MSI bakalaureusetööd – Bachelor's theses. Kuni 2015

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30417

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste terviseseisundi hindamine
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Karp, Jaanika; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida 2010. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastunud üliõpilaste tervist kolme esimese õppeaasta jooksul. Töö põhineb ankeetküsitlusest saadud andmetel. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis kirjeldati tudengite vaimse ning füüsilise tervise näitajaid ning leiti, et viies semester on teistest raskem. Isiksusetüüp ning professionaalne efektiivsus semestriti ei erinenud. Teine osa oli metoodika kirjeldus. Kolmandas osas viidi läbi faktoranalüüs, kus jagati 12 küsimust üldise terviseseisundi kohta 3 faktorisse. Viimases osas leiti mudel tee analüüsi meetodil. Ilmnes, et isiksusetüüp ning tervisekaebused ei mõjuta üldist terviseseisundit.
Andmete puudumise struktuuri määramise testid
(Tartu Ülikool, 2015) Adermann, Ivo; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Antud töö eesmärk on anda ülevaade andmete puudumise struktuuridest ning kolmest testist, mille abil etteantud andmestike korral puudumise struktuure üksteisest eristada. Vaatluse all on järgnevad testid: Little’i test, t-testide test ja MM-test. Igat testi testiti nullhüpoteesi ja sisuka hüpoteesi tingimustes ning mõlemal juhul erineva suuruse ja ehitusega andmestike korral. Nullhüpoteesi simulatsioonides muudeti andmestiku pikkust, tunnuste arvu ja konstantset (ning võrdset) puudumise tõenäosust. Sisuka hüpoteesi simulatsioonides muudeti lisaks andmestiku mõõtmetele ka täpset puudumise struktuuri ennast. Kõik simulatsioonid sooritati R-is. MM-test osutus kasutuks. Ülejäänud kahest testist töötas Little’i test paremini väiksemate ning t-testide test suuremate andmestike korral. Kiireim ning samuti kõige töökindlam test oli t-testide test, mida võib neist kolmest kõige õnnestunumaks testiks pidada.
Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koppel, Ann-Mari; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade determinatsioonikordajast ja prognoosikordajast. Esimeses peatükis kirjeldatakse determinatsioonikordajat ja parandatud determinatsiooni-kordajat vabaliikmega ja vabaliikmeta mudeli korral. Lisatud on antud kordajate valemid tarkvarapaketis SAS. Peatüki lõpus on tarkvarapaketi SAS abil läbiviidud näited, mille juurde on lisatud ka mudeli valiku põhimõte. Teises peatükis antakse ülevaade prognoositud jääkidest ja prognoosikordajast. Juurde on lisatud rakendustarkvara SAS valemid ning nende näitajate paremaks mõistmiseks on lisatud näited.
Eesti hobuste tõuraamatu andmete analüüs
(Tartu Ülikool, 2008) Ševtsova, Snežana; Kaart, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Imputeerimismeetod VVK (Viimase Väärtuse Kasutamine)
(Tartu Ülikool, 2009) Saar, Liisi; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Statistiline test k-meeride abil DNA tandemkorduse koopiaarvu määramiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Mei, Kea; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on välja töötada statistiline test, mille abil on võimalik kindlaks määrata, kas indiviidi DNA tandemkorduse koopiaarv ehk DNA ahelas järjestikku korduva osa korduste arv vastab referentsgenoomis kirjapandud korduste arvule. Kui tandemkorduse koopiaarv varieerub indiviiditi, siis on tegemist varieeruva arvuga tandemkordusega ehk VNTR-iga. Varieeruva arvuga tandemkorduste ülesleidmine võimaldab paremini kirjeldada indiviididevahelisi geneetilisi erinevusi. Samuti kasutatakse neid kriminalistikas kurjategija tuvastamiseks kuriteopaigalt leitud DNA põhjal. Geeniandmed on tavaliselt väga suured ja mahukad, mistõttu nende töötlemine on aeglane ja kulukas. Käesolevas töös väljatöötatud testis vaadeldakse tandemkorduse korduvat osa kui k-meeri (DNA sekveneeritud jupilt moodustatud väiksemat k nukleotiidi pikkust osa) ning teststatistiku leidmiseks loetakse kokku, mitu korda antud k-meeri sekveneerimisandmetes esines. Kuna k-meeride arvu lugemiseks on olemas kiired algoritmid, siis on ka sellisel meetodil testimiseks kuluv aeg väiksem. Töös arvutatakse teststatistiku jaotus nullhüpoteesi kehtides ning selle põhjal koostatakse statistiline test ning leitakse ka testi võimsus tuvastada tõenäoliseimaid koopiaarvu muutuseid.
Toitumismustrite analüüs Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmebaasis k-keskmiste meetodi abil
(Tartu Ülikool, 2015) Zimmermann, Marili; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmebaasis olevate toitumisandmete klasterdamise kaudu toitumismustrite leidmine k-keskmiste meetodi abil. Esmalt tuuakse ülevaade klasteranalüüsist ning täpsemalt k-keskmiste meetodist. Töö teises osas antakse ülevaade kasutatavast Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmestikust. Töö järgnevas osas kirjeldatakse tehtud analüüsi TÜ geenivaramu andmetel ning antakse ülevaade saadud klastritest. Ühtlasi vaadeldakse ka klastrite lõikes erinevaid tausttunnuseid nagu vanus, haridus, elukoht jms. Erinevaid taustatunnuseid vaadates tulid leitud klastrite erinevused hästi välja.
Tüsistustega kulgenud rasedustest sündinud laste kasv esimestel eluaastatel
(Tartu Ülikool, 2015) Luik, Kristel; Möls, Märt, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata lapse sünniparameetrite ja ema raseduseaegsete probleemide (raske preeklampsia, rasedusaegne suhkrutõbi) seost lapse kasvuga kahe esimese eluaasta jooksul. Kasutatav andmestik on kogutud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaargeneetika uurimisgrupi ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku koostööprojekti REPROMETA uuringu raames aastatel 2006-2013. Andmete analüüsimisel jõuti järeldusele, et nii lapse pikkust kui ka kaalu mõjutavad lapse sugu ning vastav tüsistuse grupp, kuhu laps kuulub. Parima mudeli valimisel lähtuti Akaike informatsioonikriteeriumist. Leitud mudeleid ning prognoosiintervalle saab kasutada tüsistustega kulgenud rasedusest sündinud lapse pikkuse ja kaalu muutuse hindamiseks esimestel eluaastatel.
Üldistatud aditiivne mudel
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Peek, Annegrete; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade üldistatud aditiivsest mudelist. Esimene peatükk käsitleb mudeli kuju ja omadusi. Kirjelduse paremaks mõistmiseks on teises peatükis vaadeldud kolme näidet. Järgnevas peatükis on esitatud ülevaade üldistatud aditiivsete mudelite võimalustest rakendustarkvaras R. Viimases peatükis on kasutatud üldistatud aditiivset mudelit põllulindude andmestikul. Eesmärgiks on teada saada, kas mahepõldudel on rohkem põllulinde kui põldudel, kus keskkonnanõudeid ei ole.
Üliõpilaste tervislik seisund
(Tartu Ülikool, 2014-06-20) Kuslap, Karili; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, milline on Tartu Ülikooli ja Greifswaldi Ülikooli tudengite tervislik seisund kahel esimesel õppeaastal. Võrreldakse kahe kõrgkooli tulemusi omavahel, et selgusele jõuda, kas üliõpilaste tervislikku seisundit kirjeldavad tegurid on samasugused või erinevad. Samuti on eesmärgiks välja selgitada, milliseid omadusi hindavad tudengid oma tulevase ameti juures kõige enam ning kas ootused on õpingute jooksul muutunud või mitte.
Uuringutüübi mõjust tulemustele
(Tartu Ülikool, 2015) Tänav, Anne-Liis; Möls, Märt, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Töö eesmärgiks on uurida uuringutüübi mõju tulemustele kasutades Happy Pregnancy (2013-2015) uuringu andmeid, mis koosnevad kolme küsimustiku vastustest. Uuringusse on kaasatud 1 403 objekti, tulevast ema, kes igaüks peavad täitma raseduse jooksul kolm küsimustikku. Küsimustikke on võimalik täita nii paberkandjal kui ka veebis, ning küsimused ise jagunevad vastuste alusel nelja kategooriasse. Analüüsi käigus selgus, et kõigi kolme küsimustiku puhul on vastamismäärade üldine struktuur mõlema küsimustiku tüübi (paberkandjal või internetis täidetud küsimustik) puhul sama kuid puuduvad seaduspärasused, mis kehtiksid kõigis küsimustikes korraga. Selle töö käigus läbiviidud analüüsid ei lase ümber lükata hüpoteesi, et küsimustiku tüüp (paberkandjal või internetis) ei mõjutab oluliselt vastamise määra. Küsimustiku tüüp (paberil või internetis) ei mõjuta ka küsimusele vastamise šanssi. Olulisi erinevusi esineb aga küsimuste tüübiti.
Анализ неполных данных. ЕМ-алгоритм
(Tartu Ülikool, 2004) Бородако, Татьяна; Тийт, Эне-Маргит, juhendaja; Tiit, Ene-Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut

Sirvi

Sirvi MSI bakalaureusetööd – Bachelor's theses. Kuni 2015 Märksõna "andmeanalüüs" järgi