VKRK magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Browse

Now showing 1 - 14 of 14

Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ahk, Koidu; Uppin, Juhan, juhendaja; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja. Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus. Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.
Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid: õmblustehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Albert, Piret; Tomberg, Riina, juhendaja; Alandi, ILme, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „ Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid. Õmblustehnoloogia.“ on edasiarendus minu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valminud lõputööst, milles keskendusin pükste valmistamisele Eestis kütitud ja pargitud kitsenahast. Magistritöö üheks suuremaks eesmärgiks oli nahkpükste valmistamisel kasutatud õmblustehnoloogiliste võtete väljaselgitaminening tähelepanu juhtimine nahkpükste kandmise traditsioonidele suurendades seeläbi teadlikust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade eseme puhul kasutatud terminitest, mida me täna enam ei kasuta ega tunne ning teine vaatab nahkmaterjali mis on kasutusel. Materjali päritolu määramine annab meile paremaid võimalusi nii materjali hankimiseks, kui ka täpsemaks õmblustehnoloogia järgimiseks museaalide taasloomisel. Kolmas peatükk keskendub õmblustehnoloogiale. Tehnoloogiline lähenemine annab aimu, kuidas nahkpükse eelnevatel sajanditel õmmeldi. Teen tehnoloogilistest sõlmedest joonised ja kirjeldused ning plaanin kasutada tänapäevaseid õmblusvõtteid. Kasutan masinõmblust siseõmbluste juures, kuid väldin museaali välimuse muutmist. Peale vaadates peab tulemus olema nagu museaalil. Nahkmaterjal on väga inspireeriv ja loodan, et minu uurimistöö aitab kaasa meie nahkpükste valmistamise ja kandmise traditsioonile
Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.
Kuldtikand Eestis: väljakujunemine 20. sajandi alguses ja kohandamine kaasajal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Bristol, Liliana; Matsin, Ave, juhendaja; Raabe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Metallniplispitside levik Eesti rahvarõivastel 18.-19. sajandil Eesti Rahva Muuseumi kogude põhjal, nende kasutamise otstarve ja pitside rekonstrueerimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Nöps, Angelika; Matsin, Ave, juhendaja; Talts, Eeva, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Magistritöö keskmes on metallniplispitsid 18.-19. sajandil, tuginedes Eesti Rahva Muuseumis olevatele esemetele. Kirjaliku töö esimeses osas annan ülevaate töö metoodikast ja valimist ning andmete kogumisest ja süstematiseerimisest. Töö teine osa sisaldab ülevaadet pitside ajaloost ja niplispitsi valmistamisest. Kolmas peatükk kajastab analüüsi, mis sisaldab Eestis kasutatud metallpitside levikut ja otstarvet, kirjeldades ka metallpitside valmistamiseks kasutatud materjale. Uuringu tulemusena selgus, et metallniplispitsiga kaunistatud esemed on valmistatud ajavahemikus 1714‒1900. Arvuliselt on kõige rohkem metallniplispitsi leida naiste peakatetelt (184), lisaks käistelt (17), põlledelt (5), palmikutelt (2), abudelt (2), seelikutelt (6), lahttaskutelt (2), tubakakottidelt (1) ja 4 eseme külge kinnitamata kardpitsi. Seega on metallniplispitsiga kaunistatud esemeid, mis on riietuses silmapaistval kohal. Geograafiliselt jagunevad metallpitsidega kaunistatud esemed Lääne-Eesti (Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Kihnu) ja Põhja-Eesti (Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) vahel. Lõuna-Eestis üldiselt kardpitsiga kaunistatud esemeid ei leidu, va üksikud tanud Viljandimaalt Põltsamaa kihelkonnast ning Kolga-Jaanist ja Pilistverest. Niplispitsiga kaunistatud esemeid leidsin kokku 51 kihelkonnast. Neljandas osa käsitlen metallniplispitsi valmistamise tehnoloogilisi võtteid ja esitan pitside rekonstrueerimise kirjelduste kokkuvõtted. Lisaks on töö lisades 12 pitsi mustrid ja tehnilised joonised, mis võimaldavad huvilistel pitse ka ise valmistada, kuid eeldusena peavad neil olema selged niplamise algtõed.
Mustrid Torupilli Jussi muusikas, ehk, Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista, juhendaja; Mägi, Cätlin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid” uuriti torupillimees Juhan Maakeri (1845-1930) pillimängu vormi ning kolme loo näitel ka sagedamini esinevate motiivide meloodilisi, rütmilisi ning eraldusnootide põhiseid variatsioone, et mõista seeläbi paremini eesti varasemat traditsioonilist torupillimängu. Samuti oli eesmärgiks täiendada uurimusega eesti pärimusmuusika teooria mõistete varamut (kasutusele tulid mõisted nagu „motiivikimp”, „ristmotiiv”, „tuummotiiv”, „uitmotiiv” jne) ning leida tööriistu, mida tänapäevane pillimängija saaks kasutada vanema rahvamuusika uurimiseks, mõistmiseks ja eesti traditsioonilise pillimängu mõttekäikudest lähtuva muusika mängimiseks. Lisaks uuris töö autor praktikuna neid lugusid taasesitades pillimehe mängustiili laiemalt, et tema lugude loogikat ja varieerimise kunsti kasutada tänapäevase pillimängijana oma lõpukontserdil ning luua sellest lähtuvat repertuaari. Töö tulemusel leiti, et Torupilli Juss varieeris rikkalikult loo üldvormi motiivikimpude (osade) tasandil. Samuti mängis ta rikkalikult motiivikimpude sisemise struktuuriga, varieerides motiivide arvu, kordade ning järjekorraga. Lisaks varieeris Juhan Maaker rohkelt ka motiivide tasandil – seda nii rütmiliselt, meloodiliselt kui eraldusnootidega. Töös tuuakse välja nii eesti klassikalise kui ka pärimusmuusika koolkonna lähenemine vormianalüüsile, täiendades seda norra vaatepunktiga. Samuti leiab magistritööst uue, värvidepõhise vormianalüüsi metoodika ning Torupilli Jussi kaheksa kahel korral salvestatud loo detailse vormianalüüsi koos skeemidega. Täiendav materjal on Juhan Maakeri elulugu, ajaloolised andmed torupillimängust, uurimistulemustel põhinev kontserdikava kahe uurimistöö käigus loodud pala noodistustega
Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kull, Tiina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Neist esimeses antakse ülevaade kõigest, mis on seni teada nööbitava esikinnisega särgist. Töö teises osas kirjeldab autor lähemalt tehtud esemeuurimust, täpsustab ja põhjendab valimi moodustamist ning selgitab põhjalikult lahti töö meetodi. Valimi moodustunud 154 särgi põhjal saab öelda, et muuseumis on sajandi jagu särke, vanim neist valmistatud juba 1840. aastal ning uuem sada aastat hiljem. Nööbiliistuga särke on väga palju kogutud Muhust ja Läänemaalt, ülejäänud Lõuna-Eesti kihelkonnad on ühtlaselt, aga hõredalt kaetud. Särkide juures võib täheldada, et 1890. aasta paiku toimuvad mitmed olulised muudatused: hakkab kaduma kaenlalapp, üha rohkem kasutatakse särkide valmistamisel puuvillast kangast ning õlalapid asenduvad passe ehk klatstükiga. Veel võib märgata naistesärgi rinnalõhiku sisselõike lühenemist. Uuritud valimi põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Kolmandas sisupeatükis tõmbab autor joone rahvarõivaste ja linnamoelise rõivastuse vahele. Analüüsides rahvarõivaid kui kultuurilist konstruktsiooni ning jõuab rahvarõivaste määramise mudelini.
Rahvarõiva käiste kurrutamine Eestis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Raudsepp, Age; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Rahvarõiva käiste kurrutamise tehnoloogia Eestis“ tutvustab käisepihtade kurrutamist, nii traditsioonilisi töövõtteid, kui tänapäevaseid võimalusi. Magistritöö eesmärk on käiste piha kurrutamise kui tänapäeval sisuliselt unustatud oskuse taas tutvustamine ja rahvarõivaste kandmise juures taas käibele toomine. Uurimistöö jaguneb kolmeks sisupeatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse kurrutatud käiste uurimislugu ja metoodikat. Teises peatükis on uurimise all kurrutatud käiste leviala ja käiste kurrutamise algupärased töövõtted ja -vahendid. Kolmandas peatükis saavad üle vaadatud mõned tänapäevased töövõtted ja -vahendid käiste kurrutamiseks.
Villaste kangaste kudumise võtted 11.-17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kaljus, Astri; Rammo, Riina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Villaste kangaste kudumise võtted 11.–17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval“ sisaldab uurimuslikku osa, esemelise allikmaterjali käsitlust ja praktilise töö valikuid, kirjeldusi ja kokkuvõtteid. Töös keskendusin kangakudumise juures kasutatud töövõtetele ja kangaste visuaalsele taasloomisele. Kui enamasti on rekonstrueeritud mineviku rõivaesemeid või rõivajooniseid, siis antud töös lähenesin arheoloogilisele ainesele kangakudumise tehnoloogia taastamise eesmärgil. Esemelise allikmaterjalina kasutasin Tartu Ülikooli arheoloogiakogus, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus ning ERM-i tekstiilikogus hoitavaid tekstiilileide. Ajaliseks alampiiriks minu uurimistööle on 11. sajand, mille tingis Eesti aladel levinud matmistraditsioon. Kuni 11. sajandini oli tavaks surnud ja neile kaasa pandud panused põletada, tänu millele pole enne seda tekstiilid enamasti säilinud. Minu töö ajalise ülempiiri seadis Eesti üks paremini säilinud arheoloogilisi tekstiilileide Parisselja rabast ja asjaolu, et see on dateeritud 15.–17. sajandisse. Uuritud tekstiilileiud pärinevad enamuses maakalmistutest ja peitleidudest. Uurimusest jäid välja keskaegsed linnatekstiilid ja eraldi uurimust vajavad Siksälä matuste tekstiilid. Magistritöö ühe tulemusena sai dokumenteeritud 11.–17. sajandi arheoloogilised tekstiilileiud. Selles tuginesin arheoloogiliste tekstiilide uurimisel tavapäraseks saanud tehnilise analüüsi põhimõtetele, mille põhjal vaatlesin järgmisi omadusi: materjali (lõnga), kanga tihedust, sidusetüüpi, struktuuri, eritunnuseid (servad, alustused, lõpetused) ja viimistlust. Selekteerisin välja informatiivsemad ja paremini säilinud leiud, mille võtsin praktiliste katsetuste juures aluseks. Praktilise töö eesmärgiks oli saavutada leiumaterjalile võimalikult sarnaseid vasteid, kasutades tänapäevaseid materjale ja töövahendeid, et tulemused oleksid teostatavad ka edaspidi. Kõige suuremaks takistuseks praktilise töö juures oli samade omadustega lõngade leidmine. Kuna minu magistriõpingute ajal sai teoks TÜ VKA käsitöö osakonna villavabriku soetamine ja sisseseadmine, siis muutis see paremuse poole ka minu materjali otsingud. Üks olulisemaid tegureid on see, et masinapark võimaldab valmistada siledat poolkammlõnga. Originaalidele sarnaseid tulemusi saavutasin, kui kasutasin kudumiseks siledamat lõnga. Sellise materjaliga tuleb kangastruktuur hästi esile, mis iseloomustas suuresti uuritud originaale. Laiemas perspektiivis on käesoleva uurimuse põhjal plaanis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakojas välja töötada kindel sortiment lõngu, millega töö ajalisest raamistusest pärit kangastest koopiaid kududa

Browse

Browsing VKRK magistritööd – Master's theses by Subject "eesti"