Euroopa Liidu roll töötajate kaasatuse tagamises

Abstract

Töö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Euroopa Liidu tasandil direktiiviga 2002/14/EÜ kehtestatud töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine on õiguspärane. Teema on aktuaalne, kuna „Euroopa 2020“ strateegia rakendamine eeldab töötajate senisest suuremat kaasatust. Senise praktika põhjal võib eeldada, et Euroopa Komisjon püüab seda saavutada töötajate kaasamise täiendava reguleerimise abil Euroopa Liidu tasandil. Töös leitakse, et töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine ei ole õiguspärane, kuna see ei ole kooskõlas subsidiaarsus- ja proportsionaalsusprintsiibiga ning võib sõltuvalt tõstmise eesmärgist ja sisust ületada Euroopa Liidule omistatud sisulise sekkumispädevuse piire. Töös ei anta hinnangut töötajate kaasatusele ning töötajate kaasamise reguleerimisele üldiselt. Kui Euroopa Liit leiab, et töötajate kaasatuse tõstmine liikmesriikides on õigustatud, tuleb leida selleks töös käsitletust erinevaid võimalusi. Empiirilised andmed viitavad, et selleks võib olla näiteks sotsiaalpartnerite teadlikkuse tõstmine. Alternatiivsete meetmete efektiivsust ning sobivust on asjakohane hinnata töö edasiarendustes.