Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30383

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

Paindlikud töö organiseerimise vormid ja nende rakendamine Eestis Euroopa Liidu kogemuse valguses : dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu : Tartu Ülikool, 2003) Roosalu, Triin; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Töötajate õiguslik kaitse ettevõtte maksejõuetuse korral : Suurbritannia, Hollandi ja Eesti võrdlev analüüs: dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2008) Tiisler, Kait; Eamets, Raul, juhendaja
Ekspordi struktuuri roll eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2010) Kerner, Riina; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine Eestis Euroopa Liidu toetuste abil : dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2011) Urb, Jaan; Raagmaa, Garri, juhendaja; Laan, Mihkel, juhendaja
Avaliku ja erasektori partnerluse alused EL riigihankeõiguse paradigmas
(Tartu Ülikool, 2013) Sannik, Rait; Arumäe, Urmas, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidu võrgustikus
(Tartu Ülikool, 2013) Järv, Merike; Mäeltsemees, Sulev, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Tingimuslikkuse kontseptsioon ja selle rakendamine Kreeka, Iirimaa ning Portugali laenuprogrammides 2010-2012
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Moor, Kädli; Eamets, Raul, juhendaja; Sutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Lühikokkuvõte uurimisteemast ja aktuaalsusest. Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest 2008. aasta sügisel on mitmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid pöördunud ELi institutsioonide ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole, et küsida oma majandusolukorra stabiliseerimiseks finantsabi. Nn troika ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ning IMFi koostöös vastava liikmesriigiga koostatakse laenuprogrammid, mille tingimuste täitmisel osutatakse riigile finantsabi. Käesoleva magistritöö eesmärk on tingimuslikkuse teoreetilisele käsitlusele ning ELi ja IMFi senisele tingimuslikkuse rakendamise praktikale tuginedes analüüsida Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogramme ajavahemikus 2010–2012 ning pakkuda lahendusi laenuprogrammides tingimuslikkuse rakendamise parendamiseks. Meetod. Käesolevas magistritöös on tegu juhtumianalüüsiga, milles võrreldakse laenuprogrammide küsimise põhjuseid, eesmärke ja tingimusi Kreekas, Iirimaal ja Portugalis. Kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi. Uurimistulemused. Üldjoontes võib öelda, et kõigi kolme riigi laenuprogrammide lühiajaline eesmärk oli eelkõige taastada finantsturgude usaldus nende riikide vastu (seega lähtus tingimuslikkuse rakendamine laenuprogrammides signaliseerimise eesmärgist). Sellele sekundeerisid keskpikas vaates majanduse ümberstruktureerimine ning jätkusuutliku arengu tagamine (tingimuslikkuse rakendamine väljendas eeskätt nn ajendi loomist ning poliitika kinnistamist). Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogrammid hõlmavad ulatuslikke meetmeid, mis jagunevad üldistatult neljaks läbivaks majanduspoliitika valdkonnaks: (1) eelarve konsolideerimine, (2) finantssektor ja järelevalve, (3) struktuursed eelarvereformid ja (4) muud struktuursed reformid. Autori soovitused ja ettepanekud laenuprogrammides tingimuslikkuse kasutamise parendamiseks on, et tuleb suurendada omanikutunnet, küsida finantsabi vabatahtlikult ja õigeaegselt, parendada laenuprogrammi tingimuste hindamiskriteeriumeid ja -skaalat, tugevdada koostööd laenuandja- ja võtja vahel, jätkata rahvusvaheliste doonorite koostööd ning kasutada ranget ex ante tingimuslikkust. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima. Euroala liikmena on Eestil huvi selle teemaga tegeleda ning seda põhjalikumalt analüüsida, kuna seniseid kogemusi ja õppetunde saab edaspidi kasutada potentsiaalsete tulevaste kriiside hindamisel, lahendamisel ja ennetamisel. Magistritöö võimalikule edasiarendamisele mõeldes saab näiteks programmide lõppemisel anda hinnangu tingimuste täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning programmide tulemuslikkusele riikide majanduste kohandumisel.
EU universities’ entry models for the Chinese education market
(2013) Lodi, Pille; Vissak, Tiia, juhendaja; Van Kan, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesolev töö uurib Hiina haridusturule sisenemise mudeleid võttes fookusesse väikese ja keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriigid, mille esimeseks keeleks ei ole inglise keel. Töö valimisse on võetud kolme riigi - Hollandi, Soome ja Poola ülikoolide kaasused.
Läbipaistvusprintsiip ja selle vastuoluline rakendamine Euroopa Liidu kohtu praktikas dokumentidele juurdepääsu andmise küsimustes
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Milva, Kadi; Linntam, Marika, juhendaja; Soo, Anneli, juhendaja
Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus propageeritakse võimalikult suurt avalikkust institutsioonide töös ning juurdepääsu nende dokumentidele, võib läbipaisvuse põhimõte teatud olukordades piiratud olla. Käesoleva uurimistöö eesmärk on teha kindlaks, millistele dokumentidele piiravad Euroopa Liidu institutsioonid juurdepääsu, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta 30. mai määrusele (EÜ) nr 1049/2001, mis sätestab üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ja nimetatud määruses sätestatud eranditele ehk siis võimalustele juurdepääsuõiguse piiramiseks. Uurimisülesannete lahendamiseks teostas autor töös Euroopa Liidu kohtupraktika võrdleva analüüsi. Toetudes kohtupraktikale ja EL-i õigusaktidele tõi autor üldiste eelduste määratlemiseks välja dokumenditüübid, millele juurdepääsuõiguse keelamine on üldjuhul lubatud. Käesolevast uurimistööst võib tõusta kõige enam tulu Eesti Vabariigi riigiasutustele, kodanikele, ettevõtetele ja teadustöö tegijatele, kelle töö või igapäevaelu on tihedalt seotud liidu institutsioonides toimuvaga. Autori hinnangul oleks selline analüüs tarvilik ka Euroopa liidu institutsioonides, sest selliste järelduste sõnastades muutuks lihtsamaks ka institutsioonide töö juurdepääsuõiguse taotlusi menetledes.
Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Reiman, Kairit; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juunini. Eesistujariigi rollid on päevakorra kujundaja, üksmeele saavutaja ja esindaja välissuhtes. Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja motivaatorid ja demotivaatorid, mis piiravad või toetavad Eesti ametnike tööd eesistujariigi rollide täitmisel. Eesmärgipüstituse ajendiks on asjaolu, et uuringutega on tõestatud motivatsiooni tähtsus ülesande soorituse kvaliteedile ja tulemusele. Et aga Eestis ei ole seni eesistujariigi rolle motivatsiooniga seostatult käsitletud, on see uurimus eesistumise edukaks soorituseks ametnike motiveerimise vaatevinklist teedrajav. Magistritöös analüüsitakse empiirilist materjali kombineeritud analüüsimeetodil: kasutusel on avatud küsimustega poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ja sekundaarne dokumendianalüüs. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti ametnikud on eesistujariigi rollid täitmiseks motiveeritud osaliselt. Eelkõige motiveerib neid töö sisu ja vaheldusrikkus, enesearengu ja karjääriga seotud võimalused, head suhted ja töö üldsuse huvides. Esile tulnud demotivaatorid põhinevad suurel töömahul ajaliselt piiratud tingimustes, sõltuvusel poliitikast ja liigsest bürokraatiast ning ametnike töö negatiivsel mainel. Siinne magistritöö ei ole lõplik ega täielik uurimus ametnike motivatsiooni ja eesistujariigi rollide seoste kohta, vaid pakub võimaluse täpsustada loodud mudeli alusel eelkõige ametnike motivatsiooni ministeeriumite valdkonnapõhiste ülesannete puhul. Ametnike motivatsioon on kaalukas tegur, millele tuleks pöörata eesistumist ette valmistades tähelepanu nii valitsuse kui ka ministeeriumite tasandil, sest sellest sõltub osaliselt tulevase eesistumise edu või ebaedu.
Eesti tulemuslikkuse põhitegurid EL otsustusprotsessis
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Jaani-Vihalem, Ketlin; Loik, Ramon, juhendaja; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti (lühendatult: IT-agentuur) loomise näitel hinnata Eesti EL justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessis tulemusliku osalemise põhitegureid. Magistritöö aktuaalsus seisneb vajaduses teaduspõhiselt selgitada, mida saaks Eesti väikeriigina arvestada EL otsustusprotsessis tulemuslikuks osalemiseks. Uurimistöö põhimeetodina on kasutatud selgitavat juhtumiuuringut, mille läbiviimisel on toetutud ekspertintervjuudele ning kirjalikult dokumenteeritud allikmaterjalidele. Eesti tulemuslikkuse IT-agentuuri loomise protsessis määrasid mitmed tegurid – oskus prioriteete seada ja neid eesmärgipäraselt kasutada, protsessis osalenud ametnike professionaalsus ja valdkondlik kompetents, läbirääkimisstrateegiate õige kasutamine. Samuti tegevustatud riiklik tahe agentuuri asukohamaaks saada, õige ajaraamistik ning Eesti pakkumise atraktiivne sisu. Eesti tulemuslikkust EL otsustusprotsessis osalemisel tuleks teiste näidete ja võrdluste kaudu edasi uurida, loomaks nn parimate praktikate kogumik, millele saaks edaspidi sarnastes olukordades toetuda.
Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegurid Eestile Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi kujunemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Holmberg, Teele; Loik Ramon, juhendaja; Eamets, Raul, juhendaja
Magistritöös analüüsiti tegureid, mis võivad integratsiooniprogrammi arenedes mõjutada Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks, ja uuriti, milline on selle protsessi tulem Eestile. Magistritöö eesmärgiks on läbi liberaalse valitsustevahelisuse ja euroopastumise lähenemise analüüsida tegureid, mis võivad integratsiooni süvenedes mõjutada EL i varjupaigapoliitika õigusraamistikku koondava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühe meetme – liikmesriikidele osalemiseks vabatahtliku ümberasustamisprogrammi – võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks ning selgitada, milline on selle protsessi tulem Eestile. Uurimistöös selgitati ja võrreldi teoreetilises plaanis euroopastumise ja liberaalse valitsustevahelise lähenemise lähtekohti, ümberasustamisprogrammi põhijooni ning Euroopa Parlamendi fraktsioonide seisukohti ja liidu liikmesriikide positsioone ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel. Sellele tuginedes positsioneeriti Eesti valitsuse ja Riigikogu seisukohad Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel ning hinnati Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegureid Eestile, lähtudes ümberasustamisprogrammi kujundamisest, ja pakuti välja poliitikasoovitusi Eesti huvidest lähtuvalt.
Avalik diplomaatia ja selle mõju Euroopa Liidu laienemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Timmusk, Gertu; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Uurimisteema on aktuaalne, kuna Euroopa Liidu välispoliitika, laienemine ning kodanikkonna kasv on palju kõneainet pakkuv temaatika. Lisaks liikmes- ja kandidaatriikide sisepoliitikale kui ka Euroopa Liidu sees toimivatele poliitilistele jõududele, mis laienemist mõjutavad, muutub oluliseks avalik diplomaatia, mis on üks poliitika tegemise vahenditest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avaliku diplomaatia olemust ja hinnata selle mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas. Selleks, et Euroopa Liit suudaks tulevikus olla edukas, peab EL laienemispoliitika säilitama oma läbipaistvust ja usaldatavust ning seda on võimalik mõjutada avaliku diplomaatia tegevustega. Tegevuste kategoriseerimine dimensioonidesse ning loogilise mudeli olemusel tuginev relatiivne analüüs võimaldab luua selgemat arusaama ning välja tuua aspekte, mis vajavad lisaressursside rakendamist. Meetod Magistritöös kasutati empiirilise materjalina avatud küsimustega ekspertintervjuusid laienemise ala spetsialistidega ja sekundaarseid andmeid ametlikest allikatest ning Eurobaromeetri uuringutest. Analüüs teostati tuginedes loogilisele mudelile ning avaliku diplomaatia sisend- ja väljundtegurite mõju määratlusel kasutatai relatiivset hindamise meetodit. Uurimistulemused Uurimise tulemused näitasid, et Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on avalikul diplomaatial puudu ühtse sõnumi olemasolu ning avaliku diplomaatia temaatikaga seotud artiklite konkreetne arvuline määratlus. Oluline on finantseeringu ehk eelarve eraldamise suurendamine, ametnikkonna koolitamine ja vajaliku varustuse võimaldamine koormusega toimetulekuks, et tagada institutsioonide ja programmide areng ning parem rahvusvaheline toetus ja koostöö partnerlussuhetes. Olemas on vajalikud igapäevast informatsiooni edastavad veebiportaalid ja toimivad teavitustegevused, programmid ning spiikrid tagamaks kahesuunaline ja tasakaalustatum meediakajastus. Seega, tuginedes loogiise mudeli sisend- ja väljundtegurite analüüsile selgus, et avaliku diplomaatia mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on olnud tõhus, kuna planeeritud töö on suurel määral teostatud ning selle tõttu on ka saavutatud tulemeid. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima Teemat on oluline edasi uurida, kuna avaliku diplomaatia mõju on digitaliseeritud maailmas üha suurenev ning jätkub akadeemiliste uuringute vajadus antud valdkonnas. Oluline on avaliku diplomaatia mõju määratlemine nii Euroopa Liidu teistes poliitvaldkondades kui ka liidus tervikuna. Liidu üleüldise mõju määratlemisel on soovituslik kasutada hindamiseks T. Saaty poolt välja töötatud analüütilist hierarhiate meetodit, mille rakendamine nõuab piisava finantseeringu olemasolu.
Kvalifitseeritud tööjõu sisserännet soodustavad meetmed Euroopa Liidus: programmi Ermos näitel Eestis
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Vilimaa-Pennarun, Karoliina; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Rahvastiku vananemine ning üleilmastumine on nii rahvusvahelisele kui ka Euroopa Liidu sisesele mobiilsusele üha enam mõju avaldamas. Riikide kestliku arengu seisukohast on üheks oluliseks teguriks kvalifitseeritud tööjõu migratsioon, kus on peamised teemad väljaränne ja kvalifitseeritud tööjõu väljavool. Nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil on käivitatud sisserännet soodustavate meetmete leidmine ja rakendamine. Aruka, jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu saavutamiseks vajaliku teadusarenduse ning innovatsiooniga seoses on kvalifitseeritud tööjõu rände kontekstis tähtis roll just teadlastele mõeldud sisserände soodustamise meetmetel. Kuna migratsioonimeetmeid ning makro- ja mikromajanduslikke sisserände soodustamise meetmeid koondav uuring Eestis puudub, on käeoleva uurimustöö eesmärk esmalt välja selgitada, mil määral ning milliseid teadlastele kui kvalifitseeritud tööjõule mõeldud sisserände meetmeid on Eestis rakendatud ning kuivõrd need mõjutavad ning soodustavad teadlaste rännet Eestisse. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on tehtud andmeanalüüs, kus on kasutatud avalikku andmekorpust ning programmi Ermos grandisaajate küsitlust, et tuua välja programmi ning sisserände soodustamise meetmete kitsaskohad. Eestis on praegu sisserände soodustamise tegevused fragmenteeritud. Kuigi kvalifitseeritud tööjõu eriti just teadlaste sisserände soodustamisel võib näha migratsioonibarjääride leevendamist positiivsena, vajaksid need veel mõnede tööjõupuuduses olevate erialade puhul täiendamist, mida praktiseerivad ka mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Uurimistöö analüüsist ja Ermose programmi uuringust selgub, et ümberasumise lihtsustamisel oleks tarvis suurendada välisesinduste arvu ning arendada riiklikul tasandil tugiteenuseid, et soodustada eriti just perega rännet, ning luua infoplatvorm, mis hõlmaks ka värbamissüsteemi. Kuigi teadlastele on loodud rohkelt mobiilsusmeetmeid ning välisteadlaste värbamiseks on praegu olemas kolm meedet, on vaja kindlasti pöörata tähelepanu eri rahastusmeetmete kestlikkusele. Probleemi lahendusena võiks riiklikul tasandil luua meetme, mis soodustaks nende teadlaste Eestisse jäämist, kes soovivad siin teadustööd jätkata. Kuid esmajoones on tarvis luua ühtne riiklik tugipunkt või infoplatvorm ning määrata teema eest ühtselt vastutav institutsioon või kõneisik ning arendada välja riiklik strateegia ning ühtne poliitika.
External governance effectiveness conditions in European Neighbourhood Policy implementation
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Tartes, Annika; Berg, Eiki, juhendaja; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This paper systematises problems in European Neighbourhood Policy (ENP) implementation in three fields of research and analyses them within the external governance framework, in order to find reasons for ENP's little effectiveness. Based on two research questions and by comparing internal structural problems in the EU, domestic factors in partner countries and international influence to effectiveness conditions from external governance theory, the thesis narrows down key aspects that the external policy's effectiveness depends on. The author's own contribution is the most evidently expressed in the third part where findings are compared to theory and analysed via empirical evidence. The most decisive aspects were found to be domestic factors in partner countries, such as political regime, the interests of governments, lack of democracy, national challenges and possible conflicts in partner countries. However, internal contradictions of the ENP structure – such as EU inconsistency in conditionality application, lack of consensus and focus, conflicting goals, inappropriate one-size fitsall structure and not offering a motivating enough outcome for conducting reforms – and international variables, such as the projection of EU as a soft power, regional competition, possible alternatives to EU integration and Russian foreign policy in its near abroad, have also had its influence on ENP's performance in some cases. The analysis in this paper proves the hypothesis that external policy's effectiveness depends more on external factors than on the policy's internal structure
Euroopa Liidu roll töötajate kaasatuse tagamises
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Talur, Marko; Naaber-Kivisoo, Liina, juhendaja; Masso, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Töö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Euroopa Liidu tasandil direktiiviga 2002/14/EÜ kehtestatud töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine on õiguspärane. Teema on aktuaalne, kuna „Euroopa 2020“ strateegia rakendamine eeldab töötajate senisest suuremat kaasatust. Senise praktika põhjal võib eeldada, et Euroopa Komisjon püüab seda saavutada töötajate kaasamise täiendava reguleerimise abil Euroopa Liidu tasandil. Töös leitakse, et töötajate üldise ja püsiva kaasamise miinimumstandardi tõstmine ei ole õiguspärane, kuna see ei ole kooskõlas subsidiaarsus- ja proportsionaalsusprintsiibiga ning võib sõltuvalt tõstmise eesmärgist ja sisust ületada Euroopa Liidule omistatud sisulise sekkumispädevuse piire. Töös ei anta hinnangut töötajate kaasatusele ning töötajate kaasamise reguleerimisele üldiselt. Kui Euroopa Liit leiab, et töötajate kaasatuse tõstmine liikmesriikides on õigustatud, tuleb leida selleks töös käsitletust erinevaid võimalusi. Empiirilised andmed viitavad, et selleks võib olla näiteks sotsiaalpartnerite teadlikkuse tõstmine. Alternatiivsete meetmete efektiivsust ning sobivust on asjakohane hinnata töö edasiarendustes.
Euroopa Liidu Somaalia merepiraatluse julgeolekustamine
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kärtna, Lis-Ann; Pääbo, Heiko, juhendaja
Käesolevas magistritöös uuritakse Euroopa Liidu (EL) jaoks merepiraatlusega seotud valdkondade julgeolekustamist. Terooria baseerub Kopenhaageni koolkonna käsitlusel julgeolekustamisest ning Juha Vuori kõneaktide jaotusel. Andmete kogumise meetodina kasutatakse Lene Hanseni intertekstuaalset mudelit, mille puhul uuritkase EL otsustusprotsessis osalevate ametnike ja poliitikute ametlikku diskursust. Antud töös keskendutakse Somaalia merepiraatluse diskursuse uurimisele 2009–2012, millest tulenevalt analüüsitakse, kuidas on läbi oluliste välispoliitika otsustajate loodud mõistest merepiraatlus ohu, riski ja ähvarduse tähendus Euroopa Liidu jaoks. Uurimuse ajalisel piiritlemisel sai määravaks asjaolu, et antud ajavahemikus oli Euroopa Liidu võitlus seoses Somaalia merepiraatlusega kõige jõulisem. Töös leitakse vastused püstitatud uurimisküsimustele. Euroopa Liidu ametlikus diskursuses on tõstetud oluliste julgeoleku teemadena üles merepiraatluse negatiivne mõju majandusele, humanitaarabi andmisele ning mereohutusele. Ametlikus diskursuses nähakse Somaalia piraatide poolt tekitatud suurimat mõju rahvusvahelisele kaubandusele, mis mõjutab otseselt Euroopa majandust. Kaubandustõrgete esinemised on pannud liikmesriigid tegutsema ja nõudma Euroopa Liidu ühtset välispoliitilist terviklikku lähenemist, mille üks osa on meremisiooni EU NAVFOR Atalanta jätkamine. Nõutakse sõjaliste meetemete kasutamise suurendamist, laiendades operatsiooni tegevusulatust ning liikmesriikide panustamist rohkemate sõjalaevadega. Operatsioon Atalanta piraatidevastane võitlus merel on jätkunud peamiselt Euroopa majanduslike huvide kaitsmiseks. Euroopa ühtne turg ning kaubandus on kinnistanud ELi enesekujutlust kui võimsast kaubanduspiirkonnast maailmas ning on selle positsiooni hoidmise nimel valmis kasutusele võtma sõjalisi meetemid.
Transaktsioonikulude suurust mõjutavad tegurid poliitika elluviimisel hoonete energiatõhususpoliitika näitel Euroopa Liidus
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Sarnet, Anu; Ernits, Raigo, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Töö eesmärgiks on analüüsida Euroopa Liidu energiatõhususpoliitika elluviimise tegureid, mis võivad mõjutada poliitika transaktsioonikulude suurust ja seetõttu olla takistuseks energiatõhususalaste eesmärkide saavutamisel. Teema on aktuaalne, kuna energiatõhususpoliitika on seotud nii kliimakaitse, energiajulgeoleku kui ka uute tehnoloogiate arendamisega. Uurimistöö alustab transaktsioonikulude teooria lähtekohtade ja energiatõhususpoliitika ees seisvate barjääride käsitlemisega ning analüüsib seejärel poliitika transaktsioonikulude suurust mõjutavate tegurite esinemist hoonete energiatõhususpoliitika elluviimisel Euroopa Liidu liikmesriikide näitel. Analüüsis kasutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavasid, elamuvaldkonna statistikat ning energiatõhususvaldkonna ekspertide hinnanguid. Analüüsi tulemusel ilmnevad hoonete energiatõhususpoliitika transaktsioonikulusid mõjutavate olulisemate teguritena omandiline killustatus ehk suur hoonete omanike osakaal enamike Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkonnas, riikide erinev võimekus poliitika sihtrühma transaktsioonikulusid vähendada, energiatõhususpoliitika objektide spetsiifilisus, poliitika elluviimisega seotud ebakindlus ning valdkonna asutuste nõrk koostöö energiatõhususe eesmärkide nimel. Sellest lähtuvalt tehakse töös ettepanekud hoonete energiatõhususpoliitika edasiseks planeerimiseks Euroopa Liidus, mille hulka kuuluvad vajadus arvestada senisest enam poliitika erinevate sihtrühmadega, pöörata tähelepanu teavitus- ja koolitustegevustele, kujundada pikaajalisi strateegiaid ning võtta poliitika planeerimisel arvesse valdkonna polütsentrilisust. Energiatõhususpoliitika transaktsioonikulude valdkond omab suurt potentsiaali edasiseks uurimiseks, kuna energiatõhususe saavutamine on Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, millega seonduvat ei ole veel ulatuslikult käsitletud. Lisaks poliitika analüüsi vaatenurgale väärib edasist analüüsi ka praktiline külg, et aidata poliitika asjaosalistel transaktsioonikulusid ära tunda ja vähendada.
Euroopa Liidu noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu noorteprogrammi “Euroopa noored” näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kost, Reet; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Euroopa jätkusuutliku arengu nimel pööratakse noortele järjest rohkem tähelepanu, millega on ka põhjendatud EL noortepoliitika 2010-2018 eesmärgipüstitus - pakkuda kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Antud uurimistöö käsitleb Euroopa noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 ühe EL noortepoliitika olulise instrumendi – programmi “Euroopa Noored” - tulemuslikkuse ja mõju hindamise kaudu. Selleks on koondatud ning süstematiseeritud programmi “Euroopa Noored” kohta ajavahemikul 2009-2013 teostatud hindamisuuringud, sotsioloogiliste küsitluste ja fookusgrupi intervjuude andmed, tegevusaruanded ning programmi statistilised andmed ning teostati andmete sekundaaranalüüs uurimisküsimuste lõikes. Analüüsis jõutakse järeldusele, et EL programm “Euroopa Noored” omab positiivset mõju nii inimkapitali kui sotsiaalse kapitali arendamisele Eesti ühiskonnas. Programmi kaudu on suurenenud ka noorsootöö kättesaadavus ja kvaliteet Eestis. Uurimistöö sisaldab ka rakenduslikke ettepanekuid uue EL hariduse,- koolituse,- noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) elluviimiseks nii Eesti kui Euroopa tasandil. Osundatud on mõju suurendamisele suunatud tegevustele nagu: programmi kättesaadavamaks tegemine vähemate võimalustega noortele; noorte vajadustest lähtuva valdkondadevahelise strateegilise koostöö suurendamine; tähelepanu pööramine noorte mitteformaalse õppimise tunnustamisele. Teadmisi nii programmi kaasatud kui veel kaasamata sihtgruppidest ning programmi (pikaajalisest) mõjust sihtgruppidele tuleks oluliselt täiendada, millega on seotud ka üks autori ettepanekutest Erasmus+ seire- ja uuringute süsteemi juurutamise kohta.
Rahvusparlamentide osalus poliitilises dialoogis Euroopa Liidu institutsioonidega Lissaboni lepingu järgselt
(Tartu Ülikool, 2015) Dolgovskaja, Inna; Ehin, Piret, juhendaja; Kink, Kirke, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Rahvusparlamentide roll Euroopa Liidus on teema, mille üle on nii Euroopa Liidu institutsioonide tasandil kui ka liikmesriikides diskuteeritud juba alates Euroopa Ühenduste asutamisest. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida Euroopa integratsiooni teooriatest lähtudes rahvusparlamentide kaasamist, anda ülevaade rahvusparlamentide rollist enne Lissaboni lepingu vastuvõtmist ning analüüsida, kas Lissaboni lepingu alusel said rahvusparlamendid piisavalt õigusi, võimalusi ja mehhanisme, et osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessides, ning kas on vaja täiendavaid muudatusi, et liikmesriikide parlamendid oma uusi pädevusi tegelikkuses ka efektiivselt kasutada saaksid. Magistritöö võtab aluseks Euroopa integratsiooniteooriad ja demokraatia defitsiidi kontseptsiooni ning neist tulenevad arusaamad rahvusparlamentide rollist. Töö annab ülevaade rahvusparlamentide rolli kujunemisest Euroopa Liidus vastavalt aluslepingutele, seletab lahti, kuidas see roll on muutunud ja uurib, kuidas rahvusparlamendid oma uusi pädevusi kasutavad ning kuidas Euroopa Liidu institutsioonid sellesse uude rolli suhtuvad. Samuti analüüsib ja hindab magistritöö erinevaid mehhanisme ja koostöö platvorme nagu parlamentidevaheline koostöö, COSAC, IPEX ja ECPRD, mis aitavad rahvusparlamentidel leida kontakte, koopereeruda ning osaleda poliitilises dialoogis. Magistritöö esitab ja analüüsib empiirilisi andmeid rahvusparlamentide osaluse kohta subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismis ja poliitilises dialoogis Euroopa Komisjoniga ning autor on püstitanud hüpoteesi, et rahvusparlamentide poliitilisse dialoogi kaasamise vaatenurgast ei ole Lissaboni lepinguga tehtud muudatused oluliselt suurendanud Euroopa Liidu demokraatlikku mõõdet, sest puuduvad praktilised eeldused ja siduvad kohustused ning teisalt avalduvad rahvusparlamentide erinevast tüübist või inimressursi puudumisest tulenevad kitsaskohad, ühine identiteet ja arusaam uute pädevuste rakendamiseks.

Sirvi

Sirvi Euroopa õpingud – Student works. Kuni 2015 Kuupäev järgi