrumendi – programmi “Euroopa Noored” - tulemuslikkuse ja mõju hindamise kaudu. Selleks on koondatud ning süstematiseeritud programmi “Euroopa Noored” kohta ajavahemikul 2009-2013 teostatud hindamisuuringud, sotsioloogiliste küsitluste ja fookusgrupi intervjuude andmed, tegevusaruanded ning programmi statistilised andmed ning teostati andmete sekundaaranalüüs uurimisküsimuste lõikes. Analüüsis jõutakse järeldusele, et EL programm “Euroopa Noored” omab positiivset mõju nii inimkapitali kui sotsiaalse kapitali arendamisele Eesti ühiskonnas. Programmi kaudu on suurenenud ka noorsootöö kättesaadavus ja kvaliteet Eestis. Uurimistöö sisaldab ka rakenduslikke ettepanekuid uue EL hariduse,- koolituse,- noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) elluviimiseks nii Eesti kui Euroopa tasandil. Osundatud on mõju suurendamisele suunatud tegevustele nagu: programmi kättesaadavamaks tegemine vähemate võimalustega noortele; noorte vajadustest lähtuva valdkondadevahelise strateegilise koostöö suurendamine; tähelepanu pööramine noorte mitteformaalse õppimise tunnustamisele. Teadmisi nii programmi kaasatud kui veel kaasamata sihtgruppidest ning programmi (pikaajalisest) mõjust sihtgruppidele tuleks oluliselt täiendada, millega on seotud ka üks autori ettepanekutest Erasmus+ seire- ja uuringute süsteemi juurutamise kohta.Kirje Euroopa Liidu roll töötajate kaasatuse tagamises(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Talur, Marko; Naaber-Kivisoo, Liina, juhendaja; Masso, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžTöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Euroopa Liidu tasandil direktiiviga 2002/14/EÜ kehtestatud töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine on õiguspärane. Teema on aktuaalne, kuna „Euroopa 2020“ strateegia rakendamine eeldab töötajate senisest suuremat kaasatust. Senise praktika põhjal võib eeldada, et Euroopa Komisjon püüab seda saavutada töötajate kaasamise täiendava reguleerimise abil Euroopa Liidu tasandil. Töös leitakse, et töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine ei ole õiguspärane, kuna see ei ole kooskõlas subsidiaarsus- ja proportsionaalsusprintsiibiga ning võib sõltuvalt tõstmise eesmärgist ja sisust ületada Euroopa Liidule omistatud sisulise sekkumispädevuse piire. Töös ei anta hinnangut töötajate kaasatusele ning töötajate kaasamise reguleerimisele üldiselt. Kui Euroopa Liit leiab, et töötajate kaasatuse tõstmine liikmesriikides on õigustatud, tuleb leida selleks töös käsitletust erinevaid võimalusi. Empiirilised andmed viitavad, et selleks võib olla näiteks sotsiaalpartnerite teadlikkuse tõstmine. Alternatiivsete meetmete efektiivsust ning sobivust on asjakohane hinnata töö edasiarendustes.Kirje Kvalifitseeritud tööjõu sisserännet soodustavad meetmed Euroopa Liidus: programmi Ermos näitel Eestis(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Vilimaa-Pennarun, Karoliina; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžRahvastiku vananemine ning üleilmastumine on nii rahvusvahelisele kui ka Euroopa Liidu sisesele mobiilsusele üha enam mõju avaldamas. Riikide kestliku arengu seisukohast on üheks oluliseks teguriks kvalifitseeritud tööjõu migratsioon, kus on peamised teemad väljaränne ja kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil on käivitatud sisserännet soodustavate meetmete leidmine ja rakendamine. Aruka, jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu saavutamiseks vajaliku teadusarenduse ning innovatsiooniga seoses on kvalifitseeritud tööjõu rände kontekstis tähtis roll just teadlastele mõeldud sisserände soodustamise meetmetel. Kuna migratsioonimeetmeid ning makro- ja mikromajanduslikke sisserände soodustamise meetmeid koondav uuring Eestis puudub, on käeoleva uurimustöö eesmärk esmalt välja selgitada, mil määral ning milliseid teadlastele kui kvalifitseeritud tööjõule mõeldud sisserände meetmeid on Eestis rakendatud ning kuivõrd need mõjutavad ning soodustavad teadlaste rännet Eestisse. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on tehtud andmeanalüüs, kus on kasutatud avalikku andmekorpust ning programmi Ermos grandisaajate küsitlust, et tuua välja programmi ning sisserände soodustamise meetmete kitsaskohad. Eestis on praegu sisserände soodustamise tegevused fragmenteeritud. Kuigi kvalifitseeritud tööjõu eriti just teadlaste sisserände soodustamisel võib näha migratsioonibarjääride leevendamist positiivsena, vajaksid need veel mõnede tööjõupuuduses olevate erialade puhul täiendamist, mida praktiseerivad ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Uurimistöö analüüsist ja Ermose programmi uuringust selgub, et ümberasumise lihtsustamisel oleks tarvis suurendada välisesinduste arvu ning arendada riiklikul tasandil tugiteenuseid, et soodustada eriti just perega rännet, ning luua infoplatvorm, mis hõlmaks ka värbamissüsteemi. Kuigi teadlastele on loodud rohkelt mobiilsusmeetmeid ning välisteadlaste värbamiseks on praegu olemas kolm meedet, on vaja kindlasti pöörata tähelepanu eri rahastusmeetmete kestlikkusele. Probleemi lahendusena võiks riiklikul tasandil luua meetme, mis soodustaks nende teadlaste Eestisse jäämist, kes soovivad siin teadustööd jätkata. Kuid esmajoones on tarvis luua ühtne riiklik tugipunkt või infoplatvorm ning määrata teema eest ühtselt vastutav institutsioon või kõneisik ning arendada välja riiklik strateegia ning ühtne poliitika.Kirje Transaktsioonikulude suurust mõjutavad tegurid poliitika elluviimisel hoonete energiatõhususpoliitika näitel Euroopa Liidus(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Sarnet, Anu; Ernits, Raigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledžTöö eesmärgiks on analüüsida Euroopa Liidu energiatõhususpoliitika elluviimise tegureid, mis võivad mõjutada poliitika transaktsioonikulude suurust ja seetõttu olla takistuseks energiatõhususalaste eesmärkide saavutamisel. Teema on aktuaalne, kuna energiatõhususpoliitika on seotud nii kliimakaitse, energiajulgeoleku kui ka uute tehnoloogiate arendamisega. Uurimistöö alustab transaktsioonikulude teooria lähtekohtade ja energiatõhususpoliitika ees seisvate barjääride käsitlemisega ning analüüsib seejärel poliitika transaktsioonikulude suurust mõjutavate tegurite esinemist hoonete energiatõhususpoliitika elluviimisel Euroopa Liidu liikmesriikide näitel. Analüüsis kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavasid, elamuvaldkonna statistikat ning energiatõhususvaldkonna ekspertide hinnanguid. Analüüsi tulemusel ilmnevad hoonete energiatõhususpoliitika transaktsioonikulusid mõjutavate olulisemate teguritena omandiline killustatus ehk suur hoonete omanike osakaal enamike Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkonnas, riikide erinev võimekus poliitika sihtrühma transaktsioonikulusid vähendada, energiatõhususpoliitika objektide spetsiifilisus, poliitika elluviimisega seotud ebakindlus ning valdkonna asutuste nõrk koostöö energiatõhususe eesmärkide nimel. Sellest lähtuvalt tehakse töös ettepanekud hoonete energiatõhususpoliitika edasiseks planeerimiseks Euroopa Liidus, mille hulka kuuluvad vajadus arvestada senisest enam poliitika erinevate sihtrühmadega, pöörata tähelepanu teavitus- ja koolitustegevustele, kujundada pikaajalisi strateegiaid ning võtta poliitika planeerimisel arvesse valdkonna polütsentrilisust. Energiatõhususpoliitika transaktsioonikulude valdkond omab suurt potentsiaali edasiseks uurimiseks, kuna energiatõhususe saavutamine on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, millega seonduvat ei ole veel ulatuslikult käsitletud. Lisaks poliitika analüüsi vaatenurgale väärib edasist analüüsi ka praktiline külg, et aidata poliitika asjaosalistel transaktsioonikulusid ära tunda ja vähendada.Kirje Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegurid Eestile Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi kujunemisel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Holmberg, Teele; Loik Ramon, juhendaja; Eamets, Raul, juhendajaMagistritöös analüüsiti tegureid, mis võivad integratsiooniprogrammi arenedes mõjutada Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks, ja uuriti, milline on selle protsessi tulem Eestile. Magistritöö eesmärgiks on läbi liberaalse valitsustevahelisuse ja euroopastumise lähenemise analüüsida tegureid, mis võivad integratsiooni süvenedes mõjutada EL i varjupaigapoliitika õigusraamistikku koondava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühe meetme – liikmesriikidele osalemiseks vabatahtliku ümberasustamisprogrammi – võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks ning selgitada, milline on selle protsessi tulem Eestile. Uurimistöös selgitati ja võrreldi teoreetilises plaanis euroopastumise ja liberaalse valitsustevahelise lähenemise lähtekohti, ümberasustamisprogrammi põhijooni ning Euroopa Parlamendi fraktsioonide seisukohti ja liidu liikmesriikide positsioone ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel. Sellele tuginedes positsioneeriti Eesti valitsuse ja Riigikogu seisukohad Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel ning hinnati Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegureid Eestile, lähtudes ümberasustamisprogrammi kujundamisest, ja pakuti välja poliitikasoovitusi Eesti huvidest lähtuvalt.Kirje Töötajate õiguslik kaitse ettevõtte maksejõuetuse korral : Suurbritannia, Hollandi ja Eesti võrdlev analüüs: dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2008) Tiisler, Kait; Eamets, Raul, juhendajaKirje Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine Eestis Euroopa Liidu toetuste abil : dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2011) Urb, Jaan; Raagmaa, Garri, juhendaja; Laan, Mihkel, juhendajaKirje Ekspordi struktuuri roll eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel(Tartu Ülikool, 2010) Kerner, Riina; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa KolledžKirje Läbipaistvusprintsiip ja selle vastuoluline rakendamine Euroopa Liidu kohtu praktikas dokumentidele juurdepääsu andmise küsimustes(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Milva, Kadi; Linntam, Marika, juhendaja; Soo, Anneli, juhendajaVaatamata sellele, et Euroopa Liidus propageeritakse võimalikult suurt avalikkust institutsioonide töös ning juurdepääsu nende dokumentidele, võib läbipaisvuse põhimõte teatud olukordades piiratud olla. Käesoleva uurimistöö eesmärk on teha kindlaks, millistele dokumentidele piiravad Euroopa Liidu institutsioonid juurdepääsu, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta 30. mai määrusele (EÜ) nr 1049/2001, mis sätestab üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ja nimetatud määruses sätestatud eranditele ehk siis võimalustele juurdepääsuõiguse piiramiseks. Uurimisülesannete lahendamiseks teostas autor töös Euroopa Liidu kohtupraktika võrdleva analüüsi. Toetudes kohtupraktikale ja EL-i õigusaktidele tõi autor üldiste eelduste määratlemiseks välja dokumenditüübid, millele juurdepääsuõiguse keelamine on üldjuhul lubatud. Käesolevast uurimistööst võib tõusta kõige enam tulu Eesti Vabariigi riigiasutustele, kodanikele, ettevõtetele ja teadustöö tegijatele, kelle töö või igapäevaelu on tihedalt seotud liidu institutsioonides toimuvaga. Autori hinnangul oleks selline analüüs tarvilik ka Euroopa liidu institutsioonides, sest selliste järelduste sõnastades muutuks lihtsamaks ka institutsioonide töö juurdepääsuõiguse taotlusi menetledes.