Transaktsioonikulude suurust mõjutavad tegurid poliitika elluviimisel hoonete energiatõhususpoliitika näitel Euroopa Liidus

Abstract

Töö eesmärgiks on analüüsida Euroopa Liidu energiatõhususpoliitika elluviimise tegureid, mis võivad mõjutada poliitika transaktsioonikulude suurust ja seetõttu olla takistuseks energiatõhususalaste eesmärkide saavutamisel. Teema on aktuaalne, kuna energiatõhususpoliitika on seotud nii kliimakaitse, energiajulgeoleku kui ka uute tehnoloogiate arendamisega. Uurimistöö alustab transaktsioonikulude teooria lähtekohtade ja energiatõhususpoliitika ees seisvate barjääride käsitlemisega ning analüüsib seejärel poliitika transaktsioonikulude suurust mõjutavate tegurite esinemist hoonete energiatõhususpoliitika elluviimisel Euroopa Liidu liikmesriikide näitel. Analüüsis kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavasid, elamuvaldkonna statistikat ning energiatõhususvaldkonna ekspertide hinnanguid. Analüüsi tulemusel ilmnevad hoonete energiatõhususpoliitika transaktsioonikulusid mõjutavate olulisemate teguritena omandiline killustatus ehk suur hoonete omanike osakaal enamike Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkonnas, riikide erinev võimekus poliitika sihtrühma transaktsioonikulusid vähendada, energiatõhususpoliitika objektide spetsiifilisus, poliitika elluviimisega seotud ebakindlus ning valdkonna asutuste nõrk koostöö energiatõhususe eesmärkide nimel. Sellest lähtuvalt tehakse töös ettepanekud hoonete energiatõhususpoliitika edasiseks planeerimiseks Euroopa Liidus, mille hulka kuuluvad vajadus arvestada senisest enam poliitika erinevate sihtrühmadega, pöörata tähelepanu teavitus- ja koolitustegevustele, kujundada pikaajalisi strateegiaid ning võtta poliitika planeerimisel arvesse valdkonna polütsentrilisust. Energiatõhususpoliitika transaktsioonikulude valdkond omab suurt potentsiaali edasiseks uurimiseks, kuna energiatõhususe saavutamine on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, millega seonduvat ei ole veel ulatuslikult käsitletud. Lisaks poliitika analüüsi vaatenurgale väärib edasist analüüsi ka praktiline külg, et aidata poliitika asjaosalistel transaktsioonikulusid ära tunda ja vähendada.