MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30295
Sirvi
Sirvi MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses Märksõna "ABA" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Stomatal Conductance Depends on Abscisic Acid Production in Both Guard Cells and in Phloem Companion Cells(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Parik, Helen; PhD, Dmitry Yarmolinsky, supervisor; Prof. Hannes Kollist , supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutThe question how plants use water is important as water availability is often a limiting factor for plant growth. Stomata are mainly responsible for water loss from plant tissues and, therefore, regulatory mechanisms controlling stomatal apertures are in the research focus of plant water management. Abscisic acid (ABA) has an important role in reducing stomatal conductance, however, importance of ABA biosynthesis in guard cells and in phloem is not fully studied. To address this question, we generated transgenic plants with restored ABA biosynthesis either in guard cells or in phloem by using tissue-specific promoters. Our study shows that both guard cells and phloem companion cells can produce ABA in quantities which are enough to regulate plant development and stomatal conductance on the level of wildtype plants.listelement.badge.dso-type Kirje , Tundmatu geeni (PUSA) ja CYP707A3 toime iseloomustamine hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes(Tartu Ülikool, 2025) Veigel, Madli Johanna; Tulva, Ingmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutTaimedel on gaasivahetuseks lehtede pinnal õhulõhed, mida on võimalik liigse veekaotuse kontrollimiseks sulgeda. Õhulõhede sulgumiseks on oluline taimehormoon abstsiishape (ABA). Käesolevas töös uuriti abstsiishappe lagundamiseks vajalikku CYP707A3 geeni ja tundmatu, mutantsel fenotüübil põhineva esmase nimetusega PUSA geeni toimet hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes. Tundmatu PUSA geen avastati ja eraldati varasemalt ühest häirunud CYP707A3 geeni sisaldavast taimeliinist (SALK_078173), millel oli silmapaistev fenotüüp, mistõttu sooviti teada saada, kumma geeni häirumisest on põhjustatud SALK_078173 fenotüüp. Saadi teada, et CYP707A3 geeni toime oli uuritud taimeliinides madal ning tundmatu PUSA geen on oluline taimede kasvamiseks. Samuti selgus, et SALK_078173 fenotüüpi põhjustas tundmatu PUSA geeni häirumine.