MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30295

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Nisu ja maisi õhulõhede juhtivuse, regulatsiooni ning fotosünteesi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Meigas, Egon; PhD, Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Nisu ja mais on globaalselt kolme kõige tähtsama teravilja hulgas. Tagamaks kasvavale inimpopulatsioonile piisavalt toitu, oleks vaja taimede saagikust tõsta. Selleks tuleb uurida õhulõhede regulatsiooni ning fotosünteesi mitte ainult mudeltaimedel, vaid eelkõige teraviljadel. Käesolevas töös on uuritud ning võrreldud nisu ja maisi õhulõhede juhtivust ning fotosünteesi kiirust normaaloludes ning nende reaktsioone taimehormoon abstsiishappele (ABA), osoonile ning süsihappegaasi kontsentratsioonile. Selgus, et võrreldes nisuga, iseloomustavad maisi oluliselt madalam õhulõhede juhtivus tavaolukorras, fotosünteesi väiksem tundikkus CO2 kontsentratsiooni suhtes ning õhulõhede tolerantsus kasutatud ABA kontsentratsiooni suhtes. Mõlema liigi fotosünteesid tavaolukorras olid võrdsed, samuti reageerisid mõlemad osoonile.
Õhulõhede regulatsiooni uurimine epidermise lõikude ja gaasivahetusmeetodite võrdluses harilikus müürloogas abstsiishappe toimel
(Tartu Ülikool, 2018) Unt, Jaanika; Nuhkat, Maris, juhendaja; Kollist, hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimed reguleerivad fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi sisenemist ja transpiratsioonil väljuva veeauru hulka, sulgedes ja avades õhulõhesid. Töö eesmärgiks oli Tartu Ülikooli Taimsesignaalide uurimisrühmas sisse töötada metoodika õhulõhede avatuse mõõtmiseks isoleeritud epidermiselõikudega. Tulemusi võrreldi tervetest taimedest mõõdetud gaasivahetusandmetega. Stiimulina kasutati. Kahe katsemeetodiga võrreldi õhulõhesid sulguma ajendava fütohormooni abstsiishappe (ABA) toimet Arabidopsis thaliana ABA signaal- ja biosünteesiraja mutantidel ost2-2D, ost1-3, nced3/5 ja metsiktüüpi Col-0 liinil. Isoleeritud epidermisega tehtud katsetes täheldati väiksemat ABA põhjustatud õhulõhede sulgumist kui gaasivahetuskatsetega saadud tulemustes. Ilmnes ka erinevusi mutantide õhulõhede käitumisel terves taimes ja isoleeritud epidermises. Saadud tulemused näitavad, et õhulõhede regulatsiooni paremaks iseloomustamiseks on kasulik rakendada erinevaid metoodikaid.
Varieeruvus õhulõhede regulatsioonis ja õhulõhede arenguga seotud tunnustes talinisus
(Tartu Ülikool, 2025) Siil, Isabella; Merilo, Eba, juhendaja; Ivandi, Elena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhede regulatsiooni uurimine toetab sordiaretuse eesmärki aretada erinevate mulla veesisalduste jaoks vastupidavamaid sorte, mis oleksid kliimamuutuste taustal parema ressursikasutuse ning saagikusega. Teraviljadel on õhulõhesid vähem uuritud kui harilikul müürloogal, seetõttu on käesoleva töö uurimisobjektiks talinisu. Uuriti kõrge VPD ja ABA-ga pritsimise mõju õhulõhede sulgumisele kaheksal talinisu sordil. Lisaks mõõdeti neil nisusortidel ülemise ja alumise lehekülje õhulõhede tihedused ja sulgrakkude pikkused. Leiti sortidevaheline varieeruvus õhulõhede juhtivuses, ent netofotosüntees oli vaatamata õhulõhede juhtivuste varieerumisele väga stabiilne. Kõik sordid olid suutelised oma õhulõhesid sulgema kõrge VPD ja ABA-ga pritsimise toimel, kusjuures ülemise lehekülje õhulõhed olid VPD tõusu suhtes tundlikumad. Samuti leidus sorte, mis eristusid õhulõhede arenguliste tunnuste poolest. Seega tuvastati uuritud nisusortidel piisav varieeruvus sordiaretuses kasutamiseks.

Sirvi

Sirvi MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses Märksõna "abstsiishape" järgi